Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teeba linna rajamise müüt tänapäevaselt. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Teeba rajamine tänapäevastatud varjant.
Kord ammu ammu oli Tallinna linnapeaks mees nimega Agenor. Tal oli poeg nimega Kadmos ja tütar nimega Europe . Europe oli laialt tuntud oma ilu poolest ja ta oli ka väga tark naine. Leidus palju kosilasi , kes oleks soovinud teda oma naiseks , aga Europe arvas , et ta ei ole veel selleks valmis ja lükkas kõik kosilased tagasi.
Üks kosilane oli temasse väga armunud ja ta oleks teinud kõik selle naise nimel. Ühel päeval oli Europe koos oma sõbrannadega õues – neil oli tüdrukute õhtu, mis sisaldas erinevates Tallinna klubides käimist, mis aitavad unustada argipäeva mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama. Parki jõudes võtsid nad pingil istet ja rääkisid veidi juttu .
Äkki ilmus ei kuskilt välja üks uhke, valge mersu, selle juht oligi see väga armunud kosilane ja kuna ta oli peres sage külaline, siis läks Europe julgelt koos oma sõbrannadega juhiga juttu rääkima. Juht lasi neil oma autot imetleda ja kutsus siis tüdrukuid autosse , lubades tüdrukud koju viia. Naerdes istus Europe esimesena autosse ja kutsus oma sõbrannasid enda kõrvale tahaistmele istuma. Aga autojuht sulges ruttu ukse, istus rooli ja sõitis ruttu minema. Europe oli jahmunud ja karjus , et autojuht seisma jääks, kuid mees ei kuulanud teda.
Nad sõitsid kaua kuhugi kaugele, aga seda kuhu nad suudnusid Europe ei näinud, oli liiga pime. Tüdruk ei osanud muud teha kui nutma hakata. Lõpuks jõudsid nad mehe soovitud sihtpunkti, milleks oli ta enese kodu. Europe vaatas suurte silmadega ringi. Mees aitas ta autost välja ja juhatas ta uhkesse majja. Kogu õhtu oli ta Europe vastu kena ja tuli välja, et see mees ei olnudki paha vaid „röövis“ Europe, et vaid ta tähelepanu püüda ja talle näidata, milline mees ta südames on, et äkki Europe armuks temasse ja jääks tema juurde. Europele väga meeldis see mees ja kui ta oli tema juures viibinud rohkem kui nädal otsustas ta lõplikult tema juures elama hakata.
Kodus Tallinnas oli isa murest murtud oma tütrekese pärast. Ta pani politseisse Europe kohta kuulutuse, aga politsei ei suutnud kuidagi Europet leida. Isa käis igapäev politseijaoskonnas küsimas, et ehk on uudiseid, aga kunagi ei olnud midagi.
Lõpuks katkes isa viimnegi kanntus ja ta saatis oma poja Kadmose oma õde otsima ja lausus talle meeleheites:“Kadmos, ma loodan nüüd sinu peale. Otsi oma õde ülesse ja too ta koju või ära tule enam kunagi koju tagasi.“ Nende sõnadega lahkus Kadmos kodust ja kogus kokku kõik oma sõbrad, kes võiksid aitata teda oma õe otsinguil.
Kadmos ei teadnud kust otsimisega peale hakata ja usklik mees nagu ta oli läks ta esmalt kohaliku ennustaja juurde lootuses, et too oskab öelda midagi ta armsa õe kohta. Ennustaja ladus kaarte ja küsis hulga küsimusi. Veidi ajapärast lausus ta Kadmosele:“ Sul ei ole mõtet oma õde otsida, kuna mees kes ta endaga kaasa võttis viis ta kaugele. Aga ära karda su õde on temaga õnnelik ja ei tahagi tagasi tulla. Kuid kuna su isa sind koju tagasi ei oota, siis mine siit veidi edasi lõuna poole,kuni leiad ühe majade rajooni , mis veel külaks ei ole nimetatud, arenda see koht külaks ja puhu sealsetele inimestele aktiivsust juurde. Küll näed, sinust saab veel kuulus ärimees.“
Kadmos tegi nii nagu ennustaja ütles. Ta läks koos oma sõpradega Tallinna kandist veidi edasi ja leidiski elumajade rajooni, millel polnud veel nime. Kadmos võttis pangalaenu ja ostis endale samuti sealt rajoonist maja, kus ta elama hakkas. Ja just nii nagu ennustaja oli ennustanud juhtuski. Kadmos puhus sealsele kohalikule elule aktiivusust sisse, korraldas seal erinevaid üritusi(jaanipäev, laadad jne) ja pani tööle erinevad näite-, tantsu- ja spordiringid. Sealsed inimesed armastasid teda väga, Kadmos oli töökas ja nii saigi temast suur ärimees ja külavanem. Hiljem käis Kadmos ka linnavalitsuses ja registeeris küla ära. Küla nimeks sai ametlikult Peetriküla. Sealsete inimeste arv kasvas ruttu ja tänapäeval on selles saanud juba alev .
Teeba linna rajamise müüt tänapäevaselt #1 Teeba linna rajamise müüt tänapäevaselt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra Toom Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad
6
doc

Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad

Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks sobivale asukohale. Parnassise jalamil märkaski ta valget mullikat, kes ta eest minema sörkis kuni kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand, kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allikat valvas Arese poeg, lohemadu, kes tappis kõik Kadmose kaaslased.

Ajalugu
Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus.  Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. ….on oma nime saanud Rooma linna järgi, mille Romulus 753. aastal e.m.a legendikohaselt rajas. Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud, hümnid jumalatele, pidustuste laulud.  Kuni 3.saj eKr tegeldi pigem rahvaloomingulise sõnakunstiga ja kirjapanekuid on säilinud üksikuid.  3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid

Kirjandus
Kirjanduse arvestus I - antiik
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet. Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses. Zeus ei saanud keelduda, aga Semele suri lõõma käes. Zeus võttis Dionysose emaihust, peitis teda Hera eest ning viis siis lapse nümfide juurde. Mereröövlid varastasid nooruki rannalt, arvates, et tegu on kuninga pojaga. Laeval selgus, et ükski köis ei püsinud tema ümber

Kirjandus
Antiikmütoloogia
7
rtf

Antiikmütoloogia

HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos ­ särav, päike. Tervendaja ­ õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia ­ püha allikas, Kephissos ­ tema jõgi. Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend. P'l oli hiilgav palee keset merd. P kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes, on seotud hobuse ja sõnniga. Hades (Pluto) Zeusi kolmas vend, kelle valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal. Pallas Athena (Minerva) Athena oli ainult Zeusi tütar, kes kargas täiskasvanuna välja Zeusi peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus. Ateena on temale kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind. Apollon (Apollo) Apollon on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu ­ loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar

Kirjandus
-Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist

Antiikmütoloogia
Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsijumalannadest. Lahingusõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos ­ särav, päike. Tervendaja ­ õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia ­ püha

Kirjandus
Mende Nazer--Orjatar
7
docx

Mende Nazer- "Orjatar"

Lõpuks suutis Mende oma vanematele andestada, et nad on talle valetanud ning ta sai aru, et ta pidi seda tegema kuna muidu poleks ta abielluda saanud. Kaheksandas peatükis jutustab Mende, et tema suurim unistus on saada arstiks kuna nende hõimus pole kogu aeg arst kohal. Ta räägib sellest pidevalt isale ning isa toetab tema unistust, põhjus miks ta arstiks tahab saada oli selles, et kui ta vend haigestus, siis ei olnud arsti kohal ning vend tuli viia lähimasse linna haiglasse, Dillingisse, kuid sinna minnes kulus terve päev. Alguses ei saanud keegi Babot haiglasse viia, kuid kui ta seisund halvenes siis Mende vanem vend ning vanaisa viisid Babo haiglasse. Paar päeva hiljem läksid Mende, isa ning ta onu ka Babot vaatama. Tuli välja, et Babol oli raskekujuline kõhulahtisus ning ta jõudis haiglasse viimasel minutil, muidu oleks ta surnud. Sellepärast tahtiski Mende õppida arstiks, et abi oleks kogu aeg käepärast.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun