A. Strindberg - Preili Julie (0)

AUGUST STRINDBERG
PREILI JULIE
Naturalistlik kurbmäng
T E G E L A S E D
PREILIE JULIE, 25 a.
JEAN, teener, 30 a.
KRISTIN , kokk, 35 a.
Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl.
L A V A P I L T
Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall -, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev , õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid.
Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist.
Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid .
Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid.
Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega.
Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann.
Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru.
Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil ; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb.
Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib.
Preili Julie astub sisse.
Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab , et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva , nii et.
Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja.
PANTOMIIM
Mängitakse nii, nagu oleks näitlejanna tõepoolest üksi köögis; ei rutta, nagu kardaks ta, et publik kärsituks muutub.
Kristin üksi. Kaugelt nõrk viiulimuusika šottise taktis. Kristin, muusikat kaasa ümisedes, koristab Jeani järelt laua, peseb nõudepesulaua juures taldriku, kuivatab ja asetab kappi .
Jean üksi sisse.
Ütleb, et inimestele tegi nende tants palju nalja . Milline häbi. Võtab Kristinil piha ümbert kinni,kui samal ajal kõnnib sisse Julie. On imestunud, et mees tema juurest plehku pani. Preili Juliel oli ka mees olnud, õigemini oli ta kihlatud, ent asi jäi katki. Julie mängib Jeaniga kahtlast mängu. Flidrib, ent kui mees midagi vastu ütleb ss kohtleb teda kui orja. Kristin on magama jäänud. Julie uurib, et kuidas Jean nii hästi rääkida oskab. Ta on käinud palju teatrites ning on ka lugenud palju. Preilie Julie käsib tal oma kingi suudelda .
Jean kõhkleb, haarab seejärel julgelt preilie jala ja suudleb seda õrnalt.
Jean üritab naisele aru pähe panna, et kui ta jätkab niiviisi käitumist ss inimesed hakkavad klatšima. Julie flirdib rahumeeli edasi. Tahab, et mees talle mõned sirelioksad murraks.
Järgnevate repliikide ajal ärkab Kristin üles, läheb uneuimas paremale, et magama heita.
Räägivad veidi juttu ning seejärel õue. Mäng jätkub.
Jean astub otsustavalt lähemale kavatsusega naisel ümber piha võtta ja teda suudelda.
Julie põrkub tagasi. Mees on pahane, et naine talle selliseid signaale saadab . Jean räägib, et kuidas ta kord krahvi aias õua vargil käis ning vahele jäi. Oli jooksnud läbi heki ning ss põõsa alla maha prantsatanud ning seal nägi ta preilie Julied roosipõõsaste vahel kõndimas. Sellest ajast saati on mees temasse armunud olnud. Oli tahtnud armastuse kätte ära surra aga ei surnud. Naine leiab ,et mees jutustab võluvalt. Jean üritab asjaloole punti panna, et tal on veel Kristini ees kohustused ning, et naine peaks magama minema.
Koor läheneb lauldes.
Julie ei saa aru, mida nad laulavad . Jean valgustab teda, et see on pilkelaul, suunatud neile kahele. Preilile hakkab tasapisi aru kohale jõudma. Jean lubab tal oma tuppa peitu tulla senikaua , kuni oht möödas on.
Preili lahkub kiirustades paremale. Jean tõttab talle järele.
TANTS
Pidurõivaid talupojad tulevad sisse, lilled kübaratel, viiulimängijad kõige ees; lauale pannakse kaljaankur ja okstega kaunistatud viinavaadike; tuuakse klaasid. Seejärel juuakse . Siis võetakse ringi ja hakatakse laulma-tantsima ringimängu „Kaks eite metsast tulivad“. Mängu lõpetanud, lahkuvad kõik taas lauldes. Preili siseneb üksi; näeb korralagedust köögis, lööb käsi kokku; seejärel võtab puudritopsi ja tupsutab oma nägu.
Julie tahab ära põgeneda siit külast. Hirmunud. Kardab taga naermist. Jean räägib oma plaanist Itaalia järvede ääres oma hotell avada. Nende kahe sümbioosis saaks see hotell ruttu kauniks tuluallikaks. Naine tahab, et mees ütleks, et ta armastab teda aga mees kõhkleb. Arvab, et enne peab tegutsema ning siis alles ninnu-nännu. Jean räägib, et Rumeenias saab endale krahvitiitlit osta ning seejärel saaks neiu ise ka krahvinnaks.
Avab laualaeka ja võtab veinipudeli välja; täidab kaks varem tarvitatud klaasi.
See vein on varastatud ning Julie saab aru, et see on varastatud tema isa tagant. Teeb natuke skandaalia aga see lõppeb edasi joomisega. Neiu ise joob muidu õlut. Lähevad uuesti tülli. Preili sõimab Jeani matsiks ning ise saab litsitiitli. Rahunevad jälle veidi maha. Tahavad põgeneda aga ei tea kuhu.
Julie täidab klaasi ja joob.
Mees palub, et ta rohkem ei jooks . Naine ei kuula teda. Preili Julie räägib,et kuidas ta õppis mehi juba varakult umbusaldama. Tahab teha nii, et mitte naised pole meeste orjad vaid vastupidi. Seetõttu ta ka oma peigmehest ilma jäi. Oli õues lasknud tal hüppenööriga hüpata ning mehel oli sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud. Räägivad jälle võimalikest kohtadest kuhu kolida. Naine kaalub ka enesetappu aga mees on raudkindel, et tema end ära ei tapa . Tahab veel elu nautida! Jean palub naisel üksi ära minna. Naine on nõus lahkuma ga ainult koos Jeaniga. Jean käsib naisel end riidesse panna ning reisivalmis seada.
Võtab preili käe ja saadab ta välja.
Jean üksi; ohkab kergendatult; istub laua taha; võtab märkmiku ja pliiatsi; arvutab vahetevahel valjusti; miimika, kuni siseneb Kristin, kirikurõivad seljas, manisk ja valge kaelaside käes.
Kristin on pahane seda segadust nähes. Talurahvas oli öösel nende pool ju pidu pannu.d Jean oli lubanud koos Kristiniga kirikusse minna, nii et minek. Kristin näem kahte joogiklaasi. Uurib, et kas ta oli koos Juliega joonud. Jean uurib, et ega naine armukade ole. Kristin Julie peale armukade ei ole, mõne teise peale aga küll. Uurib, et kas nad ikka abielluvad. Ning tuletab mehele karmilt meelde tema kohustusi nii tema, kui ss ka tulevase lapse ees, kuna mehele loevad ainult oma enda sihid. Kuulevad, et keegi üleval kõnnib. Mõtlevad, et ega see krahv ole, ent üsna pea leiavad, et krahv oleks oma koju tulekust ette teada andnud. Kristin lahkub.
Päike on nüüd tõusnud ja valgustab pargipuude latvu; valgus nihkub aeglaselt, kuni langeb aknast sisse. Jean läheb ukse juurde ja annab märku. Preilie Julie siseneb reisikostüümis, käes väike käterätiga kaetud linnupuur, mille ta toolile asetab.
Mees peab naist hulluks, et too lindu kaasa tahab võtta. Naine palub tal linnu pigem ära tappa, kui teda üksi siia jätta. Mees lööb kirvega linnul tüki otsast. Seda nähes pistab naine halama, et mees juba tema ka ära tapaks . Neab Jeani, et ta väikse linnu nii armutult ära tappis. Räägib, kuidas nende aadlisugu langeb ning lõpetavad vanglas . Kuidas nende vapid kistakse puruks ning kuidas krahv ise rabandusse sureb .
Kristin siseneb kirikurõivastes, palveraamat käes.
Julia anub Kristinit, et ta kaitseks teda Jeani eest. Kristinil on suht ükskõik Juliest. Uurib, et kuhu nad reisikostüümis küll põrutama hakkavad. Kristin on selle vastu, et Julie Jenai ära tahab meelitada. Julie käib välja plaani Kristin reisile kaasa võtta ning uues hotellis ta endale kokaks võtta. Õigemini panna ta kööki juhatama , kus ta saab käia viiskalt riides , kuna ta peab paljude klientidega suhtlema . Kristin küsib, et kas ta ise ka usub, mida ta räägib.
Julie langeb pingile; paneb pea käte vahele lauale.
Jean tõttab appi, et tegelikult on see täiesti läbiviidav plaan. Jean kiskleb Kristiniga. Kristin paneb mehe haledalt paika sellega, et räägib välja, et mees müüb krahvi tallist kaeru. Nine läheb kirikusse. Ütleb, et sealt saab vähemalt lunastust. Juliel läheb kõrv kohe kikki. Jumal ei vaata inimeste seisuste peale. Seal savad viimased esimesteks. Niiet Juliel pole isegi jumalalt andestust loota . Kristin lahkub. Juliel on nuga käes ja sonib midagi.
Kell heliseb kaks korda läbilõikavalt. Preili kargab püsti; Jean vahetab kuue. Läheb kõnetoru juurde; koputab ja jääb kuulama .
Krahv nõuab saapaid ja kohvi poole tunni pärast. Julie on muserdatud. Palub, et Jean teda käskiks tegema ükskõik mida. Et ta kuuletub nagu koer. Jean ütleb, et kui krahv käsiks tal endal kõri läbi lõigata ss ta teeks seda jalamaid.
Päikesevalgus on nüüd langenud põrandale ja valgustab Jeani. Ta hõõrub käsi, nagu soojendaks neid tule ääres. Võtab habemenoa ja pistab selle Juleiele pihku ning sositab talle midagi.
Julie tänab ning ütleb, et läheb nüüd puhkama . Jean ütleb, et Julie pole enam esimene, vaid viimane.
Preili astub täis otsustavust uksest välja.
Lõpp.