Mäeküla piimamees analüüs (1)

5 VÄGA HEA

„Mäeküla piimamees “

Miks on romaani „Mäeküla piimamees“ probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele?
Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese.

Analüüsi „Mäeküla piimamees“ probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest Prillup - Kremer , Kremer- Mari, Mari- Prillup.
Tõnu ja Kremeri suhted olid romaani alguses täiesti tavalised nagu ikka tööandja ja töötaja vahelised suhted. See muutus aga hetkel, mil Kremer hakkas Tõnu naist Marit ihaldama. Naise saamiseks tegi Kremer Prillupile pakkumise, millest oli esmapilgul peaaegu et võimatu loobuda . Pärast pakkumist muutusid nende suhted teravamaks, kuna Kremer päris iga natukese aja tagant: „kuidas pakkumisega jääb?“ Kremeri ja Mari suhted olid algul ainult Kremeri poolselt romantilised. Teose keskel olid neil juba üsnagi head suhted, aga kõik muutus drastiliselt, kui Mari andis Kremerile teada oma linna mineku plaanist. Sel hetkel jäi mulje, et Kremer korraga nii vihkas kui ka armastas Marit. Prillupi ja Mari suhted olid väliselt head, ent sisemuses toimusid tohutud probleemid. Teades seda, mida Mari teose lõpus väärtustas, olen ma enam kui veendunud, et Mari ei olnud oma eluga rahul. Asi läks veelgi hullemaks, kui Mari pidi Kremerile naiseks käima ja kohati jäi mulje, et Mari tegi seda ainult seetõttu, et Tõnule heameelt valmistada.

Arutle „Mäeküla piimamees“ tegelaste moraalsete väärtuste üle (au, väärikus, kohusetunne, häbi, õnn, südametunnistus, iha vms).
Tõnu Prillup oli nagu ikka kõik selle ajastu talunikud väga töökas ja kohusetundlik mees. Nagu ka tänapäeval ihaldas Tõnu endale suurt ja ilusat mõisat, mille oma kauni naise ja lastega pimedaid õhtuid veeta. Kuna ta töötas talupojana Kremeri heaks, poleks ta sellist rahahunnikut mõisa ostmiseks isegi saja aasta jooksul suutnud kokku ajada. Ühel päeval hakkas aga Tõnu õnnistuseks Kremerile meeldima Mari. Kremer oli aga teadupärast juba vana mees ja tal poleks õnnestunud endale kuidagi Mari-sarnast neitsikut leida, kes oleks nõus temaga koos elama. Kuna Kremer oli vägagi heal järjel oma eluga, otsustas ta teha Tõnule pakkumise, millest oli väga raske loobuda. Vastutasuks ihkas ta Marit. Algul polnud Tõnu selle pakkumisega nõus, ent kui ta oli veidi selle üle mõelnud, hakkas ta igal võimalikul viisil selle poole pürgima. Lõpuks, kui Tõnu oli saanud endale piimamehe ameti, oli ta veendunud, et lähiajal saab ta väga rikkaks ja ostab endale mõne mõisa. Algul läks äri väga hästi, aga hiljem oli ta pankrotistunud. Nüüd hakkas ta oma tehingut kahetsema ja alkoholilembelisena suri ta koduteel alajahtumisse. Kokkuvõtvalt väärtustas Tõnu rohkem materiaalseid väärtuseid, mida ta pidi hiljem vägagi sügavalt kahetsema.

Kas inimene on olude ohver? Tõesta näidetega, ka tänapäevastega!
Mina arvan, et inimene on olude ohver. Heaks näiteks saab siinkohal tuua Tõnu vaesuse ja Kremeri pakkumise, millest esimesena nimetatul oli vägagi raske loobuda. Kui inimesele pakutakse midagi, mida ta on väga kaua soovinud saada või saavutada, siis võib tekkida olukord, kus inimene, kellele pakuti soovitut, võib ta kaotada pea ja mitte mõelda tagajärgedele, mis võivad tekkida. Usun, et paljud inimesed varastavad ka just seetõttu, et nad ei oska leida muud väljapääsu. Näiteks olles kodutu ja iga päev sarnaneb eelnevaga ja päevasündmuseks on hetk, mil saad süüa, võib viia sind kuritegevuseni, mõtlemata tulevatele tagajärgedele. Kui muu ei pane sind mõtlema, siis nälg paneb alati.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 156 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

156 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

skaabo Õppematerjali autor

Teose analüüs Eduard Vilde poolt kirjutatud raamatule \"Mäeküla piimamees\"

Mäeküla piimamees kirjandus kremer mari tõnu

Sarnased õppematerjalid

doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke

Kirjandus

doc

Prillupi traagika

Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et selline elu teeb õnne

Kirjandus

docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit

10. - 12. klassi kirjandus

doc

Mäeküla piimamees

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik

Kirjandus

doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme

Kirjandus

doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb

Kirjandus

doc

E.Vilde "Mäeküla piimamees" Arvustus

E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka tööd ning erin

Kirjandus

doc

Essee Vilde Mäeküla piimamehe kohta

Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei

Kirjandus

Rohkem sarnaseid