Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldkasutatavad lühendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid.
a – aasta
aj – ajutine
ak – arvelduskonto
apr – aprill
ASaktsiaselts
aug – august
– ametiühing
dets – detsember
dl – dessertlusikatäis
dots – dotsent
drdoktor
e – ehk
E – esmaspäev
eKr – enne Kristuse sündi
EL – Euroopa Liit
e.m.a – enne meie ajaarvamist
end – endine
FIE – füüsilisest isikust ettevõtja
hr – härra
hrl – harilikult
ik – isikukood
ins – insener
IT – infotehnoloogia
j – jõgi; jagu
j.a – juures asuv
jaan – jaanuar
jj – ja järgmine, -sed
jm – ja muu(d); ja mujal
jms – ja muud sellised, ja muud seesugust
jmt – ja mitmed teised, ja mõned teised
jn – joonis
jne – ja nii edasi
jpt – ja paljud teised
jr – juunior, junior
jrk – järjekord, järjekorranumber
jskjaoskond
jt – ja teised
juh – juhataja
jun – juunior, junior
jv – järv
k – küla; keel; kell; kopikas
K – kolmapäev
k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud
kd – köide
kk – keskkool; käskkiri
kl – klass; klaas, klaasitäis; kell
km – käibemaks; kilomeeter
knd – kandidaat
kod – kodanik
kpl – kauplus
kr – kroon
kt – kohusetäitja
kvkvartal
– korteriühistu
l – leht; loe; linn; laht; liiter
L – laupäev
lg – lõige
lj – linnajagu
lk – lehekülg
LK – looduskaitse all
lmliidumaa
lo – linnaosa
lp – lugupeetud
lüh – lühend; lühemalt
m – meri; mägi; meeter
M – meestele
magmagister
m.a.j – meie ajaarvamise järgi
min – minut
mk – maakond
mld – miljard
mln – miljon
mntmaantee
mobmobiiltelefon (liitsõna esiosana m-, nt m-makse)
msmuuseas , muide
MTÜ – mittetulundusühing
nneiu ( preili )
N – neljapäev; naistele
nim – nimeline
nn – niinimetatud
nov – november
nr – number
nt – näiteks
n-ö – nii-öelda
okt – oktoober
oskosakond
– osaühing
p – punkt; päev
P – pühapäev
pa – poolaasta
pk – postkast
pKr – pärast Kristuse sündi
pms – peamiselt
p.o – peab olema
pr – proua
prl – preili
profprofessor
ps – poolsaar
pst – puiestee
ptk – peatükk
R – reede
RE – riigiettevõte
reg-nrregistreerimisnumber
rg-kood – registrikood (registrisse kandmisel )
rk, rmtk – raamatukogu
rkl – riigikoguliige
rtjraudteejaam
s – sekund; sajand; saar; sent
SAsihtasutus
s.a – sel aastal
saj – sajand
sealh, sh – sealhulgas
sen – seenior, senior
sept – september
skp – selle kuu päeval
sl, spl – supilusikatäis
sm – seltsimees
s.o – see on
st, s.t – see tähendab
stjsaatja
surn, srn – surnud, †
– säilitusüksus, säilik; söötühik
sünd, snd – sündinud, *
t – tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav
T – teisipäev
tehn – tehnika; tehniline
tel – telefon
tk – tükk(i)
tl – teelusikatäis
tlk – tõlkija; tõlkinud
Tln – Tallinn
tn – tänav
tr – trükk
Trt – Tartu
tv, TV – televisioon
u – umbes
ukj – uue, Gregoriuse kalendri järgi
– usaldusühing
v – või; veerg ; vihik, vihk ; väin; vald
v.a – välja arvatud; väga austatud
VE – väikeettevõte
veebr – veebruar
vkj – vana, Juliuse kalendri järgi
vm – või muu(d)
vms – või muud sellist, või muu seesugune
vrd – võrdle
vt – vaata
õa – õppeaasta
õp – õpetaja
õpil – õpilane
ÄÜ – äriühing
ÜE – ühisettevõte
NB!
EEK sobib ainult rahvusvahelises äris ja panganduses. Eestis kasutame kr
Euroopa Liidu rahaühik on euro, mille tähis on €. Kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse.
Üldkasutatavad lühendid #1 Üldkasutatavad lühendid #2 Üldkasutatavad lühendid #3 Üldkasutatavad lühendid #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alina Semjonova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele lühendid
3
docx

Eesti keele lühendid

Aasta ­ a Esmaspäev ­ E Raudteejaam ­ rtj Osaühing ­ OÜ Keskkool ­ kk Niinimetatud ­ nn Lugupeetud ­ lp Lehekülg ­ lk Suurmeister ­ s-meister Põhja-Jäämeri ­ P-Jäämeri Elektronpost ­ e-post Ja nii edasi ­ jne Tartu Ülikool ­ TÜ Tallinna Maksuamet ­ TMA Aktsiaselts ­ AS Riigiaktsiaselts ­ RAS Usaldusühing ­ UÜ Teaduseväline ­ TVM Vene-eesti sõnaraamat ­ VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ­ ETA KübI Ja keemiainstituut ­ ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus ­ EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus ­ EV HaS Kaitsepolitsei ­ KaPo Eesti televisioon ­ ETV Umbes ­ u Ameerika Ühendriigid ­ USA Aadress ­ aadr Juhataja ­ juh Minut ­ min Professor ­ prof Sündinud ­ sünd. Telefon ­ tel Klass, klaas ­ kl Trükk ­ tr Kroon ­ kr Õpetaja ­ õp September ­ sept Sajand ­ saj Õpilane ­ õpil Teaduskond ­ teadusk Ladina-Ameerika ­ Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu ­ õpil-nõuk Sajandivahetus ­ saj-vah Fil-kand Peami

Eesti keel
Eesti keele reeglid
23
doc

Eesti keele reeglid

Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid. 6 KOMA (lause keskel mõlemal pool) Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga) ei räägita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata ­ vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba

Eesti keel
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun