veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen.
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paep...
Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud. Muldade kasutussobivus Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld
Eesti mullastik Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad. Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast viimase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, veeoludest jne Alltüüp: tüüpilised kamarkarbonaatmullad Variandid paepealsed mullad Rähkmullad Allvariandid: a) harilikud rähkmullad b) veerismullad c) klibumullad koresevabad karbonaatsed mullad Alltüüp: leostunud kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leostunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leostunud kamarkarbonaatmullad süvarähksed leostunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leostunud kamarkarbonaatmullad
märke, siis on tegemist keskmise sügavusega gleistunud rähkmullaga. 5 2.2 Rähkmuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 317-323) järgi. Rähkmullad on tugevasti kivisel ja karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne
vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r...
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puud...
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on tavaliselt kivised ja karbonaatsed moreenid, piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. (Eesti muldadest põllumehele, lk 10) Levik: Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu ja Heltermaa piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on paepealsed rendsiinad ning leostunud mullad, madalamatel aladel gleistunud rähksed, gleistunud leostunud ja rähksed gleimullad. Viljakuse tagavad enamikule
Muldkatte koosseis Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse (Mullateadus, õpik kõrgkoolidele). Piirkonnas leidub enamasti leostunud muldasi, rähkmuldasi ja gleimuldasi ( T. Kikas ja P. Penu ). Leostund mullad on tugevalt karbonaatsetel lähtekivimitel kujunenud. Keemine algab 30-60 cm sügavuselt. Leostunud muldadele on tihti iseloomulik Bw ( pruuni savistunud horisondi, cambic ) esinemine. Rähkmullad on karbonaatsetel rähk-või veerismoreenil. Neid iseloomustab väga tugev karbonatsus, lühike profiil ja kivisuse paljusus. Kadrina valla põllumaad on enamus suure kivisusega, ning keemine on neil kõrgemalt, kui 30 cm. Kuigi need mullad on keskmise lõimisega, võivad osa neist olla sademevaesel perioodil põuakartlikud. Viimase sügavkaeve, põllumaa kaeve mulla nimetus oli rähkmuld, ning seal nähti, kuidas vihmaussid olid mulla liigse kuivuse tõttu keradesse tõmmanud
Koostaja: Julia Vassina(KK1) Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED 4 2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI 5 MULLASTIKUST 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU 6 ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld 6 3.2 Gleimulld 6 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg 7 3.3 Koreserikas rähkmuld 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on teha põllumasiivi analüüs ning järeldused selle sobivuseks ja kasvupotentsiaalideks. Selles töös on analüüsitava põllumassiivi number 42446979424. See asub Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas.
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile on iseloomulikud(2) Paepealsed mullad(randsiinad)levivad põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed kõrge huumuse- ja toiteainesisaldusega,kuid väga kivised ja põuatunflikud.Sp. tahetakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja põldudeks mitte harida. Rähkmullad Põ & Lõ-E peaaladel mida katab maksem mofddnihorisont. Iseloomulik on kõrge huumuse-,toitaine ja teravaservalise peamurendi(räha)sisaldus.Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud&salumetsad.Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad
( Ilma rohttaimedeta männimetsade all > leedemullad, rohttaimede all mõnele rikkamale lähtekivimile > leetunud mullad ) Soomuld. ( Eestis laialdase levikuga, 30cm + turbahorisont, mille all on gleihorisont ) Gleimuld. ( Suurima levikuga Eestis, rohkem LääneEestis, gleihorisondist koosnev ) Tehismullad. ( Esineb rohkem IdaVirumaal, põlevkivi ja fosforiidikarjäärides, suuremates kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise ) Rähkmullad. ( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ).
milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv. Huumushorisont on huumuserikas ja struktuurne, tavaliselt hallikas musta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimestik on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Lähtekivimiks võivad olla kivised ja karbonaatsed moreenid ning piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. Rähkmullad hõlmavad 4,7 % maafondist, 1,9 % metsamaast ning 9 % põllumaast. Levinud on nad peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Vähemal määral ka Raplas ja Hiiumaal. Viljakuse rähksetele muldadele tagavad peamiselt enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumus- ja lämmastikusisaldus ja suhteliselt kõrge toitainetesisaldus. Viljakuse muudavad aga varieeruvaks kõikumised koresesisalduses. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on
Ortofoto Joonis 10. Kultuurimälestised Uugla külas, kaardi mõõtkava 1:26 344 Mõis - (esmalt mainitud 1323) Ohvrikivi Rauasulatuskoht Asulakohad 2 (11.-14. Sajand) Kultusekivid 2 (11.-14. Sajand) Kivikalmed 7 (11.-14. Sajand) 12 Uugla küla mullakaart Joonis 11. Muldadekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Legend: Ülekaalus olevad mullad: K rähkmullad Go leostunud gleimullad Gk rähksed gleimullad M madalsoomullad 13
Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige
Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige
Käina kandis elavad kõre ja- merikotkas ja naaskelnokk. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitse ala. Kassari saar: Kassari on Eesti saartest suuruselt viies. See asub Hiiumaa kaguranniku läheduses. Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar
kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veereziimiga ja kõrge puhverdusvõimega. B piiratud kasut.sob. keskmised põllumullad. Erosiooni ohuga, põuakartl., halvasti kuivend., kerged- liiv, saviliiv ja rasked savikad mullad. C on rohumatüübilised mullad. Õhukesed paepealsed ja rähkmullad, kuivendatud turvasmullad, erodeeritud mullad. Kultuurmaaks mittesobivad on: Kh', K', Gh1, Gk1, L, LG1, ArG, ArG1. Kartuli kasv. sobivad: Lk, Ko, K, D Teravili keskm: Ko, K, Lk, D, DG Kuivendamata mullad ei ole väga head kasvatamiseks, liigniiskuse olemasolul. Samuti ei ole ka erodeeritud mullad sobilikud. Deluviaalmullad sobivad. Parasniisked mullad on kõige sobilikumad, kuna veereziim on taimedele optimaalne.
saj Anija mõisa ait 18-19.saj Anija mõisa aednikumaja 18-19.saj Anija mõisa park 18-19.saj.Anija mõisa pargi piirdemüür, 18-19.saj. 13 9. Anija küla mullakaart Mõõtkava 1:20308 Koosta mullatüüpide seletus (üldista mullatüübid) http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Anija külas on ülekaalus järgmised mullad: M - madalsoomullad R rabamullad K - rähkmullad Go- leostunud gleimuld 14 10. Anija küla põllumassiivid Mõõtkava 1:20308 15
Eesti põllumajanduse iseloomustus Eesti pinnamood on tasane ja väikeste kõrgusvahedega, keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud. · Rähkmullad- kõrge huumuse-, toitainetesisaldus, keskmise viljakusega mullad. · Leostunud pruunmullad- parimad põllumullad Eestis. · Leetunud mullad- kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks Eestis. Eesti asub parasvöötmelises kliimas. Aastane keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest vei...
● Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel ● Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm ● Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega Kasvutingimused ● Suudab taluda kõiki kliimasid, kuid eelistab niisket ja jahedamat kliimat ● Kaera on õnnestunud kasvatada ka Islandil. ● Võib külvata nii kevadel, kui ka sügisel Kasvupinnas: ● Pole mulla suhtes nõudlik, võib kasvada nii savi-, happe-, turbamuldades ● Ei sobi liiv- ja rähkmullad ● Juurestik areneb kasvuperioodi alguses, kui põud tuleb siis kestab ta vastu. Kasutus ● Kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinud kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder ● Müslit, õlut, küpsiseid ja leiba Kasvuala ● Venemaa ● Kanada ● Poola ● Austraalia ● Soome ● USA ● Saksamaa ● Rootsi ● Hispaania ● Ukraina NISU(Triticum) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 3–4 idujuurest ● Kõrre pikkus on tavaliselt 60–80 cm
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel 6 2. Panga ümbruskonna elurikkus Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus. Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Sealsed mullad on pigem koreselised ja paepealsed, rähkmullad ning soostunud kamarmullad. Taimkattes on Tupenurmes lootaimekooslused. Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata. Sealses ümbruskonnas on 23 haruldase orhideeliigi looduslik kasvukoht, mida võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse
.. 15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25...33 hindepunkti. Kasutamine loodusliku rohumaana. Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm. Levivad nn. loopealsetel, kitsa ribana Põhja- Eesti sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast.57. Eesti agromullastiku valdkonnad. 2. Rähkmullad K -Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Iseloomulik suur kivisus. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne, savistumine. Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%
Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate Klindilähedastel õhukestel paepealsetel muldadel - looniidud Gleistunud liigniisketes nõgudes – looniidud Lavamaa kõrgematel aladel rähkmullad (kui tähka vähem, siis viljakus kõrgem) Põllumajandusalasid 33%, segametsi 20%, metsaseid alasid kokku 53%. 3.2.4 Asustus Tallinn, Keila, Paldiski, Saue, Rapla, Maardu, Kehra. Suuremad maa- asulad kirdeosas: Kolga, Kiiu, Kuusalu, Kostivere, Jüri, Aruküla, Kiili, Raasiku, Saku. Loodeosas: Prillimäe, Kohila, Kiisa, Saku, Vasalemma, Rummu, Harku, Tabasalu, Vääna. Kaguosas: Juuru, Järvakandi, Märjamaa, Kuimetsa, Kaiu, Hagudi, Kaeva.
kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud,
Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik
(Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu). Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku (Harjumaal 53% ja kogu Eestis tervikuna 49%). Valla maad on üldiselt väheviljakad, seetõttu on põllumajanduslike maade osatähtsus maakasutuses vähetähtis. Lavamaa klindilähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad. Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium-kambriumi ja kambrium- vendi veehorisondid (sügav põhjavesi). Üksikobjektidel kasutatakse ka kvaternaari setete horisonti (pinnalähedast põhjavett). Lubjakivi Graniit 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel
Suvel bioloogiline aktiivsus langeb. Kasvukohatüübid: leesikaloomännik, kuusikud ja kaasikud, loometsad. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaaks ei sobi, sest isegi tüsedama huusmushorisondi korral on nende viljakus madal. Aga see eest sobivad metsamaaks ja loodusliku rohumaana. Produktiivsus: Haritavus: raskesti haritavad, haritava maana 25-35 hindepunkti. Paepealsed mullad – jaotamine huumus horisondi järgi Kh´ <10 cm , Kh´´->10 cm A – R, A – C – R. - Rähkmullad (veeriselised, klibu) K ( Kr/Kk) Tunnused: keemine pinnale lähemal kui 30 cm. Tekib: tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul. Füüsik/keemilised omadused: suur kivisus (korese rikkad), neutraalne või kergelt leeliseline, toitaineterikas. Veehoiuvõime on väike, kui on Kr, kui on Kk, siis on keskmine. Harimiskindel, huumusesisaldus 5-10%. rls või rsl või veeriselised kruusad ja liivad. Tompjas struktuur. Ph 6,5-7-5. Bioloogiline aktiivsus: bioloogiliselt aktiivne
...............................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse..............................................................26 7.1Muldade üldine kaitse.................................................................................. 26 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine..........................................27 Kokkuvõte...
Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 23. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuserikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 24. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid a) bakterid - mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. b)seened - osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. c) kiirikseened - lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad - rikastavad mullavett hapnikuga. e) samblikud
0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 22. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 23.Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas.Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid.a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas
huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid. a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas
vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on rasvhapped, mis edasi lagunevad huumuse teket. Seetõttu on näiteks vorme mullas. Taimedes on umbes 50 süsinik C. süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes rähkmullad suhteliselt keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. tingimustes lagunevad halvasti ja huumusrikkad. suures koguses elemente taimes esineb Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli moodustavad nn. bituume. Mulla lõimis mõjutab samuti
Mullastik Kaarma vald jääb Põhja- ja Lääne Eesti liivsavi-, glei- ja soomuldade valdkonda (Paal 1997). Kaarma valla territooriumi mullastikus domineerivad üldiselt väga niisked soo-, turvastunud- ja mitmesugused gleimullad. Valdavad (eriti põhjaosas) on leostunud ja leetjad glei-liivsavi- ja glei-savimullad ning leostunud, leetjad ja küllastunud glei-liivmullad, mis kaguosas segunevad rähksete gleimuldadega. Edelaosas lisanduvad gleistunud rähkmullad. Valla keskosas esineb veel leostunud ja leetjaid savimuldi segus gleistunud leostunud ja leetjate liivsavimuldadega. Rannikul on valdavateks sooldunud ranniku- ja gleistunud rähk- ning rähksed gleimullad. Piki Mändjala-Järve randa kulgevad leede- ja gleistunud leetunud mullad. Kirdeosas leidub madalsoomuldi (Piila raba). Taimestik Saaremaal on valdavaks loopealsete ja puisniitude valdkond. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke
liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukusi mägipiirkondades (kuni 3860 m üle merepinna). · Kasvupinnas Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel,happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel. Teiste teraviljadega võrreldes talub kaer paremini just happelisemaid muldasid. Samas ei sobi kaerale kuivad liiv- ja rähkmullad. Kasvuks optimaalne mulla pH on 4,57,5, ideaalne aga 5,56,0. Juurestik areneb kasvuperioodi alguses üsna kiiresti, mistõttu talub taim üsna hästi kevadist põuaperioodi, samas on vajalik piisav niiskus enne pealoomist, vastasel korral jääb saak kesiseks. · Maailma kogutoodang 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaera ning kaerapõldude kogupindala oli 10,26 miljonit hektarit. 1971. aastast alates on maailma kogutoodang vähenenud 57,8 %
astangutega. Nende vahele jäävad nõod (jõeorud, nt. Pirita). Pinnakate õhuke, esineb karste, domineerivad loopealsed mullad. 2. Pae ja moreenitasandike maastik: Hõlmab ulatusliku ala LääneEestis ja Hiiumaa ja Saaremaa idaosad. Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid. Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool). Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka leet, soo ja lammimuldi. Suur osa maast põldudeks haritud, metsi
siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla orgaanislist ainet. Mulla h. Sisaldus määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega , et huumuse koostis on 58% C Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965- 1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad 19. Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid · Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000 kg/ha.Osadel bakteritel on võime siduda endaga molekulaarset õhulämmastikku
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
siiski vett leida. Happelisus Puisniidud kasvavad enamasti paksema moreenist pinnakattega aladel ehk rähkmullal. Neile muldadele on iseloomulik kõrge huumuse- ja toitainete ning teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Rähkmullaga alad on suures osas üles haritud põldudeks, loodusliku taimkatte 9 säilimise korral ongi neil levinud liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Rähkmullad on lubjarikkad, seega muld on pigem aluseline, kui happeline, pH tase jääb 6,5-7,2. Kuna mullad on väga huumusrikkad, siis on ka sealsed taimekooslused väga liigirikkad, enamasti kasvavad seal kaltsifiidsed ehk lubjalembesed taimed. Levinud liikideks on näiteks angerpist, lubikas, mägiristik. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf
lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1
kaltsimull V > 90% Khg´´ - gleistunud õhukesed paepealsed mullad (A 10 30 cm); niiske kaltsimull T 2530 cmol+ kg-1, võib sügavuse suunas väheneda P-sisaldus sõltub lähtekivimist ja ka mikroelementide sisaldus. Gleistunud rähkmullad Kg Väike liikuva K sis. Cambi-Gleic Leptosols või Calcari-Gleyic Cambisols (WRB) Aquic Eutrochrepts või Aquic Rendolls jt (ST) Tingituna ajutisest liigniiskusest saavad harimisküpseks nädal hiljem kui parasniisked, hea õhustatus suveperioodil, hea loodusliku drenaaziga.
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule- erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku. Põhja-Eesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad
metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil (10-30 cm). Esinevad õhukesed paepealsed (K’’) või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad (K’’ K’’’). Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud
hiljem moodustunud võrseid, millel pead ei kujune, nimetatakse hilisvõrseteks - need võivad raskendada koristamist ja alandada tera kvaliteeti. Eriti tundlik on kaer niiskuse puuduse suhtes 10...15 päeva enne loomise algust. Oma hästi arenenud juurestiku tõttu on kaer mullastiku suhtes leplikum kui teised teraviljad (v.a. rukis). Teda võib kasvatada nii savi-, saviliiv-, liivsavi- kui ka turvasmuldadel; ebasobivad on ainult õhukesed rähkmullad ja liivmullad kuna neil on väike veemahutavus. Happelistel muldadel kasvab kaer samuti paremini kui teised teraviljad. Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
