Rootsi majandus (0)

Tallinna Tehnikaülikool
referaat
Rootsi majandus
Rahvusvaheline majandus
Tallinn 2013
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Üldised andmed........................................................................................................................ ..3
Majandus.....................................................................................................................................3
Rootsi väliskaubanduseksport perioodil 2007-2011...................................................................4
Kokkuvõte...................................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7
Lisa 1............................................................................................................................................8
Lisa 2............................................................................................................................................9
Lisa 3............................................................................................................................................10
Lisa 4............................................................................................................................................11
Sissejuhatus
Majandusest on ülevaade antud tuginedes eelkõige 2011 aasta andmetele (kõige hilisemad , mida oli võimalik kätte saada). Kasutatud allikad on veebipõhised andmebaasid , millest peamised Rootsi Statistikaamet ning USA Central Intelligence Agency , World Factbook. Alustatud on üldisemate andmetega ning lõpuks on lisatud ka konkreetselt Rootsi majandusharude eksporditulude võrdlus viie aasta (2007-2011) lõikes, mille sisse jääb ka kriisiperiood.
Üldised andmed:
Rootsi pindala on 450 000 km2, ning rahvaarvuks on 9,5 miljonit inimest. Kogu majandustegevus on koondunud põhiliselt riigi lõuna ja kagu poolsesse ossa , kus asub ka pealinn Stockholm . (vt. Lisa 1) Rootsi lõunaosa eeliseks võib pidada lähinaabrust tugevate majandustega riikidega nagu Saksamaa ja Taani.Valitsusvormiks on konstitutsiooniline monarhia ning tegemist on parlamentaarse demokraatiaga. Väliskaubandust Euroopa riikidega soodustab Rootsi kuulumine Euroopa Liitu alates 1995 aastast. Rootsi majandus on ülesehitatud rikkalikele rauamaagi ning puidu reservidele, millele lisanduvad veel hüdroelektrijaamad. Peamised tööstussektorid on metsandus, telekommunikatsioonid, auto ning farmaatsia tööstused. Majanduse edukust mõjutas minevikus olulisel määral asjaolu, et Rootsi ei võtnud osa Teisest maailmasõjast. Maksud on suhteliselt kõrged ning moodustavad pisut alla 50% sissetulekutest samas aitavad need ülal pidada hästi arenenud sotsiaalkindlustussüsteemi.
Majandus
SKP (ostujõu pariteedi järgi) oli 2011 aastal 2485,162 mld SEK. SKP hinnanguline aastane kasv 2011 aastal oli 4 %. SKP ühe elaniku kohta 262,922 SEK. Avalik võlg oli 38,3% SKP-st. Inflatsioon oli 2011 aastal 3%. Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%).
Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784 ,252 mld SEK.
20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson , Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Electrolux, Volvo Personvagnar, TeliaSonera, Sandvik , Scania, ICA, Hennes & Mauritz, Nordea , Preem, Atlas Copco, Securitas, Nordstjernan ja SKF. Rootsi tööstus on suures osas eraettevõtetele kuuluv, tähtsaks erandiks siin on LKAB, mis on Põhja-Rootsis tegutsev kaevandusettevõte.
Peamised impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid , mootorsõidukid, raud ja teras, toiduained ja rõivad. Peamised impordi partnermaad on Saksamaa (18,4%), Taani (8,2%), Norra (7,8%), Ühendkuningriik (5,9%), Soome (5,3%), Holland (6,1%), Prantsusmaa (4,6%), Venemaa (5,7%) ja Hiina (4,7%).
Peamised ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, tselluloos, puit, raud ja terastooted ning kemikaalid.
Peamised ekspordipartnerid on Saksamaa (10,4%), Norra (9,3%), Ühendkuningriik (7,4%), Taani (6,5%), Soome (6,4%), USA (5,5%), Holland (5,2%), Prantsusmaa (4,8%) ja Belgia (4,7%). Eksport Eestisse moodustab kogumahust kõigest 0,8%.
Rootsi väliskaubandus eksport perioodil alates 2007 a. kuni 2011 a.
Elusloomade eksporditulu on vähenenud ligikaudu 37%, olles oma tipul 2008 aastal 224,994,000 SEK-iga ning 2011 aastal langenud juba 142,539,000 SEK-ini.
Liha ja lihatoodete eksport on üldkokkuvõttes samaks jäänud, tehes sellegipoolest läbi väikese tõusuaja ning tipnedes 2009 aastal 1,956,953,000 SEK-ga. Piimatoodete ja linnumunade eksport on pisut kasvanud jäädes siiski 2011 aastal 3,1 mld piiresse. Koorikloomad, kalad ja molluskid on eksporditulusid kasvatanud 11mld SEK-ilt 2007 aastal, 18,7 mld SEK-ini 2011 aastal.
Teravilja ning selle saaduste eksporditulu on kasvanud viie aasta jooksul ligikaudu miljardi SEK-i võrra. Aed-ja puuviljad on liikunud 2,450,558,000 SEK-ilt 2007 aastal, 2,911,635,000 SEK-ini 2011 aastal. Suhkur, suhkrutooted ja mesi on ekspordis 885 miljonilt SEK-ilt 2007 aastal ületanud miljardi SEKi piiri 2011 aastal. Kohvi, tee, kakao ja vürtsid on 2,849 miljonilt 2007 a., jõudnud 3,744 miljonini 2011 aastaks.
Loomade sööda eksport on rohkem kui kahekordistunud, tõustes 524 miljonilt SEKilt 2007 aastal 1,225 miljonini 2011 aastal.
Mitmesuguste toiduainete eksport kasvas 4,9 miljardilt SEK-lt 2007 aastal, 6,6 miljardi SEK-ni 2011 aastal. Jookide eksport kasvas 6 mld 2007 aastal 6,1 mld-ni 2011 aastal. Tubaka ja tubakatoodete eksport kasvas 329,560,000 SEK-lt 2007 aastal, 599,563,000 SEK-ni 2011 aastal.
Toornaha ja karusnaha eksport tegi läbi ajutise languse, kuid kokkuvõttes kasvas siiski 513 miljonilt 574 miljoni SEK-ni.
Toornafta kummi eksport kasvas 94 miljonilt 145 miljonile SEK-le. Korgi ja puidu eksport kahanes 30 miljardilt 2007 aastal, 24 miljardile 2011 aastal. Tselluloosi- ja vanapaberi eksport kasvas 17,1 miljardilt 18,6 miljardi SEK-ini. Tekstiilkiudude ja nende jäätmete eksport tõusis 103 miljonilt 145 miljoni SEK-ni.
Toornafta väetiste ja toornafta mineraalide eksport kasvas viie aasta jooksul 976 miljonilt SEK-lt, 1,088 SEK-ni. Metallimaakide ja metalli eksport kasvas 20 miljardilt 34 miljardile SEK-le. Kivisüsi, koksi ja briketi eksport kasvas 147 miljonilt 188 miljoni SEK-ni. Nafta ja naftatoodete eksport kasvas 57 miljardilt 86 miljardi SEK-ni. Nii naturaalse kui töödeldud gaasi eksport tegi läbi väikse kasvu, jõudes 1,7 mld SEK-lt 1,9 mld SEK-ni. Elektrivoolu eksport enam kui kahekordistus jõudes 3,6 mld SEK-lt 8,2 mld SEK-ni.
Loomsed rasvad ja õlid on eksporditulu kasvatanud 243 miljonilt SEK-lt 345 miljonile SEK-le. Taimsete rasvade ja õlide eksporditulu on kasvanud 701 miljonilt 790 miljonile SEK-le. Orgaaniliste kemikaalide eksport on kasvanud 11,024 miljonilt SEK-lt 12,264 miljonile SEK-le. Anorgaaniliste kemikaalide eksport on langenud 4,5 mld SEK-lt 3,8 mld SEK-le. Värv- ja parkainete eksport on pisut vähenenud 7,7 mld SEK-lt 7,5 mld SEK-le.
Meditsiini ja farmaatsiatoodete eksport on kahanenud 59 mld SEK-lt 57 mld SEK-le. Eeterlike õlide ja parfüümtoodete eksport kasvas 5,3 mld SEK-lt 6,3 mld SEK-le. Väetiste eksport tõusis 557 miljonilt SEK-lt 1,148 miljoni SEK-ni.
Toorplasti eksport kasvas 18,6 mld-lt 20,4 mld SEK-ni. Mitte-algkujul plasti eksport tõusis 7,4 mld SEK-lt 7,6 mld SEK-ni. Keemiliste materjalide ja toodete eksport kasvas 11,4 mld SEK-lt 13,5 mld SEK-ni. Naha ja nahktoodete ning töödeldud karusnaha eksport langes 792 miljonilt 607 miljoni SEK-ni. Kummitoodete eksport kasvas 7 mld SEK-lt, 8 mld SEK-ni. Korgi ja puidutoodete eksport langes 7,9 mld SEK-lt, 6 mld SEK-ni. Paberi ja papi eksport kasvas 73 mld SEK-lt 78 mld SEK-ni.
Raua ja terase eksport kahanes 76 mld SEK-lt 68 mld SEK-le. Värviliste metallide eksport kasvas 22 mld SEK-lt 27 mld SEK-le. Metallisaaduste eksport jäi üldjoontes samaks, muutudes vaid 33,797 miljonilt 33,862 miljonile SEKle. Masinate ja seadmete eksport muutus 45 mld SEK-lt 52 mld SEK-ni. Tööstusmasinate eksport kahanes 52 mld SEK-lt 51 mld SEK-ni. Metallitöö masinate eksport jäi 8 miljardi SEK piiresse.
Kontorimasinate eksport kahanes 17 mld SEK-lt 16 mld SEK-le. Telekommunikatsioonide ja helisalvestusvahendite eksport kasvas 77 mld SEK-lt 85 mld SEK-ni. Elektrimasinate ja aparaatide eksport kasvas 53 mld SEK-lt 63 mld SEK-ni.
Maanteesõidukite eksport langes 154 mld SEK-lt 132 mld SEK-le. Muude veoseadmete eksport kasvas 11,2 mld SEK-lt 13,5 mld SEK-ni. Ehitiste eksport langes 6,9 mld SEK-lt 5,4 mld SEK-ni. Mööbli ja selle osade eksport jäi enamvähem samaks, muutudes vaid 16,8 mld SEK-lt 16,9 mld-SEK-le.
Reisitarvete, käekottide jms eksport kasvas 570 miljonilt SEK-lt 883 miljoni SEK-ni. Rõivaste ja aksessuaaride eksport kasvas 9 mld SEK-lt 12 mld SEK-le. Jalanõude eksport kasvas 1,5 mld SEK-lt 1,9 mld SEK-ni. Fotoaparaatide, optikakaupade ja käekellade eksport kasvas 2,4 mld SEK-lt 2,6 mld SEK-ni. Mitmesuguste tööstuslike kunstitoodete eksport kasvas 35 mld SEK-lt 41 mld SEK-ni.
Muude tarbekaupade eksport vähenes 601 miljonilt 352 miljoni SEK-ni. Mitte-rahalise kulla eksport kasvas 2,4 mld SEK-lt 5,9 mld SEK-ni.
Kokkuvõte
Rootsi majandus on piisavalt tugev tänu väiksele kuid iga- aastasele eelarve ülejäägile. Samuti on riigis paika seatud automaatsed stabilisaatorid, mis majanduse võngete korral toimima hakkavad, et stabiilsust tagada. Aastatel 2007-2011 on paljud majandusharud kokkuvõttes oma ekspordituludelt jäänud enamvähem samale tasemele, sest vahepeal toimunud majanduskriis jättis oma jälje ning majanduskasv on mitmes kohas oodatust tagasihoidlikum. Majanduskriisi tippaeg oli 2009 aastal ning see jääb täpselt vaatlusaluse perioodi keskpaika, mis võimaldas näha arenguid nii enne kui ka pärast kriisi.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.sweden.se/eng/Home/Quick-facts/
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Sweden
http://www.scb.se/Pages/SSD/SSD_TablePresentation____340508.aspx?rxid=3ac4591d-bef9-4035-adcd-49b6606c0cdf
http://www.scb.se/Pages/PressRelease____346394.aspx
LISA 1:
Rootsi suuremate linnade ning tööstus ja majanduskeskuste paiknemine .
LISA 2:
Väliskaubandus eksport ja import (2004-2012)
LISA 3:
Eksport Rootsi 30 suuremale kaubanduspartnerile
The Swedish export of goods to the thirty largest countries of destination (SEK million).
Ranking
Country
Value January -October
Share in %
Change in %
2012
2011
 
2012
2011
2012
2012/2011
 
 
TOTAL
989 654
1 010 911
100.0
‑2
1
2
Norway
100 606
94 317
10.2
7
2
1
Germany
98 763
100 743
10.0
‑2
3
3
United Kingdom
76 458
70 494
7.7
8
4
4
USA
64 247
64 635
6.5
‑1
5
6
Finland
62 740
61 021
6.3
3
6
5
Denmark
61 801
61 483
6.2
1
7
7
Netherlands
51 289
49 147
5.2
4
8
9
Belgium
46 764
45 208
4.7
3
9
8
France
45 824
46 247
4.6
‑1
10
10
China
31 453
32 991
3.2
‑5
11
11
Poland
25 708
26 680
2.6
‑4
12
12
Italy
22 264
25 629
2.2
‑13
13
13
Russia
19 849
23 695
2.0
‑16
14
14
Spain
15 692
18 590
1.6
‑16
15
17
Japan
14 846
12 428
1.5
19
16
15
Australia
12 923
13 734
1.3
‑6
17
22
Switzerland
11 623
9 758
1.2
19
18
16
Turkey
11 105
13 580
1.1
‑18
19
19
Brazil
10 053
11 362
1.0
‑12
20
21
Saudi Arabia
9 970
10 045
1.0
‑1
21
18
India
9 486
11 519
1.0
‑18
22
20
South Africa
9 301
10 487
0.9
‑11
23
24
Estonia
9 274
9 179
0.9
1
24
23
Austria
8 504
9 199
0.9
‑8
25
25
Canada
8 377
8 067
0.8
4
26
27
South Korea
6 872
7 473
0.7
‑8
27
29
Czech Republic
6 698
6 877
0.7
‑3
28
28
Singapore
5 869
7 204
0.6
‑19
29
36
Mexico
5 342
4 583
0.5
17
30
30
Egypt
5 268
5 409
0.5
‑3
Source: SCB
LISA 4:
Import Rootsi 30 suuremalt kaubanduspartnerilt
The Swedish import of goods from the thirty largest countries of consignment (SEK million)
Ranking
Country
Value January-October
Share in %
Change in %
2012
2011
 
2012
2011
2012
2012/2011
 
 
TOTAL
923 641
949 613
100.0
‑3
1
1
Germany
160 259
173 963
17.4
‑8
2
2
Norway
84 774
80 799
9.2
5
3
3
Denmark
78 379
76 275
8.5
3
4
5
United Kingdom
60 636
55 328
6.6
10
5
4
Netherlands
59 681
57 934
6.5
3
6
6
Russia
49 995
51 610
5.4
‑3
7
7
Finland
46 211
50 706
5.0
‑9
8
8
France
38 815
43 281
4.2
‑10
9
9
China
37 985
37 218
4.1
2
10
10
Belgium
34 999
37 014
3.8
‑5
11
11
USA
30 368
29 067
3.3
4
12
12
Italy
26 448
27 944
2.9
‑5
13
13
Poland
26 121
26 904
2.8
‑3
14
15
Ireland
14 408
16 252
1.6
‑11
15
14
Estonia
12 698
17 816
1.4
‑29
16
16
Spain
11 738
12 467
1.3
‑6
17
18
Czech Republic
11 307
11 858
1.2
‑5
18
17
Japan
11 121
11 921
1.2
‑7
19
19
Austria
9 844
10 960
1.1
‑10
20
21
South Korea
8 023
7 346
0.9
9
21
20
Switzerland
7 557
7 637
0.8
‑1
22
22
Turkey
7 459
7 192
0.8
4
23
23
Hong Kong
6 866
7 092
0.7
‑3
24
24
Slovakia
6 090
6 472
0.7
‑6
25
26
Hungary
5 691
5 737
0.6
‑1
26
27
Lithuania
5 383
5 076
0.6
6
27
84
Nigeria
5 085
167
0.6
2 945
28
28
Taiwan
4 524
4 740
0.5
‑5
29
25
India
4 434
5 756
0.5
‑23
30
29
Latvia
4 133
4 067
0.4
2
Source: SCB