Hiiumaa (1)

Tallinna Ühisgümnaasium
Hiiumaa
Referaat
Anny Uusküla
9a klass
Õpetaja: Merike Tuisk
2009
Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste , idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla.
Pinnamood ja geoloogiline areng:
Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna . Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited . Hiiumaa loode- ja idaosas ja ka Emmaste poolsaarel katab moreen aluspõhjakõvikuid. Basseinimoreen ja viirsavi katavad suuremaid alasid kaguosas, Käina ja Heltermaa ümbruses. Basseinimoreen on raske liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku taandumisega.
Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega. Tahkuna poolsaarel esinevad luitemaastikud ja nõmmrabad.
Kõpu poolsaare keskosas on Kõpu kõrgendik, kus asub ka Lääne-Eesti kõrgeim koht Tornimägi, mis on 68 meetrit kõrge. Poolsaarel asub ka kõrgeid rannaastanguid ja luiteid.
Emmaste poolsaare pinnas on väga liivane , mulla ja huumus kiht on väga õhuke, kuna aeg selle tekkimiseks on olnud lühike.
Taimestik
Kuna Hiiumaa pinnas on väga liivane saavad seal kasvada taimed, mis on kohastunud sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd.
Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand -orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga.
Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets , esineb luuderohtu ja jugapuud.
Loomastik
Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga . Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt.
Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas , laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik.
Kliima ja siseveed:
Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline . Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril . Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad.
Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ).
Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv, Tihu keskmine järv ja Tihu kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu.
Tahkuna poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv, Kuusik järv ja Kodeste järv.
Looduskaitse:
Hiiumaa laiud ja Käina laht (17 700 ha), mis moodustavad kauni maastiku, tervikökosüsteemid. Rändeaegadel kohtab seal valgepõsk-laglet, pesa on teinud sinna ka merikotkas.
Hiiumaa laidusid külastavad viigerhülged, kellele need on üheks tähtsamaks koondumiskohaks Väinameres. Käina laht on tähtis kalade (siia, vimma, haugi, tuulehaugi) kudeala. Käina kandis elavad kõre ja- merikotkas ja naaskelnokk.
Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitse ala.
Kassari saar:
Kassari on Eesti saartest suuruselt viies. See asub Hiiumaa kaguranniku läheduses. Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased , saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud . Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari.
Kasutatud kirjandus:
``Eesti maastikud ``, Ivar Arold, 2005
``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara , 1984
``Emmaste``, Bruno Pao, 2001
``Kassari``, Uno Kiisa , 1985
``Saared, inimesed, sillad ``, Jan Burian, 2002
http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa
http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_poolsaar