Teeba linna rajamise müüt tänapäevaselt. (0)

Teeba rajamine tänapäevastatud varjant.
Kord ammu ammu oli Tallinna linnapeaks mees nimega Agenor. Tal oli poeg nimega Kadmos ja tütar nimega Europe . Europe oli laialt tuntud oma ilu poolest ja ta oli ka väga tark naine. Leidus palju kosilasi , kes oleks soovinud teda oma naiseks , aga Europe arvas , et ta ei ole veel selleks valmis ja lükkas kõik kosilased tagasi.
Üks kosilane oli temasse väga armunud ja ta oleks teinud kõik selle naise nimel. Ühel päeval oli Europe koos oma sõbrannadega õues – neil oli tüdrukute õhtu, mis sisaldas erinevates Tallinna klubides käimist, mis aitavad unustada argipäeva mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama. Parki jõudes võtsid nad pingil istet ja rääkisid veidi juttu .
Äkki ilmus ei kuskilt välja üks uhke, valge mersu, selle juht oligi see väga armunud kosilane ja kuna ta oli peres sage külaline, siis läks Europe julgelt koos oma sõbrannadega juhiga juttu rääkima. Juht lasi neil oma autot imetleda ja kutsus siis tüdrukuid autosse , lubades tüdrukud koju viia. Naerdes istus Europe esimesena autosse ja kutsus oma sõbrannasid enda kõrvale tahaistmele istuma. Aga autojuht sulges ruttu ukse, istus rooli ja sõitis ruttu minema. Europe oli jahmunud ja karjus , et autojuht seisma jääks, kuid mees ei kuulanud teda.
Nad sõitsid kaua kuhugi kaugele, aga seda kuhu nad suudnusid Europe ei näinud, oli liiga pime. Tüdruk ei osanud muud teha kui nutma hakata. Lõpuks jõudsid nad mehe soovitud sihtpunkti, milleks oli ta enese kodu. Europe vaatas suurte silmadega ringi. Mees aitas ta autost välja ja juhatas ta uhkesse majja. Kogu õhtu oli ta Europe vastu kena ja tuli välja, et see mees ei olnudki paha vaid „röövis“ Europe, et vaid ta tähelepanu püüda ja talle näidata, milline mees ta südames on, et äkki Europe armuks temasse ja jääks tema juurde. Europele väga meeldis see mees ja kui ta oli tema juures viibinud rohkem kui nädal otsustas ta lõplikult tema juures elama hakata.
Kodus Tallinnas oli isa murest murtud oma tütrekese pärast. Ta pani politseisse Europe kohta kuulutuse, aga politsei ei suutnud kuidagi Europet leida. Isa käis igapäev politseijaoskonnas küsimas, et ehk on uudiseid, aga kunagi ei olnud midagi.
Lõpuks katkes isa viimnegi kanntus ja ta saatis oma poja Kadmose oma õde otsima ja lausus talle meeleheites:“Kadmos, ma loodan nüüd sinu peale. Otsi oma õde ülesse ja too ta koju või ära tule enam kunagi koju tagasi.“ Nende sõnadega lahkus Kadmos kodust ja kogus kokku kõik oma sõbrad, kes võiksid aitata teda oma õe otsinguil.
Kadmos ei teadnud kust otsimisega peale hakata ja usklik mees nagu ta oli läks ta esmalt kohaliku ennustaja juurde lootuses, et too oskab öelda midagi ta armsa õe kohta. Ennustaja ladus kaarte ja küsis hulga küsimusi. Veidi ajapärast lausus ta Kadmosele:“ Sul ei ole mõtet oma õde otsida, kuna mees kes ta endaga kaasa võttis viis ta kaugele. Aga ära karda su õde on temaga õnnelik ja ei tahagi tagasi tulla. Kuid kuna su isa sind koju tagasi ei oota, siis mine siit veidi edasi lõuna poole,kuni leiad ühe majade rajooni , mis veel külaks ei ole nimetatud, arenda see koht külaks ja puhu sealsetele inimestele aktiivsust juurde. Küll näed, sinust saab veel kuulus ärimees.“
Kadmos tegi nii nagu ennustaja ütles. Ta läks koos oma sõpradega Tallinna kandist veidi edasi ja leidiski elumajade rajooni, millel polnud veel nime. Kadmos võttis pangalaenu ja ostis endale samuti sealt rajoonist maja, kus ta elama hakkas. Ja just nii nagu ennustaja oli ennustanud juhtuski. Kadmos puhus sealsele kohalikule elule aktiivusust sisse, korraldas seal erinevaid üritusi(jaanipäev, laadad jne) ja pani tööle erinevad näite-, tantsu- ja spordiringid. Sealsed inimesed armastasid teda väga, Kadmos oli töökas ja nii saigi temast suur ärimees ja külavanem. Hiljem käis Kadmos ka linnavalitsuses ja registeeris küla ära. Küla nimeks sai ametlikult Peetriküla. Sealsete inimeste arv kasvas ruttu ja tänapäeval on selles saanud juba alev .