Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega seoses tegelane nii ütled?
  • Mis on toimunud?
  • Kell kui saatsin amme ta lubas tulla poole tunni pärast Ta ehk ei leia teda?
  • Kuid teie kahe sugu katk tabagu Kas tema pääses tervelt?
  • Kus on need vihamehed?
William Shakespeare - " Romeo ja Julia "
( lugemiskontroll )
Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb.
1. Tybal :
See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui?
Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale.
2. Romeo :
Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata .
Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse.
3. Julia:
Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda?
Julia saatis ammega sõnumi Romeole . Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit.
4. Amm:
Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb.
Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii. Nad abiellusid Lorenzo juures kirikus.
5. Mercutio :
Sain haavata.. kuid teie kahe sugu / katk tabagu! Kas tema pääses tervelt?
Kui Tybalt ja Mercutio kaklesid ja viimane sai surma. Romeo püüdis neid peatada kuid asjata. Mercutio sai surma. Romeo ärritus sellepärast ja tappis võitluses Tybalti.
6. Vürst:
Ja seda süüd ta andeks küll ei saa:/ kui pagetatu peab ta jätma maa!
Kui vürst sellest kuulis, andis ta Romeole tegelikult võimaluse, sest sellise teo eest pidi seaduste järgi surma saama, kuid Romeo pagetati. Ta tahtis olle enne surnud kui Juliast eemal. Ta elu oli seal aga ta saadeti riigist välja.
7. Sinjoora Capuletti :
Laps, neljapäeval vara hommikul / noor, viisakas ja vapper aadlimees/ krahv Paris Püha Peetri kirikus/ teeb sinu õnnelikuks noorikuks.
Julia ema lausus talle nii, kui tybalt oli surnud ja romeo pagetatud. Arvati et julia nutab tybaltit taga kuid nuttis romeot. Juliale anti valida kas ta abiellub Parisega või lahkub ja Capulettid ütlevad temast lahti.
8. Amm:
Oh jube! Appi, appi! laps on surnud!
Neljapäeva hommikul, kui Julia pidi abielluma leidis amm ta voodis surnult. ( eelmisel õhtul käis julia kirikus lorenzo juures ja küsis temalt nõu. Ta soovitas tal võtta mingit unerohtu ). Unerohi uinutas ta ja tüdruk nägi välja nagu surnud.
9. Romeo:
oo, ustav apteeker, / su jook on kärme, suren suudeldes.
Romeole ei viiidud lorenzo saadetud kirja et tegelikult julia pole surnud ja peale matuseid lähevad nad koos riigist välja ja saavadki koos olla.
Romeo kuuldes et julia on surnud tahtis ka endalt elu võtta. Tal polnud enam mõtet elada, kui juliat pole.
10 Vürst:
Kus on need vihamehed? Capuletti,/ Montecchi? kas näete nüüd, mis roosk/ te vaenu nuhtleb? Taevas seadis nii,/ et armastus te rõõmud hukutas!
Kui Romeo, Julia ja Paris olid surnuaial kõik surnud. Capuletti ja Montecchi perekonna rõõmud ( ehk siis lapsed) olid surnud perekondade viha pärast. Perekonnad leppisid ära aga sellel oli kõrge hind!
William Shakespeare -- Romeo ja Julia #1 William Shakespeare -- Romeo ja Julia #2 William Shakespeare -- Romeo ja Julia #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Uwe Sööt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Romeo ja Julia
9
docx

Romeo ja Julia

lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.

Kirjandus
Romeo ja Julia
6
doc

Romeo ja Julia

Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen ­ toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen ­ toimub väljakul mõni tund hiljem.

Kirjandus
Romeo ja Julia sisukirjeldus
6
rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast

Kirjandus
Romeo ja Julia
2
doc

Romeo ja Julia

Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.

Kirjandus
William Shakespear - Romeo ja Julia
4
doc

William Shakespear - Romeo ja Julia

William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 1. Lugesin William Shakerspeare teost ,,Romeo ja Julia". 2. Teos valmis umbes XVI saj lõpupoole. Seda nimetatakse W. Shakespeare teise perioodi alguses valminud teoseks. 3. Tegevuskoht on Verona. 4. Kokkuvõte vaatuste kaupa. a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab.

Kirjandus
Romeo ja Julia-William Shakerspeare
6
doc

„Romeo ja Julia“ William Shakerspeare

Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle

Kirjandus
Romeo ja Julia-ning  Hamleti-võrdlus
2
docx

"Romeo ja Julia" ning "Hamleti" võrdlus

ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ­ ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt.

Kirjandus
Kirjanduse arvestus-10-klass
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku. DQ ja SP lähevad maailma rändama, kuid see on nende vastu üsna karm. DQ on hästi idealistlik ja SP realistlik inimene. SP hakkab sellepärast DQd kutsuma kurvakuju rüütliks. Romaani lõpus tuleb DQ mõistusele tagasi. Surivoodil annab vaimulik talle uue nime, Hea Alonso Quijano. 14. pilet ­ Shakespeare Elas 1564- 1616. Ta sündis Stratford-up-Avonis. Tema isa oli kaupmees, kes lõpuks laostus ja Shakespeare pidi koolist ära tulema. Ta abiellus 18aastaselt kaheksa aastat vanema naisega, nad said tütre ja kaksikud pojad. 1587 läks ta Londonisse ja hakkas näitlejaks ja dramaturgiks. Ta sai Globe teatri kaasomanikuks. 1611 pöördus ta kodulinna tagasi. Tema eluajal ilmusid trükis kaks poeemi ja üle 150 soneti, ühtegi näidendit ei ilmunud. Tema testament leiti 150 aastat peale tema surma

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun