Meie riik ja rahvas minu silmade läbi (0)

Meie riik ja rahvas minu silmade läbi.
Eesti riik on meie, eestlaste riik. Me ise teeme oma riigist riigi. Riik on oma inimeste nägu. Meie, see tähendab rahvas, valime oma esindajad riigikogusse, nemad esindavad rahva häält. On see tõesti nii?
Riik jagab loosungeid, et kõigil on võrdsed võimalused. Tasuta on haridus , ootame oma talente koju. Viimane loosung on „Maale elama!“
Tegelikkuses on lood aga teisiti. Loomulikult on ka erandeid , kes eristuvad tavapärasest massist – enamikust. Selleks, et kuhugi Eestis jõuda, tuleb teha kõvasti tööd. Peab aastaid oma eesmärgi nimel vaeva nägema. Ja ka siis ei pruugi sihile jõuda.
Võib siinkohal esile tuua kuulsaid sportlaseid, teadlaseid ja teiste eluvaldkondade esindjaid, keda me kõik teame. On nad ju Eestit maailmale läbi oma saavutuste tutvustanud. Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt – dopingud spordis, ebaausad võtted äris.
Kui inimene teeb omalt poolt kõik, et kuhugi jõuda, et saavutada hea töökoht ja olla kasulik ka riigile, siis kas riik seda kuidagi toetab ja tunnustab? Heaks näiteks on siin meie olümpiasangarid. Jah, tõsi see on, et võidu puhul saavad sportlased ja nende treenerid autasude ja preemiatega üle kullatud. Kuida kas meie riik toetab ka nende aastaid kestvat pidevat tööd?
Oleme taas uhked , kui meie teadlaste saavutused leiavad maailmas tunnustust – mis on aga selle tulemuse taga? Kas tasuta kõrhgaridus, millest niipalju räägitakse on ikka tasuta. Pole seda ju kohustuslik põhihariduski.
Hiljuti toimunud meditsiinitöötajate streik tõi välja puudused meditsiinivaldkonnas. Riigi seisukohad jäidki uduseks ja arusaamatuks. Tegelikkuses on meie arstid sama tublid ja teadmiste ning oskuste poolset igati Euroopa arstidega võrreldes konkurentsivõimelised. Ja töö tegemise tahtmisest siinkohal puudu ei ole, vaja on vaid euroopa kolleegidega samaväärseid töötingimusi ja tööle väärilist tasu.
Streigiga on avaldanud oma meelsust ka õpetajad, kelle streik oli küll lühem, kuid nõudmised igati õigustatud. Muutused aga on visad tulema.
Oleme valmis toetama suurte summadega raskustes vaevleivaid riike Euroopas, kuid tundub, et meiega võrreldes pole neil väga vigagi. Võrreldes näiteks Kreeka ja Eesti õpetajate palkasid või pensioneid, poleks nagu Kreekal põhjust eriti kurta. Samas näiteks Ungaris on õpetaja keskmine palk Eesti õpetaja palgast tunduvalt madalam, nagu ka Lätis ja Leedus.
Ka põllumajandustoetusi saavad meie põllumehed palju vähem, kui mujal Euroopas. Ja seega on ostja sunnitud eelistama poes soodsama hinnaga välismaa toiduaineid. Suletud ring – tarbime välismaist, oma tootjate toodangule ei ole turgu. Selle süsteemi vastu alustas hiljuti Tallinnast Brüsseli poole teed traktor , et juhtida tähelepanu just ebaõiglaselt jagatud põllumajandustoetustele.
Hoolimata kõigest eelpool nimetatust on meie riigis ka palju positiivset – on ju see meie oma riik, meie endi nägu koos heade ja halbade külgedega. Meil on puutumatu loodus, palju metsa, puhas õhk ja vesi. Need on väärtused, mida peame hoidma ja mõistlikult tarbima. Oleme nende varade rohkuse poolest üsna unikaalsed . Meil on ka oma keel ja kultuur – samuti olulised nii väikese rahava jaoks nagu me eestlased seda oleme.