Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kartulimoos ehk Chelsea win (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
12. c
Retsensioon
„Kartulimoos ehk Chelsea win“
28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust „Kartulimoos ehk Chelsea win“. Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks . Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa- alevikus . Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk ) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab.
„Kartulimoosi ehk Chelsea win“ lavastajaks on Jaak Allik , kes on teinud taaskord väga head tööd, sest ta on leidnud minu arvates oma rollidesse ideaalselt sobivad näitlejad, kellele tekst on kohane. Siiski oli Alliku “Tapatöö jumal” kindlasti edukam , sest ei olnud nii lihtsameelne . Tänu väärt näitlejatele tõi Alliku lavastatud etendus õnnestunult ja iroonitsevalt välja tavaliste inimeste rumaluse ning vead. Lavastaja oli seadnud põhirõhu näitlejamängule, mis muutis selle vaatemängu veelgi nauditavamaks. Samuti oli rõhk ka materiaalsel osal. Kasutatud oli näiteks jalgpallivõrku ja mitmeid teisi sümboleid, mis andis näidendile kindlasti palju juurde. Imestama pani mind tohutu kartulite hulk ja see, et neid pidevalt juurde kooriti. Huvitav, mis nendega pärast tehti? Näidend oli kiire tempoga, arusaadav ja polnud masendav , pigem isegi naljakas. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas.
Etenduses mängisid Sulev Teppart, Piret Rauk ja Tanel Ting . Näidendi peategelane Martin, keda mängis Sulev Teppart, jättis tegelasena väga meeldiva mulje. Teppart suutis oma karakterit väga hästi mängida. Vahel tundus, et mees on päriselt mängusõltuvuses. Stseen, kus Martin hasardiga andis Allile teada mängu olulisemaid väravaid, oli väga meeldiv. Samuti oli koomiline teda laulmas kuulda, sest Teppart oli nagu joovastuses jalgpallifänn. Eriti hea oli see, et näitlejal kujunes kõik loomulikult välja. Sulev Tepparti tööga jäin igati rahule. Allit mängiv Piret Rauk oskas kõige paremini tundeid edasi anda. Kord kihistas naerda Martini tempude üle ja vahel nuttis kogu hingest. Alli oli üsna alandlik, kuid ükskord purustas taldriku, sest läks oma mehega riidu. Kui lavale ilmus Martini ja Alli poeg Tanel, oli näha, et tegu on noore inimesega, sest ta oskas liigagi hästi teismelist mängida. Kõige rohkem jäi meelde koht, kus ta mantlit nagisse korduvalt viskas. Näitlejate grimassid, liigutused ja koomika muutsid lavateose huvitavaks igaühele. Kõikidel olid rollid paigas ning keegi ei jäänud toppama . Minu arvates said näitlejad oma tööga hästi hakkama.
Etenduse kunstnikutöö tegi Jaak Vaus. Lava oli leidlikult kujundatud, eemal asetsesid igasugused talurahva taburetid, veeämber, igivana külmkapp ja suur ahi. Üleüldine kujundus tekitas väga hubase tunde. Samuti meeldis lava ülaosas olnud aken, sest tundus nagu keegi jälgiks toimuvat. Kunstnik oli oma tööga minu arvates hästi hakkama saanud, sest üleliigseid detaile lavakujunduses ei olnud ja üldmulje jäi hea.
Muusikaline kujundaja on Imre Sooäär. Muusikal ei olnud väga suur roll, aga Chelsea meeskonna auks tehtud laul, mida ka Martin kaasa laulis , oli väga tähtis. Minu üks lemmikuid oli see, kui Martin pärast kihlvedu Allile mängust rääkis ja taustal oli kuulda tuhandete jalgpallifännide hõiskeid ja kisa. See andis etendusele palju juurde. Valgus oli peamiselt lava ees olevale võrgule suunatud ja seetõttu jäi ruum võib-olla liiga tumedaks. Tegelased olid õnneks hästi valgustatud, et neid veelgi rõhutada.
Vaatemäng õnnestus minu arvates hästi, igaüks olid näinud vaeva ning mulle meeldis „Kartulimoos ehk Chelsea win“ väga. Lavastaja- ja kunstnikutöö oli kiiduväärt. Etendus oli äärmiselt tore ja lavastus õnnestus eriti tänu osavatele näitlejatele, kes olid oma rolli hästi sisse elanud. Mulle meeldis näitemäng väga, sest nägin inimesi elu keerdkäikudes, mida saatsid tragöödia ja komöödia samaaegselt.
Kartulimoos ehk Chelsea win #1 Kartulimoos ehk Chelsea win #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indre Õppematerjali autor
Retsensioon

Sarnased õppematerjalid

RETSENSIOON - Kartulimoos ehk Chelsea Win
3
docx

RETSENSIOON - Kartulimoos ehk Chelsea Win

Retsensioon Tim Janson ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" 9. märtsil käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win", mille autor on inglisepärase nimega, aga eesti päritolu Tim Janson. ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" räägib ühest tänapäeva Eestimaa perest, kes elab keskmises korras talus ning kellel pole just kõige rohkem kiiduväärt rahaline seis. Majarahva peamine sissetulek tuleb tohutust kartulisaagist, mida teistelegi jagada sai. Tagatipuks hakkab jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin

Kirjandus
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa

Üldine teatriajalugu
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun