Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Teraviljad
Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko 
Meigas , Sten Nirgi
Oder  (Hordeum vulgare)
Välimus
●  Juurestik mõnevõrra väiksem
● Püstine kõrs on õõnes ja teistest 
teraviljadest mõnevõrra lühem
● Lehtede alusel suured kõrvakesed
● Õisikul on pea,  lüliline peatelg ja üheõielised 
pähikud 
● Viljaks on sõkaldega  teris
Kasvutingimused , -ala
● Põhja-Ameerikas
● Kesk- Aasia
● Aafrika Sarvel
●  Andid
● Ida-Euroopa
● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade 
kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad 
sooldunud pinnase tõttu
● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja 
mäestikukliimat
● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel
● Talub hästi põuda
● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C
Kasutamine
● Tangud, kruubid ja jahu
● Neist omakorda putru ja pagaritooteid
● Viljakohvi
● Tangu- ja  verivorstid ning  kama
● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, 
õlu
● 75–80% maailma odratoodangust läheb 
loomasöödaks, peamiselt sigadele
Rukis  (Secale cereale)
Välimus
● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest
● Kõrs on seest õõnes
● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed
● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud
● Õiel on  emakas  ja 3 tolmukat
●  Viljadeks  on paljasteralised terised
Kasvutingimused
● Kõige külmakindlam teravili
● Vähenõudlikum kui talinisu
● Ei sobi kõrge põhjaveega
●  Surub umbrohu maha
● Valmib augustis
Kasutus
● Leivajahu tooraine
● Näkileivad
●  Viski
●  Viin
● Põhu
● Katuseõlgede tooraine
Kasvuala
Tatar  (Fagopyrum Mil )
Välimus
● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m 
kõrguseks
● Lõhnavad  kollased või roosakad õiekobarad
● Tatra seemnete välimus on omapärane: 
need meenutavad täispuhutud  kolmnurki
● Vars on sõlmine ja lehistunud
● iseloomulikuks jooneks on sõlme kohale 
abilehtedest moodustunud tõri
Kasvutingimused, - alad
● Mandri - Euroopa
● Tiibet 
● Hiina
● Eesti
● Liigirikkaimailt leidub tatart parasvöötmes 
● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat 
kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes 
nagu näiteks  Himaalaja
Kasutus
● Tatar sisaldab endas mitmeid kasulikke 
ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis 
teda kasutatakse:
● putrudes
● suppides
● ja prantsusmaal valmistatakse tatrajahust 
pannkooke
● kuna tatar ei sisalda  gluteeni ja sobib 
kasutamiseks dieettoiduna gluteenikutele
Kasvuala
Hirss (Setaria italica)
Välimus
● Hirss tähistab mitut liiki teravilju  
● Enamik hirsisortidel on pöörised, mitte 
viljapead
● Hirsiterad on väiksed ja ümmargused
● värvilt  hallid ,õlgkollased, punased, valged 
või punakaspruunid.
Kasvualad
● Aafrika
● Aasia
● Euroopa
● Usa
● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises 
kliimavöötmes
Kasvutingimused
● Kasvutingimusi iseloomustab vähese 
kastevee kättesaadavus
● Külmatundlik
● Võib kasvada väheviljakatel muldadel
Kasutus
● Toidu- ja söödateraviljana
●  Keedetakse putru
● Valmistatakse jahu ja helbeid
● Söödetakse loomadele ja lindudele
● Eestis kasutatakse ühte hirsi liiki (kukeliba) 
dekoratiivtaimena aedades 
Kasvuala
Riis (Oryza)
Välimus
● Ri si kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m 
kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase 
viljakusest
● Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 
     1,5 cm  laiused
●  Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt
● Valminud terade pikkus on 
     5–12 mm ja laius 2–3 mm
Kasvutingimused
● Ri sitaimed on sooja- ja ni skuselembelised ning väga 
valgusnõudlikud
● Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi  tavalisel  või 
üleujutatud põl ul
● Ri sitaimed istutatakse käsitsi vee al  olevale põl ule 
● Umbes nelja kuu  möödudes  saak valmib ning enne 
koristust lastakse veel põl ult ära voolata
Kasutus
● Kooritud ja  lihvitud  riisiterasid süüakse tavaliselt 
keedetult või aurutatult
● Ri sist valmistatakse veel jahu, vi na, veini, pi ritust ja 
õlut
●  Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid 
käsitöö tooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, 
kübarad jms
Kasvuala
● Hiina
● India
● Indoneesia
●  Bangladesh
●  Vietnam
● Tai
●  Myanmar
●  Filipiinid
● Brasiilia
● Jaapan
Kaer  (Avena  sativa )
Välimus
● Harilik kaer kasvab tavaliselt
      60–100 cm kõrguseks
●  Leht pöördub vasakule, mitte 
      paremale nagu teistel teraviljadel
● Lehelaba on kare ning sel e laius on
      kuni 15 mm
●  Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni
      kolme õiega
Kasvutingimused
● Suudab taluda kõiki kliimasid, kuid eelistab 
niisket ja jahedamat kliimat
● Kaera on õnnestunud kasvatada ka Islandil.
● Võib külvata nii kevadel, kui ka sügisel
Kasvupinnas:
● Pole mulla suhtes nõudlik , võib kasvada nii 
savi-, happe-, turbamuldades 
● Ei sobi liiv- ja rähkmullad
● Juurestik areneb kasvuperioodi alguses, kui 
põud tuleb siis kestab ta vastu.
Kasutus
●  Kaerajahu , -helbeid ja - kliid . Eestis levinud 
kaerast tehtav  toiduaine on kaerahelbepuder
● Müslit, õlut, küpsiseid ja leiba
Kasvuala
● Venemaa
● Kanada
● Poola
●  Austraalia
● Soome
● USA
● Saksamaa
● Rootsi
●  Hispaania
●  Ukraina
NISU(Triticum)
Välimus
● Narmasjuurestik areneb 3–4 idujuurest
●  Kõrre  pikkus on tavaliselt 60–80 cm
● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja karvased
 kõrvakesed
● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud on 
kahe liblega
● Viljadeks on paljasteralised terad
Kasvutingimused
● Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinna  
kõrgusest kuni 3000 m kõrguseni
● Nisu kasvatamisel on kasvuperioodi 
optimaalne  õhutemperatuur  ligi 25° C
● Erinevad liigid ja sordid kasvavad 
õhutemperatuuridel alates 3...4° C (talinisu) 
kuni 30...32° C (suvinisu)
● Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava 
niiskuse olemasolu
Kasutamine
●  Nisujahu  tootmine( saiad , küpsised , koogid
kringlid )
● Loomatoiduks
Kasvuala
● Usa
● Prantsusmaa
● Kanada
● Austraalia
● Venemaa
● Hiina 
● India
Mais(Zea mays)
Välimus
● Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3m 
kõrgeks
● Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski 
teine teravili
● Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle 
südamik on täitunud pehme säsiga
● Tõlvikuid(viljapäid) on maisitaimel 1–4 ja 
tavaliselt on need 10-25 cm pikkused
Kasvutingimused
● Harilik mais on valgusnõudlik ja 
soojalembeline taim ning seda kasvatatakse 
peaaegu kogu maakeral, välja arvatud
 polaaralad ja kõrgmäestikud
● Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur 
jääb vahemikku 25...30 °
● Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, 
hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja 
viljakatel muldadel
Kasutamine
● Loomasöödana
● Biogaasi tootmiseks
● Silo valmistamiseks
● Maisijahu valmistamine ja sellest tehakse 
leiba
● Piirituse valmistamiseks
Kasvuala
● Usa
● Hiina
● Brasiilia
● India 
●  Mehhiko
● Argrntina
TÄNAME KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Oder (Hordeum vulgare)
  • Välimus
  • Kasvutingimused, -ala
  • Kasutamine
  • Rukis (Secale cereale)
  • Välimus
  • Kasvutingimused
  • Kasutus
  • Kasvuala
  • Tatar (Fagopyrum Mill)
  • Välimus
  • Kasvutingimused, - alad
  • Kasutus
  • Kasvuala
  • Hirss (Setaria italica)
  • Välimus
  • Kasvualad
  • Kasvutingimused
  • Kasutus
  • Kasvuala
  • Riis (Oryza)
  • Välimus
  • Kasvutingimused
  • Kasutus
  • Kasvuala
  • Slide 27
  • Kaer (Avena sativa)
  • Välimus
  • Kasvutingimused
  • Kasvupinnas:
  • Kasutus
  • Kasvuala
  • Slide 34
  • NISU(Triticum)
  • Välimus
  • Kasvutingimused
  • Kasutamine
  • Kasvuala
  • Mais(Zea mays)
  • Välimus
  • Kasvutingimused
  • Kasutamine
  • Kasvuala
  • TÄNAME KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #1 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #2 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #3 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #4 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #5 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #6 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #7 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #8 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #9 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #10 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #11 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #12 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #13 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #14 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #15 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #16 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #17 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #18 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #19 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #20 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #21 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #22 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #23 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #24 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #25 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #26 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #27 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #28 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #29 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #30 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #31 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #32 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #33 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #34 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #35 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #36 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #37 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #38 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #39 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #40 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #41 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #42 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #43 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #44 Taimekultuuri teraviljad põhjalik esitlus #45
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andu115 Õppematerjali autor
Toodud kõik teraviljad, nende kasvutinigmused, välimus kasvuala ja kasutus samuti on lisatud palju illustreerivaid pilte.

Sarnased õppematerjalid

Rahvuslik toidukultuur
48
pptx

Rahvuslik toidukultuur

Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60­100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 2­3 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 15­25 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000

Rahvuslik toidukultuur
Tera- ja kaunviljad
11
doc

Tera- ja kaunviljad

juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue ­ erinevate sortide põllud peavad puhta seemne saamiseks maastikul üksteisest eraldatud olema. Rukis on hea umbrohtude allasurumisvõimega teravili ­ ta kasvab kiiremini ja võrsub rohkem kui teised teraviljad ja surub sellega umbrohud alarindesse. Ühtlaselt tihedas rukkipõllus on lisaks kaheidulehelistele pärsitud ka üheiduliste umbrohtude elutegevus ning seemnete levik. Vähem viljakatel, happelisema reaktsiooniga ja väljauhutud toitainetega muldadel on rukkil võrreldes teiste teraviljadega suurem saak, sest rukki juurestik on tugev ja tungib sügavale, saades hapnikku, toitaineid ja vett kätte sügavamatest mullakihtidest. Tugevasti tallatud õhu-

Põllumajanduse alused
Taimekasvatus-loeng
8
docx

Taimekasvatus, loeng

Nende puudusel jääb saak väikeseks. Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6. Õitsemine ­ enamik teravilju õitseb pärast loomis, kuid oder võib õitseda ka enne loomist või sellega üheaegselt. Rukis õitseb 8...10 päeva peale loomist. Õitsemise järgi jagunevad teraviljad: 1. Isetolmlejad: nisu, oder, kaer; 2. Risttolmlejad: rukis, tritikale, mais. Varem õitsevad pea keskosas asuvad pähiku alumised õied. Kaeral algab õitsemine pöörise ülemisest osast. Esimesena moodustunud terad on suuremad ja paremate teraomadustega kui hilisemad. Normaalset õitsemist takistavad madal või liiga kõrge temperatuur, vihm ja tugev tuul (eriti risttolmlejatel). Mittetäieliku viljastumise korral tekivad tühjad pähikud, mistõttu saak jääb väikeseks

Põllumajandus
Taimekasvatuse kordamine
9
doc

Taimekasvatuse kordamine

·eelidandamine-kiirendab võrsete tärkamist Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 30°C juures.Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 12.Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia Kartuli eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartuli kasvatamiseks ja hooldamiseks. Muld peab olema sõmer, sügavalt kobe (20-25 cm) ja umbrohupuhas. Väetamiseks antakse argaanilisi ja mineraalväetisi, parim spets. kartuliväetis. Kartul on nõudlik soojuse suhtes. Mugulad hakkavad arenema +3°C juures. Pealsete normaalseks kasvuks vajab 19-21° C sooja. Kartulivarred kahjustuvad juba -2° C juures. Samuti nõudlik valguse suhtes. Kartul vajab palju

Taimekasvatus
Teraviljad
6
doc

Teraviljad

Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda

Kokandus
Taimed ja puuviljad
11
doc

Taimed ja puuviljad

Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel.

Geograafia
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

· kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) · mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1

Taimekasvatus
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun