"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges
Mahtra sõda. 2. juuni, 1858 Nimi: MariAnna Ader Õpetaja: Riho Kosenkranius Klass: 10. b Eellugu Talurahva koormised Balti kubermangudes, so Eesti ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshi
Ühendavaks lüliks nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku uskumatult kirevad ning erinevad karakterid. Iga järgmise loo tegelaste puhul saab paralleele tõmmata ka tänapäeva inimesega. Kui ümbritsev maailm muutub ja areneb, läheb sellega kaasa ka inimene, aga põhiline loomus jääb. Lahkus, kadedus, isekus, lootus, härdus, õiglus, viha, armastus, kahjurõõm jms on ja jääb inimese sisse. Nii oli see Peet Vallaku loominguperioodil ja nii on see tänapäeval. Novelle lugedes jääb pidevalt õhku küsimusi ning enamasti ei lõpe jutud resoluutselt avaldades täit tõde. Selline salapärasus on kaasakiskuv ning paneb tegelaste ning nende elu üle järele mõtlema. Peet Vallaku novelli on nimetatud karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutise erilist kaalukust tema teostes. (Puhvel, 1985, lk321) Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. K?
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu
Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu, kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta. 29
Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu, kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta. 29
Herman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses Ebareaalne võis teoses olla Maagiline teater. Kõik see, mis seal toimus, ei oleks saanud päriselt juhtuda. Ja ma usun, et Harry oleks tegelikult reaalselt Hermine ära tapnud. Suur osa ülejäänud raamatust võib isegi mingis mõttes reaalne olla. Arvamus Huvitav raamat oli. Kaasakiskuv ja mõtlemapanev. Huvitavad tegelased olid ning oli huvitav jälgida Harry muutumist koos teose ja sündmuste arenguga. Teised karakterid olid ka head. Nad
Kõik kommentaarid