Meedia, uudised
Uudisküsimused:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus? Kuidas koguda infot?
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus? Kuidas koguda infot?
Toimetades saab lugu lõpus lühendada, aga olulisem info jääb alles. UUDISE KIRJUTAMISE PÕHIREEGLID Juhtlõigu-tuumlõigu olemasolu ja asukoht määravad ära uudise ehitamise fundamentaalsemad reeglid. • Olulisim reegel on lihtne: uudise alguses peab alati olema lõik, mis annab edasi loo tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on
- Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid
Ei tohi luua vale meeleolu. Huviloo tegemine – lühike, maksimaalselt 2 lõiku, et saada tuum vara teada ja tähelepanu püsiks. Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus
taustainfot tegelaste tuvastamiseks. See info peaks olema täiendina. Pikem eraldi lausetena vormistatud taustainfo tuleb viia uudise lõppu. 4. Info kustutamine ja lisamine Kustutada mittevajalik ja lisada vajalikku materjali uudise alaosadesse. See ülesanne jaguneb kolmeks: esiteks, uudises võib olla asju, mida seal ei tohiks olla; teiseks, võib olla materjali, mis on toimetaja arust üleliigne; kolmandaks, toimetaja võib leida, et uudis vajab lisaks teemasid arendavaid fakte, lugusid, tsitaate jne. kontrollida tuleks kuute asja. Arvamused ja hinnangud. Uudis ei tohi sisaldada reporteri arvamusi ning peab hoidma arvamused ja faktid lahus. Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö
· Eelista neid lauseid, kus on emotsioon või isikupäraseid lauseid (a la ma olin lummatud) · Esita allika täpne ees ja perekonnanimi koos ameti ja tegevusalaga Uudise stiil ja sõnavara · Kasuta tuntud sõnu, väldi võõrsõnu, kuid sa võid neid kasutada siis, kui vaja · Kausta lihtsa ülesehitusega lauseid, mille keskmine pikkus on 15 sõna · Hoidu olemaverbist, kasuta värvikamat ja kujundlikumat keelt Mis on uudis? · Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada · Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda · Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis?
tegemata. 3. Teabegraafikal puudub fookus. See on vahel teabegraafika vormistamise viga, aga toimetaja peab oskama öelda, mis on põhiidee, sest see tuleb tuua pealkirja ja sellest teha fookus. Lehekülje koostamine - Kui elemendid on olemas, siis tuleb need paigutada ajalehe külgedele. See tegevus on kaheks jagatud: infoplokkide koostamine ja tervikliku lehekülje kokkupanemine. Infoplokk tähendab kõiki materjale, mis kuuluvad ühe loo juurde: uudis ise, pealkirjad, väljavõtted, fotod, teabegraafika jne. Infoploki tegemine tähendab nendest osadest terviku tegemist. Infoplokid tuleb omakorda paigutada leheküljele nii, et moodustuks selge, lihtne ja mugav lehekülg. Infoploki tegemine Infoploki tegemise põhireegel on lihtne: kõik infoplokid peavad olema nelinurksed. Praktilises küljendustöös võime ploki elemendid jagada kaheks. Osa neist on sellised, mille asukohad on ette paika pandud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid