100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
koolon
Õppematerjali autor
järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud muldi. Ülekaalus on leetunud mullad Lõuna-Eestis. Leetmullad. Rohttaimedeta okasmetsa happelised mullad. Huumushorisont puudub või selle paksus on alla 5 cm. Metsakõdukihile Leetunud muld järgnevad E- ja B-horisont. Eesti asuvad leetmullad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse järgi jagatakse leetmullad primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist
Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C 2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus) Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%. Taimkattes palju liblikõielisi. Valdavalt liivsasi lõimisega
b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil. c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga! On Alltüüp 2 Leetjad mullad KI on kus agressiivselt fulvo hapete toimel
kristalse aluskorra alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidavalt. Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja ls
2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima 2) lähtekivim 3) reljeef 4) maakoha vanus 5) elusorganismid Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi
tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele
R" S" M" AM" Mr" 50...100 cm Väga õhukesed R´ S´ M´ AM´ Mr´ 30...50 cm EESTI MULDADE NIMESTIK A. NORMAALSED MULLAD Põuakartlikud ja parasniisked mullad Siffer Mulla liik Valdav kasvukohatüüp Kh' Väga õhuke paepealne muld ll Kh'' Õhuke paepealne muld kl K Rähkmuld sl
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid