Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A. Strindberg - Preili Julie (0)

3 HALB
Punktid
AUGUST STRINDBERG
PREILI JULIE
Naturalistlik kurbmäng
T E G E L A S E D
PREILIE JULIE, 25 a.
JEAN, teener, 30 a.
KRISTIN , kokk, 35 a.
Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl.
L A V A P I L T
Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall -, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev , õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid.
Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist.
Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid .
Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid.
Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega.
Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann.
Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru.
Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil ; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb.
Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib.
Preili Julie astub sisse.
Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab , et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva , nii et.
Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja.
PANTOMIIM
Mängitakse nii, nagu oleks näitlejanna tõepoolest üksi köögis; ei rutta, nagu kardaks ta, et publik kärsituks muutub.
Kristin üksi. Kaugelt nõrk viiulimuusika šottise taktis. Kristin, muusikat kaasa ümisedes, koristab Jeani järelt laua, peseb nõudepesulaua juures taldriku, kuivatab ja asetab kappi .
Jean üksi sisse.
Ütleb, et inimestele tegi nende tants palju nalja . Milline häbi. Võtab Kristinil piha ümbert kinni,kui samal ajal kõnnib sisse Julie. On imestunud, et mees tema juurest plehku pani. Preili Juliel oli ka mees olnud, õigemini oli ta kihlatud, ent asi jäi katki. Julie mängib Jeaniga kahtlast mängu. Flidrib, ent kui mees midagi vastu ütleb ss kohtleb teda kui orja. Kristin on magama jäänud. Julie uurib, et kuidas Jean nii hästi rääkida oskab. Ta on käinud palju teatrites ning on ka lugenud palju. Preilie Julie käsib tal oma kingi suudelda .
Jean kõhkleb, haarab seejärel julgelt preilie jala ja suudleb seda õrnalt.
Jean üritab naisele aru pähe panna, et kui ta jätkab niiviisi käitumist ss inimesed hakkavad klatšima. Julie flirdib rahumeeli edasi. Tahab, et mees talle mõned sirelioksad murraks.
Järgnevate repliikide ajal ärkab Kristin üles, läheb uneuimas paremale, et magama heita.
Räägivad veidi juttu ning seejärel õue. Mäng jätkub.
Jean astub otsustavalt lähemale kavatsusega naisel ümber piha võtta ja teda suudelda.
Julie põrkub tagasi. Mees on pahane, et naine talle selliseid signaale saadab . Jean räägib, et kuidas ta kord krahvi aias õua vargil käis ning vahele jäi. Oli jooksnud läbi heki ning ss põõsa alla maha prantsatanud ning seal nägi ta preilie Julied roosipõõsaste vahel kõndimas. Sellest ajast saati on mees temasse armunud olnud. Oli tahtnud armastuse kätte ära surra aga ei surnud. Naine leiab ,et mees jutustab võluvalt. Jean üritab asjaloole punti panna, et tal on veel Kristini ees kohustused ning, et naine peaks magama minema.
Koor läheneb lauldes.
Julie ei saa aru, mida nad laulavad . Jean valgustab teda, et see on pilkelaul, suunatud neile kahele. Preilile hakkab tasapisi aru kohale jõudma. Jean lubab tal oma tuppa peitu tulla senikaua , kuni oht möödas on.
Preili lahkub kiirustades paremale. Jean tõttab talle järele.
TANTS
Pidurõivaid talupojad tulevad sisse, lilled kübaratel, viiulimängijad kõige ees; lauale pannakse kaljaankur ja okstega kaunistatud viinavaadike; tuuakse klaasid. Seejärel juuakse . Siis võetakse ringi ja hakatakse laulma-tantsima ringimängu „Kaks eite metsast tulivad“. Mängu lõpetanud, lahkuvad kõik taas lauldes. Preili siseneb üksi; näeb korralagedust köögis, lööb käsi kokku; seejärel võtab puudritopsi ja tupsutab oma nägu.
Julie tahab ära põgeneda siit külast. Hirmunud. Kardab taga naermist. Jean räägib oma plaanist Itaalia järvede ääres oma hotell avada. Nende kahe sümbioosis saaks see hotell ruttu kauniks tuluallikaks. Naine tahab, et mees ütleks, et ta armastab teda aga mees kõhkleb. Arvab, et enne peab tegutsema ning siis alles ninnu-nännu. Jean räägib, et Rumeenias saab endale krahvitiitlit osta ning seejärel saaks neiu ise ka krahvinnaks.
Avab laualaeka ja võtab veinipudeli välja; täidab kaks varem tarvitatud klaasi.
See vein on varastatud ning Julie saab aru, et see on varastatud tema isa tagant. Teeb natuke skandaalia aga see lõppeb edasi joomisega. Neiu ise joob muidu õlut. Lähevad uuesti tülli. Preili sõimab Jeani matsiks ning ise saab litsitiitli. Rahunevad jälle veidi maha. Tahavad põgeneda aga ei tea kuhu.
Julie täidab klaasi ja joob.
Mees palub, et ta rohkem ei jooks . Naine ei kuula teda. Preili Julie räägib,et kuidas ta õppis mehi juba varakult umbusaldama. Tahab teha nii, et mitte naised pole meeste orjad vaid vastupidi. Seetõttu ta ka oma peigmehest ilma jäi. Oli õues lasknud tal hüppenööriga hüpata ning mehel oli sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud. Räägivad jälle võimalikest kohtadest kuhu kolida. Naine kaalub ka enesetappu aga mees on raudkindel, et tema end ära ei tapa . Tahab veel elu nautida! Jean palub naisel üksi ära minna. Naine on nõus lahkuma ga ainult koos Jeaniga. Jean käsib naisel end riidesse panna ning reisivalmis seada.
Võtab preili käe ja saadab ta välja.
Jean üksi; ohkab kergendatult; istub laua taha; võtab märkmiku ja pliiatsi; arvutab vahetevahel valjusti; miimika, kuni siseneb Kristin, kirikurõivad seljas, manisk ja valge kaelaside käes.
Kristin on pahane seda segadust nähes. Talurahvas oli öösel nende pool ju pidu pannu.d Jean oli lubanud koos Kristiniga kirikusse minna, nii et minek. Kristin näem kahte joogiklaasi. Uurib, et kas ta oli koos Juliega joonud. Jean uurib, et ega naine armukade ole. Kristin Julie peale armukade ei ole, mõne teise peale aga küll. Uurib, et kas nad ikka abielluvad. Ning tuletab mehele karmilt meelde tema kohustusi nii tema, kui ss ka tulevase lapse ees, kuna mehele loevad ainult oma enda sihid. Kuulevad, et keegi üleval kõnnib. Mõtlevad, et ega see krahv ole, ent üsna pea leiavad, et krahv oleks oma koju tulekust ette teada andnud. Kristin lahkub.
Päike on nüüd tõusnud ja valgustab pargipuude latvu; valgus nihkub aeglaselt, kuni langeb aknast sisse. Jean läheb ukse juurde ja annab märku. Preilie Julie siseneb reisikostüümis, käes väike käterätiga kaetud linnupuur, mille ta toolile asetab.
Mees peab naist hulluks, et too lindu kaasa tahab võtta. Naine palub tal linnu pigem ära tappa, kui teda üksi siia jätta. Mees lööb kirvega linnul tüki otsast. Seda nähes pistab naine halama, et mees juba tema ka ära tapaks . Neab Jeani, et ta väikse linnu nii armutult ära tappis. Räägib, kuidas nende aadlisugu langeb ning lõpetavad vanglas . Kuidas nende vapid kistakse puruks ning kuidas krahv ise rabandusse sureb .
Kristin siseneb kirikurõivastes, palveraamat käes.
Julia anub Kristinit, et ta kaitseks teda Jeani eest. Kristinil on suht ükskõik Juliest. Uurib, et kuhu nad reisikostüümis küll põrutama hakkavad. Kristin on selle vastu, et Julie Jenai ära tahab meelitada. Julie käib välja plaani Kristin reisile kaasa võtta ning uues hotellis ta endale kokaks võtta. Õigemini panna ta kööki juhatama , kus ta saab käia viiskalt riides , kuna ta peab paljude klientidega suhtlema . Kristin küsib, et kas ta ise ka usub, mida ta räägib.
Julie langeb pingile; paneb pea käte vahele lauale.
Jean tõttab appi, et tegelikult on see täiesti läbiviidav plaan. Jean kiskleb Kristiniga. Kristin paneb mehe haledalt paika sellega, et räägib välja, et mees müüb krahvi tallist kaeru. Nine läheb kirikusse. Ütleb, et sealt saab vähemalt lunastust. Juliel läheb kõrv kohe kikki. Jumal ei vaata inimeste seisuste peale. Seal savad viimased esimesteks. Niiet Juliel pole isegi jumalalt andestust loota . Kristin lahkub. Juliel on nuga käes ja sonib midagi.
Kell heliseb kaks korda läbilõikavalt. Preili kargab püsti; Jean vahetab kuue. Läheb kõnetoru juurde; koputab ja jääb kuulama .
Krahv nõuab saapaid ja kohvi poole tunni pärast. Julie on muserdatud. Palub, et Jean teda käskiks tegema ükskõik mida. Et ta kuuletub nagu koer. Jean ütleb, et kui krahv käsiks tal endal kõri läbi lõigata ss ta teeks seda jalamaid.
Päikesevalgus on nüüd langenud põrandale ja valgustab Jeani. Ta hõõrub käsi, nagu soojendaks neid tule ääres. Võtab habemenoa ja pistab selle Juleiele pihku ning sositab talle midagi.
Julie tänab ning ütleb, et läheb nüüd puhkama . Jean ütleb, et Julie pole enam esimene, vaid viimane.
Preili astub täis otsustavust uksest välja.
Lõpp.
A-Strindberg - Preili Julie #1 A-Strindberg - Preili Julie #2 A-Strindberg - Preili Julie #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Absolute Õppematerjali autor
5 lk

Sarnased õppematerjalid

Jaan Tätte - Ristumine peateega
6
docx

Jaan Tätte - Ristumine peateega

RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud

Kirjandus
Henrik Ibsen - Metspart
9
docx

Henrik Ibsen - Metspart

METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid.

Kirjandus
A-H-Tammsaare - Juudit
6
docx

A. H. Tammsaare - Juudit

Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit

Teatriõpetus
Moliere - Tartuffe ehk petis
6
docx

Moliere - Tartuffe ehk petis

TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurd

Kirjandus
Moliere - Ebahaige
7
docx

Moliere - Ebahaige

EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 kord

Kirjandus
A-H Tammsaare - Kuningal on külm
5
docx

A. H Tammsaare - Kuningal on külm

Kuningal on külm Mäng kolmes vaatuses, neljas pildis. O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt ­ kuningale, teine peagu paremas nurgas ­ teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui uks hakkab mürtsu

Teatriõpetus
Onu Vanja
5
docx

Onu Vanja

ONU VANJA - STSEENID MAAELUST NELJAS VAATUSES TEGELASED: ALEKSANDER VLADIMIROVIT SEREBRJAKOV ­ eruprofessor JELENA ANDREJEVNA ­ tema naine, 27 aastane SOFJA ALEKSANDROVNA (SONJA) ­ Serebrjakovi tütar esimesest abielust MARIA VASSILJEVNA VOINITSKAJA ­ salanõuniku lesk, Serebrjakovi esimese naise ema IVAN PETROVIT VOINITSKI ­ eelmise poeg MIHHAIL LVOVIT ASTROV ­ arst ILJA ILJAT TELEGIN ­ vaesunud mõisnik MARINA ­ vana lapsehoidja TÖÖMEES Tegevuskoht ­ Serebrjakovi mõis. Aed. Näha osa majast terrassiga. Alleel vana papli all on teejoomiseks kaetud laud. Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on. Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunneb end seetõttu hal

Teatriõpetus
Moliere - Don Juan
9
docx

Moliere - Don Juan

DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO ­ Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE ­ külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN ­ don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et k

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun