ole riigi poolt tunnistatud, nad ei tohi seda ka kasutada nende isikut tõendavates dokumentides (islam, kristlus ja judaism on aga ametlikult tunnistatud); seega paljud ei omagi isikut tõendavat dokumenti. 2006. aasta aprilli kohtuotsus tunnistas Bahá'í usku, kuid valitsus kaebas otsuse edasi. 16. detsembril 2006. aastal peale üht istungit otsustas Egiptuse Ülem Administratiivne Kohus mitte tunnistada Bahá'í usku. On ka egiptlasi, kes loevad ennast ateistideks ja agnostikuteks, aga pole teada, kui palju neid on, sest nende numbrite avaldamine võib ohtu seada seadusliku karistuse määramine usukaotuse baasil (kui kodanik tahab usutaganejat kohtusse kaevata, kuid mitte automaatselt üldsüüdistaja poolt). 2000. aastal üks egiptlasest ateist, kes nõudis kohaliku ateistide ühingu loomist, mõisteti süüdi islami mõnitamises. Usuvabadus peaks olema tagatud Egiptuse põhiseaduse kohaselt. Egiptlased võivad
Eestis arutletakse palju selle üle, kas poliitiliste meetmetega on võimalik suurendada sündimust. Käesolev peatükk tutvustabki Eesti rahvastikku. Võimalik rahvastikuareng ja- poliitika ning majanduse mõju rahvastikule tulevad vaatuse alla tagapool. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub kümneid võimalusi nende rühmitamiseks näiteks võib inimesed jagada punapeadeks ja blondiinideks, autoomanikeks ja hobuseomanikeks, usklikeks ja ateistideks, taimetoitlasteks ja kõigesööjateks, meesteks ja naisteks, klassikalise või hip-hop muusika austajateks jne. Valik oleneb sellest, mis eesmärgiga inimesi grupeeritakse. Kui tahetakse saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värk ilmselt eriti mõttekas liigituse alus. Ei sõltu ju juuste värvist inimese asend ühiskonnas, riigi jaoks pole oluline, kas kodanike hulgas on rohkem punapäid või brünette.
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu. Ehkki huvi tekkis suurema võimu omamise soovist ning majanduslikel eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema asuti ning hoolimata sallimatusest oma isandate vastu peavad eestlased end juba mitmendat sajandit kristlikuks rahvaks. Luterluse otsestest mõjudest räägivad selget keelt
välisjuute, kes alaliselt elasid väljaspool Iisraeli piire diasporaas. Kristlaste tagakiusamised algasid peatselt. Pärast Jeesuse ristilöömist visati kividega surnuks Stefanus, hukati Jakoobus, Johannese vend jne. Paulus tapeti pärimuste järgi Roomas 64. a. Tagakiusatud õpilased põgenesid Jeruusalemmast, viies kaasa oma õpetuse (evangelion). Rooma väed vallutasid Jeruusalemma 70.a. kui juudid tõstsid mässu roomlaste vastu Rooma riik pidas kristlasi ateistideks, sest kristlased ei nõustunud riiki poolt määratud sunniviisilise keisrikultuse või jumalateenistusega, ka polnud neil roomlaste meelest konkreetset jumalat ega isegi preesterkonda ja templeid jumalateenistusrongkäigu 7 korraldamiseks. Keiser Domitianuse ajal üritas riik ristikogudust täielikult hävitada: iga "secta christianorumi" liige tuli tappa. Paarkümmend aastat hiljem keiser Traianuse ajal
loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal. 6 1.2 Ristimine Ristimist ja sellega seotud nime panekut on käsitlenud Ülo Valk artiklis ,,Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel."
36%. 16%-le venelastele on surnu mälestamine palvetamine hinge eest, käesoleva variandi valinud eestlasi on märksa vähem, vaid 4%. Teise ja kolmanda tabeli andmed on järjekordseks tõestuseks, et mitte iga ristitud inimene pole usklik ning kuulub mingisse konfessiooni vaid formaalselt. Ristitamata inimene tihti ei tea, kas uskuda ellu pärast surma või mitte ning sageli peab ta siiski Jumala olemasolu võimalikuks. Paljud inimesed nimetavad ennast ateistideks, teadmata, et ateist on see, kes eitab Jumala olemasolu. Need inimesed peavad aga sageli elu pärast surma võimalikuks ja samuti pole nad veendunud, et Jumalat ei eksisteeri. Probleemi, kas enamiku venelaste ja eestlaste usk kattub kristluse algtõdedega või mitte, tõstatab oma raamatus Hans Hansen. Soome Kiriku Uurimiskeskuse juhataja väitel on kommunismi ehitamise ajal rahva ja kiriku elava sideme lõhkumine peegelduseks tänapäeva uskumustele:
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga 8
vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini,
ja kõikeandestav ning seega leiavad nad, et nad peavad kummardama kuradit, kes valitseb neid nende eluaja. Nad usuvad, tõsimeeli, et Jumal andestab neile kõik nende patud, kui nad on läbinud nn viimse rituaali). Kõigi nende kristlike õpetuste vasturääkivuste tõttu ei suuda paljud kristlust järgida sel moel nagu seda tehti minevikus. Paljud inimesed on jumala olemasolus kahtlema hakanud, kahtlema samal ajal kristlikus õpetuses. Nad kutsuvad end kristlikeks ateistideks. Tõsi kristlik piibel kätkeb eneses suurt hulka vasturääkivusi, kuid mis saab olla veel vasturääkivam, kui nimetus kristlik ateist? Kui kristliku kiriku kõrgemad juhid hakkavad ümber lükkama Jumala ja tema õpetuste endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone? Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi! JUMAL, KEDA SA PÄÄSTAD, VÕID OLLA SINA ISE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
