Võrdlev lugemisanalüüs (0)

Võrdlev lugemisanalüüs
Lugesin kahte arvamust, millest ühe nimi oli „ Risto Berendson: seaduslik vargus“ see ilmus ajalehe Postimees online väljaandes 09.03.2010 ja teine arvamus oli Majandus 24 lehel, pealkirjaga „Indrek Sepp : loeme tervist, mitte raha“ ja see ilmus 18.05.2010
1. Teosed panid mind mõtlema raha väärtuse üle, ja ka selle üle, et kas raha omamine on ülehinnatud? Raha eest ei saa omale osta ei tervist ega ausust. Üks artikkel näitab ilmekalt, kuidas petetakse raha välja paigaldades „eksklusiivseid“ valveseadmeid ja selle eest küsitakse poole rohkem, kui teised taolise teenuse pakkujad. See ilmselt taandub kõik kuskile riigi tasemele , kus keegi juhataja leiab võimaluse sellest kasu lõigata. Samuti on autor targasti öelnud, et selle üleliigse raha raiskamise asemel oleks praegusel raskel ajal hoopis kedagi tööle saanud võtta. Teine arvamus toob välja selle, et oma ettevõtlusega tegeledes on see alati sinuga, nii ämma sünnipäeval kui ka südaööl. Selline pidev pinge ja uutest ideedest tekkiv suurem vastutus hakkab üha rohkem inimese peale rõhuma. Öeldakse, et tuleb end jagada pere ja töö vahel, aga arvamuse autor toob välja väga hea ja mõistliku variandi töö-mina-pere, sest kogu selle tegevuse keskel tuleb leida aega ka endale. Minu arust on ausus ja enesele aja leidmine kaks peaaegu asendamatut asja.
2. Esimese arutluse juures teeb mind kurvaks see, et vanadekodult peteti suur summa raha välja, kuna teiste firmade pakkumised olid 700 000-800 000 vahel, aga tulid vene keelt kõnelevad „ spetsialistid “ ja tegid töö ära ilma pakkumist tegemata ja tulemus oli poole kallim. Samuti on selle firma poolt pakutav turva seadmete hooldamine ligi kolm korda kallim. Sellest saan ainult järeldada, et tänapäeval ei saa kedagi usaldada, ja mulle jääb segaseks see, kuidas selline firma üldse sai lihtsalt kohale tulla ja oma seadmed paigaldada? Selline tegevus on ilmselt mõlemale osapoolele närvesööv. Oma terivise eest tuleb siiski hoolt kanda. Teise arvamuse autor toonitab vajadust endale aega leida ja end jooksurajal laadimas käia, kuna on ka juhuseid, kus ettevõtjad 50-60 aastaselt lihtsalt saavad rabanduse.
3. Nende teoste sarnaseks probleemiks on raha üleliigne hindamine, mille tulemusena ühed saavad petetud ja teised kaotavad raha teenimise arvelt oma tervist. Olen kuulnud sellist ütlust: ausal teel rikkaks ei saa. Ilmselt mõnel puhul see ka peab paika. Selle peale ei oska ma midagi muud öelda peale eelneva kordamise , et raha eest ei saa osta ausust ega tervist.
4. Mulle vastandub näiteks selle turvasüsteemide firma meeskond , kes tulid oma teenust pakkuma ilma selleks eelnevat hinnapakkumist tegemata. Mina lihtsalt ei ole selline nahaal. Teiselt inimeselt midagi välja petta ei ole lihtsalt minu arust normaalne käitumine. Teisest teosest peaksin pidama enda vastandiks seda tööga ülepingutamist ehk. Tööd tuleb teha, aga mõistuse piirides, sellest suurest rassimisest ja ülepingutamisest ei ole endale ega oma tervisele vaja. Siiski tervis on meile üks vara, mida on lihtne kaotada ja seda juba selle rassimise eest teenitud rahaga tagasi ei saa.
5. Tsitaate, mõtteid. „Ikka püütakse end jagada töö, töö ja siis pere vahel. Iseennast unustades. Mis sellest tööst ja rahast, kui sinust ei ole enam oma töö viljade nautijat?“ Indrek Sepp
„Ent mitut juhtu teate, kus riigiasutuste skeemitajad on isegi kohtus süüdi mõistetuna pidanud reaalselt vangi minema?“ Risto Berendson
Mõlema mehe jutus on tõetera sees ja need laused panid mind sügavalt järele mõtlema.