Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu jäävad eesti riigi kodanikud?
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt
 Riigi kalleimale sünnipäevale kulub 24 miljonit. Selle summa eest saaks riigi heaks päris palju head ja kasulikku korda saata. Kurb on tõdeda, kui meie oma riigijuhid, kes peaksid tegema kõik selleks, et meie riigis oleks hea elada, teevad hoopis vastupidi. Inimeste meeltemürgitamiseks kasutatakse plakateid, loosungeid, tasuta asju, ajakirjandust ja kultuuri. Propagandat kasutas juba ka NSVL , kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine .
Poemüüja, kes töötab päevas kümme tundi, saab miinimum palga, mis on umbkaudu brutona 430 eurot. Tal on kaks last, kes vajavad süüa ja juua, korter, mis vajab maksmist ja maksud . Inimene peab enda vajadused kõrvale jätma, sest tal lihtsalt ei ole võimalik endale midagi lubada. Iga kuu peab mõtlema, kuidas ots otsaga kokku tulla, aga samal ajal, elavad meie riigijuhid nagu kuninga kassid. Riigikoguliikme palk on keskelt läbi 3500 eurot, sinna juurde kuuluvad ka ametiauto ja ülejäänud kulud, mis lisatakse lihtsalt maksumaksja arvele. Lihtinimese ja riigijuhtide vahel on väga suur ebavõrdsus. Inimeste arvamus lastakse ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nagu on öelnud Mihkel Raud: „Mida ma niisama vahin seal riigikogus, kui mul nagunii sõnaõigust ei ole.“ Inimestele antakse katteta lubadusi, mida nii või naa ei täideta, meelitatakse väikeste kingitustega ja maalitakse tuleviku riigist selline pilt, mis on lihtsalt parim koht elamiseks.
Riigijuhid tekitavad inimestes läbi meedia sellise mulje, et nad hoolivad oma rahvast, toetavad igas olukorras riigi kodanikke ja teevad kõik selleks, et rahval oleks kõik olemas. Kõik suuremad skandaalid ja probleemid vaikitakse mõne teise teemaga maha. Samal ajal võetakse vastu aga väga oluline otsus, mis mõjutab inimeste elu, aga inimesed ei tea seda, sest nende mõtted on kõik kandunud mõne teise teema peale, mis on tegelikult palju vähem olulisem, kui see, mida tehakse samal ajal riigikogus. Sadama korruptsiooni skandaal jäi tahaplaanile, kuna peale tuli keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare korruptsiooni juhtum. Reformierakonna seotus sadama korruptsiooni juhtumiga on reformierakonna poolt maha vaikitud, see näitab seda, kuidas poliitika, poliitikud ja ettevõtete juhtivad persoonid on korrumpeerunud.
Makse ei saa võtta inimestelt võrdselt, kui kõik inimesed teenivad erinevat palka. Aus oleks makse maksta sissetuleku järgi, arvan, et see parandaks inimeste elu natukenegi meie riigis. Riigil on raha, et pakkuda pagulastele ehk sissetungijatele tasuta võimalusi elamiseks. Aga kuhu jäävad eesti riigi kodanikud? Ennem tuleks mõelda eestlaste peale ja lähtuda nende probleemidest, mitte pakkuda võõrale peavarju, kui meie enda riigis on nii palju abivajajaid. Pensioniiga tõuseb iga aastaga aina kõrgemaks, sest meie riik ei pea oluliseks vanu inimesi, seda näitab juba nende pension, mis on naeruväärselt väike. Tulevik näib sellisena, et 70-aastased käivad tööl ja saavad oma kopikad, et ravimeid osta. Veel õnnetum on see inimene, kes üldse tööle ei saa, sest olgem ausad, vanemaid inimesi ei taheta kuhugi tööle. Ilmselt lihsalt tulevikus ei suuda keegi lihtinimestest elada ja töötada niikaua , kui meie riik seda arvab . Inimene töötab surmani ja mõnusast vanaduspõlvest ei tasu üldse mõeldagi. Seevastu riigikoguliige puhkab samal ajal kuuma päikese all ja naudib head elu lihttöölise arvelt.
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt #1 Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stiiiiiiina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

Ühiskonnaõpetus
Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK
20
docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." ­ Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus.

Ühiskond
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus ­ administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus ­ määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor ­ esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
37
docx

Ühiskonna valitsemine

On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS

Ühiskonnaõpetus
Keskerakond
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus
III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun