Minu
suhted meediaga
Minu
suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini
digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on
„odavam“ . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk
siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan
televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa
elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega
kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
Twitter, kus jagati mida inimene parasjagu teeb või kus ta on. Tuli meelde kohe üks artikkel, kus üks välismaal elav tüdruk oli Twitterisse postitanud et peab sünnipäeva ja kuidagi oli see postitus liikvele läinud ja lõpuks oli ta ukse taga sadu inimesi. Inimesed ei mõtle, kui nad midagi postitavad... tegelikult see on väga vale, sest kui jagada liiga palju informatsiooni endast, enda kodust või perest, siis keegi või seda väga kurjalt ära kasutada. Meedia põhjustab sõltuvust.... Sotsiaalmeedia sõltuvus on isegi ohtlikum, kui suitsetamine või alkoholi tarbimine, sest näiteks suitsetamise tagajärgedega on kõik kursis, internetisõltuvusega aga väga mitte. Tänapäeval on juba üsna väikestel nutitelefonid, sealhulgas siis kaasnev facebooki konto, sest kui ühel on, siis ei saa ju teistest halvem olla. Lapsed googeldavad kõike- kui kunagi oli sedasi, et kui tahtsid teada milline näeb välja männikäbi, siis sa läksid õue ja vaatasid..
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse
....................................... 19 Sissejuhatus 2 Loovtöö liigiks on uurimistöö. Teemaks on lühidalt sotsiaalmeedia tarbimisharjumused, kuid töös käsitletakse peamiselt kolme sotsiaalvõrgustikku-Facebook, Instagram ning Twitter. Teoreetilises osas tutvustatakse välja toodud allikate tausta- nende loomine ning kuidas ja mis otstarbeks neid suhtlusvõrgustikke tänapäeval kasutatakse. Samuti kajastub töös meedia ja suhtlusvõrgustike mõju inimesele ning selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat. Meedia 3 Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel tähtsatest asjadest teada. Tartus on vastupidi. Info liikleb uskumatu kiirusega ning kõik on lahked seda jagama. Infot on igalpool ja alati. Leian, et olen selles mõttes väga priviligeeritud, sest usun, et kui minu ema minuvanune oli, siis oli tema jaoks infosaamine mõnevõrra keerulisem ning ilmselt oli infosulg ka suurem. Mina saan infot väga erinevatest allikatest. Ilmselt kõige olulisemaks ning igapäevasemaks infoallikaks saan ma enda puhul nimetada Postimehe veebiajalehte ning seda mitmel põhjusel. Esiteks, see on äärmiselt mugav, kuna kogu info ongi reaalselt kahe-kolme kliki kaugusel ning erilist jõupingutust see ei vaja. Teiseks, ma olen veendunud, et Postimees on legitiimne
sõnaraamat mööbel sekretär uudis ostja amet asetäitja tegevus juhataja eriala esindaja rahvus Sõna sugu sõltub kontekstist: . See on minu kolleeg Mark. . See on minu kolleeg Irina. 4 Erandid: Meessoost nimisõnad Kesksoost nimisõnad kohv nimi onu aeg isa menüü vanaisa intervjuu mees takso u Nimisõnade mitmus
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid