ole riigi poolt tunnistatud, nad ei tohi seda ka kasutada nende isikut tõendavates dokumentides (islam, kristlus ja judaism on aga ametlikult tunnistatud); seega paljud ei omagi isikut tõendavat dokumenti. 2006. aasta aprilli kohtuotsus tunnistas Bahá'í usku, kuid valitsus kaebas otsuse edasi. 16. detsembril 2006. aastal peale üht istungit otsustas Egiptuse Ülem Administratiivne Kohus mitte tunnistada Bahá'í usku. On ka egiptlasi, kes loevad ennast ateistideks ja agnostikuteks, aga pole teada, kui palju neid on, sest nende numbrite avaldamine võib ohtu seada seadusliku karistuse määramine usukaotuse baasil (kui kodanik tahab usutaganejat kohtusse kaevata, kuid mitte automaatselt üldsüüdistaja poolt). 2000. aastal üks egiptlasest ateist, kes nõudis kohaliku ateistide ühingu loomist, mõisteti süüdi islami mõnitamises. Usuvabadus peaks olema tagatud Egiptuse põhiseaduse kohaselt. Egiptlased võivad
Eestis arutletakse palju selle üle, kas poliitiliste meetmetega on võimalik suurendada sündimust. Käesolev peatükk tutvustabki Eesti rahvastikku. Võimalik rahvastikuareng ja- poliitika ning majanduse mõju rahvastikule tulevad vaatuse alla tagapool. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub kümneid võimalusi nende rühmitamiseks näiteks võib inimesed jagada punapeadeks ja blondiinideks, autoomanikeks ja hobuseomanikeks, usklikeks ja ateistideks, taimetoitlasteks ja kõigesööjateks, meesteks ja naisteks, klassikalise või hip-hop muusika austajateks jne. Valik oleneb sellest, mis eesmärgiga inimesi grupeeritakse. Kui tahetakse saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värk ilmselt eriti mõttekas liigituse alus. Ei sõltu ju juuste värvist inimese asend ühiskonnas, riigi jaoks pole oluline, kas kodanike hulgas on rohkem punapäid või brünette.
Stalini; Hrustsovi. 35. Mis muudatus toimus Eesti NSV haldusterritooriumiga 1944. a. ja 1945. a.? 1944. a. eraldati eesti küljest Narva jõe tagused alad ja 1945. a. suur osa Petserimaast. 36. Iseloomusta Eesti NSV kultuuri- ja hariduselu. Kommunistliku kultuuripoliitika eesmärk oli kommunistliku korra, kommunistliku partei ja nende juhtide (Lenin, Stalin) kiitmine; Nõukogude propaganda eesmärk oli inimeste muutmine ateistideks ehk jumalaeitajateks; Laulupidude lõpus sai traditsiooniks laulda laulu Gustava Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm"; Keskharidus muudeti kohustuslikuks; Soome TV süvendas lääneliku eluviisi kultust. 37. Nimeta tähtsamad sündmused Eesti NSV kultuurielus 1940-1970. Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli
loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu. Ehkki huvi tekkis suurema võimu omamise soovist ning majanduslikel eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema asuti ning hoolimata sallimatusest oma isandate vastu peavad eestlased end juba mitmendat sajandit kristlikuks rahvaks. Luterluse otsestest mõjudest räägivad selget keelt
välisjuute, kes alaliselt elasid väljaspool Iisraeli piire diasporaas. Kristlaste tagakiusamised algasid peatselt. Pärast Jeesuse ristilöömist visati kividega surnuks Stefanus, hukati Jakoobus, Johannese vend jne. Paulus tapeti pärimuste järgi Roomas 64. a. Tagakiusatud õpilased põgenesid Jeruusalemmast, viies kaasa oma õpetuse (evangelion). Rooma väed vallutasid Jeruusalemma 70.a. kui juudid tõstsid mässu roomlaste vastu Rooma riik pidas kristlasi ateistideks, sest kristlased ei nõustunud riiki poolt määratud sunniviisilise keisrikultuse või jumalateenistusega, ka polnud neil roomlaste meelest konkreetset jumalat ega isegi preesterkonda ja templeid jumalateenistusrongkäigu 7 korraldamiseks. Keiser Domitianuse ajal üritas riik ristikogudust täielikult hävitada: iga "secta christianorumi" liige tuli tappa. Paarkümmend aastat hiljem keiser Traianuse ajal
loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal. 6 1.2 Ristimine Ristimist ja sellega seotud nime panekut on käsitlenud Ülo Valk artiklis ,,Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel."
Käesolev tulemus tõestab veelgi oletust, et segamatuse pooldajad sooritaksid kristlikud rituaalid nö igaks juhuks, sest uskumus, et hing vajab kiriklike rituaalide sooritamist, muidu võib midagi halba juhtuda, on meie mentaliteedis säilinud tänini (Tabel 3, lk 48). Käesoleva oletuse kasuks räägib ka küsimusele ,,kas usute ellu pärast surma?" saadud vastused (Tabel 2, lk 47). Ligi 58% küsitletuist kahtleb, kuid ei välista elu pärast surma. Kahtlevad nii end ateistideks nimetanud inimesed, ristitud kui ka ristimata inimesed. 28% usub ellu pärast surma, kuid vaid 16% kõikidest vastajatest otsustas kristlike matuste kasuks. Seega võib oletada, et ellu pärast surma uskuvad inimesed otsustaksid segamatuste poolt, et rahuldada kõikide matuseliste nõudmisi, sest nende hulka võivad sattuda nii usklikud kui ka mitte usklikud leinajad. Segamatus on omalaadne universaalne matmisviis, mis lahendab tänapäeval kujunenud olukorra. 5.4
muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. Kui varem pakkus rahu- ja kindlustunnet kindla institutsiooniga (=asutusega, s.t kirikuga) seotud religioon, siis nüüd võtavad religiooni ülesanded enda peale ka kunst ja muusika (ning näiteks loodus), mis pakuvad samasugust vaimset ja ülendavat kogemust, seda aga palju käegakatsutavamal ja mõistetavamal moel kui kirik. Loomulikult ei muutunud suurem osa 19. sajandi inimestest järsku ateistideks, kuid kiriku kui institutsiooni tähtsus vähenes oluliselt. Kunstireligioon on veendumus, et kunst, kuigi loodud inimeste poolt, on ilmutus. Kunst ega muusika seega ei vastandunud sugugi kristlusele, kunst võis kristluse vaimsust ka tihti toetada ja väljendada. 19. sajandi algul haaras eriti kujutavat kunsti vaimustus keskajast ning soov ,,kunsti kristianiseerida" -- peamiselt itaalia renessansimaalide eeskujul maalida kristliku ainestikuga pilte.
vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga 8
vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini,
ja kõikeandestav ning seega leiavad nad, et nad peavad kummardama kuradit, kes valitseb neid nende eluaja. Nad usuvad, tõsimeeli, et Jumal andestab neile kõik nende patud, kui nad on läbinud nn viimse rituaali). Kõigi nende kristlike õpetuste vasturääkivuste tõttu ei suuda paljud kristlust järgida sel moel nagu seda tehti minevikus. Paljud inimesed on jumala olemasolus kahtlema hakanud, kahtlema samal ajal kristlikus õpetuses. Nad kutsuvad end kristlikeks ateistideks. Tõsi kristlik piibel kätkeb eneses suurt hulka vasturääkivusi, kuid mis saab olla veel vasturääkivam, kui nimetus kristlik ateist? Kui kristliku kiriku kõrgemad juhid hakkavad ümber lükkama Jumala ja tema õpetuste endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone? Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi! JUMAL, KEDA SA PÄÄSTAD, VÕID OLLA SINA ISE
annaabi.ee 
