Üldkasutatavad lühendid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Eesti keele lühendid

Aasta ­ a Esmaspäev ­ E Raudteejaam ­ rtj Osaühing ­ OÜ Keskkool ­ kk Niinimetatud ­ nn Lugupeetud ­ lp Lehekülg ­ lk Suurmeister ­ s-meister Põhja-Jäämeri ­ P-Jäämeri Elektronpost ­ e-post Ja nii edasi ­ jne Tartu Ülikool ­ TÜ Tallinna Maksuamet ­ TMA Aktsiaselts ­ AS Riigiaktsiaselts ­ RAS Usaldusühing ­ UÜ Teaduseväline ­ TVM Vene-eesti sõnaraamat ­ VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ­ ETA KübI Ja keemiainstituut ­ ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus ­ EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus ­ EV HaS Kaitsepolitsei ­ KaPo Eesti televisioon ­ ETV Umbes ­ u Ameerika Ühendriigid ­ USA Aadress ­ aadr Juhataja ­ juh Minut ­ min Professor ­ prof Sündinud ­ sünd. Telefon ­ tel Klass, klaas ­ kl Trükk ­ tr Kroon ­ kr Õpetaja ­ õp September ­ sept Sajand ­ saj Õpilane ­ õpil Teaduskond ­ teadusk Ladina-Ameerika ­ Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu ­ õpil-nõuk Sajandivahetus ­ saj-vah Fil-kand Peami

Eesti keel

23

doc

Eesti keele reeglid

Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid. 6 KOMA (lause keskel mõlemal pool) Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga) ei räägita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata ­ vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba

Eesti keel

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel

Kommentaarid (0)