Kordamine tööks - Realism (0)

Arenguromaan - romaan, mis põhineb kangelase arengulool.
Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub.
Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav .
Tolstoilus - Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine.
REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhižanriks olid romaan ( novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal , Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray , ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski , A.Tšehhov.
SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire .
PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust . Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine.
BALZAC- „Šuaanid ehk Bertagne aastal 1799“ „Inimlik komöödia“ „Eugenie Grandet“ „Isa Goriot “.
FLAUBERT- „ Madame Bovary“ „ Tundekasvatus “ „Sambo“.
ZOLA - „Jutud Ninolile“ „Therese Raquin“ „Nana“ „Rougon-Macquart’id“ „Daamide Õnn“ „Zerminaal“.
WILDE - „Dorian Gray portree“ „Readingi vangla ballaad “ „De Profundis“.
IBSEN - „Catilina“ „ Brand “ „Peer Gynt “ „Nukumaja“ „ Kummitused “ „Rahva vaenlane “ „Metspart“.
SHAW - „Ebameeldivad näidendid“ „Meeldivad näidendid“ „Inimene ja üliinimene“ „Südamemurdmiste maja“ „Tagasi Metuusala juurde“ „Püha Johanna “ „Pygmalion“.
MAETERLINCK - „Kasvuhooned“ „ Printsess Maleine“ „ Pimedad “ „Pelleas ja Melisande “ „Sinilind“.
KIVI- „ Seitse venda“ „Nõmmekingsepad“.
UNDSET - „Jenny“ „Kevad“ „Gymnadenia“ „Põlev põõsas“ „Ida Elisabeth “ „Õnnelikud päevad Norras“ „Kristiina Lauritsatütar“.
LEV TOLSTOI- „Sõda ja rahu“- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline : tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. 
DOSTOJEVSKI- domineerib psühholoogiline kahestumine. Põhirõhk on inimesel ja inimese vastuolulisusel. Kujutatakse hea ja kurja võitlust ning "jumalikkuse" ja "saatanlikkuse" käiku inimese hinges. “Vaesed inimesed” “Kuritöö ja karistus” “ Idioot ” “Vennad Karamazovid ”.
ANTON TŠEHHOV- ainevaldkonnaks on väikekodanlane, tema teosed räägivad tava inimestest ja nende tegemistest. Tegelikkuse tõepärane kujutamine. Tema arvates olid inimesed kahte leeri: ühed kunstikalduvusega ja teised kes tegid kasulikku tööd ühiskonnas. Ainevallaks olid inimesed ja nende käitumine. Tema novellides ei juhtu rangelt võttes midagi, süžee kulgeb mööda väga lihtsaid ja tavalisi sündmusi. Ta novell on hakatud kutsuma avatud novellideks, sest nende süžeearendus on traditsioonilisest hajusam ja puänt võib ka puududa . Suurt tähelepanu pöörab Tšehhov olustikulisele detailile. Elu pisiasjad on tema arvates kõige tähtsamad ja hirmsamad.