Kas
õnn ja raha käivad käsikäes?
Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei
tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui
raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole
võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste
väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt
omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis
tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku
ja õnnelikuna?
Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel.
Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu
ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiina Pruus
Õppematerjali autor
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on
Ometigi ei suutnud hellitatud võluda rikast parunessi Delphine'i, isa Goriot tütart. tütred isa armastada. Ka teose lõpus ütleb üks lastest, et sooviks minna 12. Rasignaci ja parunessi suhe areneb, isa Goriot on õnnelik ja tagasi aega, kus elati lihtsamalt, õnneks ei piisanud rohkemast kui armastab Eugéne'i nagu poega. heinakuhjast. 13. Eugéne on end seltskonda sisse söömas, mängib palju raha peale ja Sund kuuluda seltskonda st kui pole osa seltskonnast, ei ole sa on sunnitud Vautrinilt vastu võtma 3000 franki võlgade katteks. Vautrin mitte keegi. Rastignac pürgis seltskonda just selle tõttu, et edu käib enda plaaniga noormehele peale. Victorine'i vend tapetakse. saavutada, talle tundus Pariisi kõrgseltskond tõotatud maana. Sellele 14. Selgub, et Vautrin, ,,Surmanarritaa", on sunnitöölt põgenenud vang
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks,
magusam on vili. Teised aga kasutavad nii öelda halbu meetodeid nagu näiteks varastamine, petmine ja ärakasutamine. Need võivad endaga kaasa tuua palju segadusi, probleeme ja hingevalu. Sellist rada mööda minnes inimene vaid valetab iseendale. Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot" on väga selgesti kirjeldatud lihtrahva ja kõrgseltskonna vajadusi ja soove. Kuigi kahel klassil on erinevad kombed ja eluolu, ühendab neid tugevalt kustutamatu ja peaaegu iseenesestmõistetav janu raha järele. Eesmärk rikkuseni jõuda on peaaegu kõigil raamatu tegelastel. Seega on rahal inimeste kõrval justkui eraldi väga kõrget positsiooni omav roll. Põhjus on väga lihtne, nagu isa Goriot ütles: "Raha eest saab kõike". Kahjuks on see olnud üks aegumatuid ühiskonna valupunkte juba väga pikalt, sest raha ei kao meie eludest mitte kunagi. Isa Goriot puhul oli tegemist vana nuudlikaupmehega, kellele kuulus küllustes rikkusi enne kui tema tütred mehele läksid
Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses? Mis on loomutäius ja kuidas see jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr
mille kaanel on kaks suudlevat tuvi. Uskumatu Mul on kaks tütart, keda ma tohutult armastan ja nende eest hoolitsen. Peale intervjuu Isa nende ema surma pühendusin ma täielikult oma tütardele. Kuna ma olin väga edukas ja mul oli raha palju, siis ma andsin selle Goriotiga enne oma kallitele tütardele. tema Kuidas on teie suhted oma tütardega? Isa Goriot: Ma armastan oma tütreid surmatundi ülekõige ja soovin neile parimat. Nende pärast loobuksin ma kõigest ja seda ma ka tegin
korraldab matused. Rastignac on seotud lähedaselt isa Goriotiga, sest tema tütar Delphine on üliõpilasse armunud ja vastupidi. Krahv Restaud´ga abiellunud Anastasie ja suurpankur Nucingeni abikaasa Delphine on mõlemad nii hõivatud, et neil pole aega isa matustele minna. Isal polnud neile enam midagi pakkuda. 9 TEOSE PROBLEEMISTIK Teose probleemideks on raha ja eetika. Kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed ja erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja alamkihil elukohti, näiteks Vauqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Isa polnud kunagi oma tütardele midagi keelanud. Nad said kõik mis nad tahtsid
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid