Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Roheline logistika (1)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TRANSPORDIKOOL
R.........
LG.......
Roheline logistika
REFERAAT
Tallinn
2015
Sisukord
Sisukord......................................................................................................................................2
1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3
2.Traditsiooniline  versus  roheline  tarneahel ...............................................................................4
3.CO2 koguse vähendamine.......................................................................................................5
4. RTJ arendamine.......................................................................................................................6
    4.1. Vajalikud protsessid RTJ  arendamiseks ...........................................................................6
    4.2 Jõudluse mõõdikud...........................................................................................................6
5.Võimalik probleemid arendamisel...........................................................................................7
6.Kokkuvõte................................................................................................................................8
Kasutatud allikad.........................................................................................................................9
         
                                                                                                                                       2
1.Sissejuhatus
Viimase   paari   aastakümne   jooksul   toimunud   kiire   tehnoloogilise   arengu   tõttu   on   ettevõtete
tegevuses kesksel kohal kohandumine innovaatiliste meetoditega säilitamaks konkurentsieelis teiste
ees. Aina rohkem ettevõtteid alustavad keskkonnasäästliku  tegevusega  lisanduvate regulatsioonide
ja kliendisoovide tõttu ning samuti leevendamaks mõju keskkonnale oma tootmise ja teenustega.
Roheline   tarneahela   juhtimine   (RTJ)   on   mõiste,   mis   on    kogunud    viimastel   aastatel   suurt
populaarsust   ning   sellega   proovivad   ettevõtted   demonstreerida   oma   selget   pühendumist
jätkusuutlikkule tegevusele. 
Rohelise   logistika   põhiliseks   eesmärgiks   on   tagada   kogu   tarneahela   keskkonnasäästlikkus,
majanduslik   ökonoomsus   ja   sõbralik   sotsiaalne   keskkond.   Samuti   tõsta   ettevõtete   ja   inimeste
teadlikkust. Nende protsesside tulemusena on võimalik vähendada ökoloogilist jalajälge, vähendada
CO2 kogust ja  kulusid .
Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida rohelise logistika ja tarneahela rakendamist ettevõttes ja
sellest tulenevaid kasu, väljakutseid ning eesmärke.
                                                                                                                                       3
2.Traditsionaalne versus roheline tarneahel.
Traditsioonilises tarneahelas on materjalide- ja informatsioonivoog lineaarne ja ühest otsast teise.
Kuna sellises süsteemis on piiratud koostöö ja nähtavus, siis igal tarneahela liikmel puudub piisav
arusaam   teiste   liikmete   tegevusest,   näiteks   kasvuhoonegaaside   hulgast   kui   ka   ökoloogilisest
jalajäljest.   Sellest   tulenevalt   võib   olla   iga   liige   huvitatud   vaid   enda   keskkonnasäästlikkusest   ja
proovib   pikemas   perspektiivis   oma   kulusid   vähendada.   Kokkuvõttes   töötab   selline   tegevus
kulude/tulude seisukohalt võttes ettevõtte vastu.
RTJ   käsitleb   iga   mõju   keskkonnale   kogu   tarneahela   ulatuses   alates   näiteks   toormaterjalide
kaevandamisest   kuni   valmiskauba   väljasaatmiseni   ja   võimalusel   ka   pakendite   kogumiseni
taaskäitlemiseks. Iga sellise tarneahela liige motiveerib teisi partnereid alustamaks ja arendamaks
sellist süsteemi,  pakkudes   omalt  poolt vajalikku informatsiooni, tuge ja juhendamist läbi tarneahela
arendamisprogrammide ning klienditeeninduse. Erinevatest regulatsioonidest tulenevad eesmärgid
tagamaks   keskkonnasäästlikkus   ja   samuti   jõudlust   iseloomustavad   mõõdikud   integreeritakse
seejärel rahaliste ja operatiivsete eesmärkidega.
RTJ võimaldab saavutada tulemused, milleks iga tarneahela liige vaid iseseisva tööga võimeline ei
ole : 

jäätmekoguse selge vähendamine;

keskkonnale ohtliku mõju vähendamine, saavutades samas kõrge kliendi rahulolu;

suurenenud kasum:
Kuna tarbijad on muutunud viimaste aastate jooksul keskkonnateadlikumaks, näiteks tänu kliima
globaalsele    soojenemisele ,   on   suurenenud   huvi   ostetavate   kaupade   suhtes.   Ettevõtted   peavad
tegelema pidevalt järgmiste küsimustega :

kui keskkonnasäästlik on nende  tootmisprotsess  ja tarneahel;

kui suur on nende tekitatav ökoloogiline  jalajälg ;

kui kahjulikud on loodusele  erinevad pakenditüübid:

kuidas toimib taaskäitlemine;
Kuigi ettevõte võib omalt poolt kõik minimiseerimaks saaste ja tagada keskkonnasäästlikkus, siis
suurimat   rolli   mängib   kokkuvõttes   ikkagi    lõpptarbija ,   kes   teeb   ostuvaliku   ja   otsustab   pakendi
hilisema saatuse üle. 
                                                                                                                                                              4
3. CO2-koguse vähendamine
CO2   põhiliseks   tekitajaks   on   fossiilkütuste   põletamine,   kütuse   kasutamine   mitte-energeertilisel
eesmärgil   ning   samuti   tsemendi,raua   ja   terase   valmistamine.   Näiteks  Ameerika   Ühendriikides
moodustab CO2  emissioon  85 % kogu saastest, siis peab olema suur rõhk selle vähendamisel. Tänu
erinevate sõiduvahendite massilisele kasutamisele üle maailma on tunduvalt suurenenud nõudlus
bensiin - ja diiselkütuse järgi, mis on valmistatud fossiilkütustest. 
Kuigi transpordisektoris olevate veovahendite  kütusekulu  on ühe sõiduki kohta kordades suurem
kui sõiduautode oma, siis üldistades annavad nad vaid kolmandiku kogu CO2-emissioonist. Seega
peaks   olema   riiklik   huvi   mitte   pöörata   tähelepanu   ainult   töösõidukitele   vaid   arendada   ka
infrastruktuure vähendamaks inimeste personaalselt autokasutust.
Kuigi uuemad  sõidukid  on keskkonnasäästlikumad, siis tänu suure rahvaarvuga riikide arengule
ostetakse seal ka märkimisväärselt rohkem sõidukeid, mistõttu emissioon kokkuvõttes ei vähene,
vaid hoopis suureneb.
CO2   kogust   on   võimalik   märkimisväärselt   vähendada   uute   tehnoloogiate   kasutuselevõtuga,
ärimudelite ümbertöötamisega. Euroopa Liidus on vastava töö tulemusena aastaga 1990 võrreldes
1.4   %   langus,   mis   samas   ei   ole   just   suur   saavutus,   kuna    rohelisele    logistikale   on   pööratud
tähelepanu vaid viimased 20-25 aastat ja enne seda polnud keskkonnasäästlikkus tootmises eriliseks
prioriteediks.
Kuna masstootmine on praegusel ajal kolinud peamiselt Aasiasse madalate tööjõukulude tõttu, siis
vajavad tooted üldjuhul väga pikka distantsi, jõudmaks tootjalt  tarbijani . Seega saab vähendada
CO2 kogust ka veoringide optimiseerimisega.
                                                                                                                                                              5
4.RTJ arendamine
4.1. Vajalikud protsessid RTJ arendamiseks
Kuna keskkonnasäästliku tarneahela arendamiseks on vaja suurt hulka informatsiooni erinevatest
protsessidest, siis suurimat mõju avaldavad järgmised käigud :

Tootmise planeerimine : tarneahela kõige väärtuslikumad liikmed on võimelised pakkuma
täpseid ennustusi ja tagama õigeaegsed tarned, vältimaks liigset ostutegevust, ületootmist ja
saastet;

Tootmine : LEAN-tüüpi programmide kasutamine võimaldab  optimiseerida  tootmist ning
võimaldab kogu protsessi arvudes mõõta;

Jaotusveod    :   veoringide   optimiseerimine   ja   paremini   korraldatud   kaupade    tagastus
võimaldab   veokidel   läbida    vahemaad    väiksema   arvu   kilomeetritega   ja   seega   ka
kütusekuluga;

Pakendamine   :   eesmärgiks   ei   ole   vaid   kasutada   vähem   materjali,   vaid   hinnata
pakendiringlust kogu selle tsükli ulatuses, hinnates näiteks kulunud energiat ja saastet;

Roheline   disain   :   tarneahela   olulised   liikmed   saavad   mõjutada   teisi   kasutamaks
tootmiseks/pakendamiseks sarnaseid materjale;

Laod : kuna ladustamine on ettevõttele oluline  kulukoht , siis proovitakse ümber kujundada
näiteks olemasolevaid valgustussüsteeme, kasutades energiasäästlikke lambipirne ja vähese
personaliliikuvusega   kohtades   anduritel   põhinevaid   valgusteid,   vältides   üleliigset
energiakulu ;

Rohelised    hanked    :   ökoloogilist   jalajälge   on   võimalik   vähendada   pöörates   rohkem
tähelepanu oma hankesüsteemile. Tarnijapoolne  öko -jalajälg, ISO- sertifikaadid  ja distants
kilomeetrites üksteisest peaksid olema valikukriteeriumid. 

Tööga seotud transpordikulude vähendamiseks on alustatud videokõnede pidamist füüsilise
reisimise asemel, mis annab samuti  märkimisväärse  kokkuhoiu ajas;
4.2 Jõudluse mõõdikud
Kõik keskkonda säästva tegevusega seotud ettevõtted kasutavad mõõdikuna näiteks  järgnevaid  :

kütusekulu kilomeetri kohta;

sõiduki rehvide kulu ja nende keskmine eluiga;

koormaruumi täiteaste;

protsent kilomeetritest, kui  veok sõitis koormata;

võimalikud murepunktid olukorras parendamiseks.
                                                                                                                                                     6
5. Võimalikud probleemid arendamisel
                                                                                                                                     
Traditsiooniline tarneahel on ajalooliselt põhinenud võistluslikkusel, rohelises tarneahelas on aga
äärmiselt   tähtsal   kohal   liikmete   omavaheline   koostöö   ja   usaldus.   Järgnevalt   võimalikud
probleemkohad keskkonnasäästliku juhtimissüsteemi rakendamisel :

Usaldus   :   kuna   tarneahela   liikmed   peavad   omavahel    jagama    suures   koguses   erinevat
informatsiooni, siis peavad nad üksteist usaldama ühise eesmärgi nimel;

Erinevad   eesmärgid   :   ühe   ettevõtte   alla   võib   omakorda    kuuluda    mitu   tütarettevõtet   ja
seetõttu võivad tekkida raskused ühtse juhtimise suhtes;

Infosüsteemid    :   Kuna    mõõtühikud    ei   ole   globaalselt   standardiseeritud,   võivad   tekkida
eksimused kasutatavas ühikus, formaadis;

Põhjused, miks üldse alustada rohelise logistikaga. See ei saa tuleneda ainult konkurendi
edukast tegevusest;
Rohelise tarneahela kujundamisel tuleb ettevõtte juhtkonnal lähtuda ka järgnevatest küsimustest :

RTJ eesmärgid;

Kuidas  kohaldada  süsteemi ettevõtte tegevusstrateegiaga;

Aktsionäride huvid;

Kes tegeleb süsteemi kujundamisega ja hiljem ka selle jälgimise ja võimaliku hooldamisega;

Kuidas kasutatakse  süsteemist  tulenevat informatsiooni;

Kas süsteem reaalselt tõstab kliendi rahulolu;
                                                                                                                                       7
6.Kokkuvõte
Tänapäevaks on teadlikes ühiskondades tekkinud sotsiaalne surve ettevõtetele tarnimaks tooteid,
mis   on   keskkonnasäästlikud   nende   eluea   algusest   kuni   lõpuni.   Ning   tehes   seda   mitte   ainult
turunduse eesmärgil, pakkudes vastavat tootevalikut ainult ülemises hinnaklassis. Kuna  tehnoloogia
areneb   jõudsalt   edasi,   siis   säästlike   ja   innovaatiliste   lahenduste   kasutamine   on   ettevõtete
jätkusuutlikkuse tagamiseks elutähtsal kohal.
Kuigi   on   tehtud   suuri    samme    saaste   vähendamiseks,   siis   üldiselt   tänu   jäätmetele,   suurele
ülekoormatusele   teedevõrgus   ja   ressursside   vähenemisele   on   logistikasektor   globaalselt
keskkonnasäästlikkusest veel väga kaugel.
8
6.Kasutatud allikad

Supply   Chain  Performance Measurement – Christoph Lindner

Complexity  Management  in Supply Chains : Concepts,  Tools , Methods – Thorsten Blecker

Veebiartikkel : Green Supply Chain Management Practices: Impact On Performance
                                                                                                                                                     9
Vasakule Paremale
Roheline logistika #1 Roheline logistika #2 Roheline logistika #3 Roheline logistika #4 Roheline logistika #5 Roheline logistika #6 Roheline logistika #7 Roheline logistika #8 Roheline logistika #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rasmus.sueld Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ärilogistika aine
24
docx

Ärilogistika aine

Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel  right product  in the right quantity  and in the right condition  at the right place

Ärilogistika
Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ
21
docx

Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ

lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia

Ärilogistika
Logistikaõpik
24
pdf

Logistikaõpik

1 LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1.1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja

Kategoriseerimata
Ärilogistika- eksamimaterjal
76
docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).  Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.  Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja

Ärilogistika
Logistika ja transport ärilogistika konspekt
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S

Baaslogistika
ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10

Baaslogistika
Ärilogistika konspekt
74
docx

Ärilogistika konspekt

Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused

Ärilogistika
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S

Logistika




Kommentaarid (1)

K92 profiilipilt
K92:
20:10 27-02-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun