Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust. Suitsetamise pikaajaline mõju potentsile Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstanteeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see
organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. RAVIVÕIMALUSED ÄGE BRONHIIT: Vajadusel palavikku alandavad ravimid aspiriin, paratsetamool. Rögalahtistid atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi. KROONILINE BRONHIIT: Riskifaktorite kõrvaldamine suitsetamisest loobumine, töötingimuste parandamine. Ülemiste hingamisteede haiguste ravimine. Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid (teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid), rögaveeldajad ja rögalahtistid. KASUTATUD ALLIKAD http://www.kopsuliit.ee/?id=20 http:// static.inimene.ee/index.php?disease=b&sisu=disease&did=191 http://www.nooruse
Lisaks on alkoholil kardiotoksiline toime: südamelihas kahjustub alkoholi toimel palju kergemini kui teised lihased. Südamesõbralik toit vähendab vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ja kehakaalu. Puhka regulaarselt. Küllaldane puhkus vähendab stressi ja seega ka kõrge vererõhu tekke ohtu. Peamiste riskifaktorite normväärtused Normaalne vererõhk on <130/<85 mm Hg. VERERÕHK Piiripealne vererõhk on 130139/8589 mm Hg. Kõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg. (ÜLD) KOLESTEROOL alla 5,0 mmol/L VERESUHKUR alla 5,5 mmol/l naistel alla 88 cm VÖÖÜMBERMÕÕT
muuta lipiidide ainevahetuse aterogeensemaks, vähendades HDL-kolesteroolitaset ja suurendades LDL-kolesteroolitaset veres Ravimid Statiinid on tõhusad ravimid kardiovaskulaarhaiguste ennetamisel, kui varem on esinenud südamehaigusi. Kuna südame- ja veresoonkonnahaigused esinevad meestel suurema sagedusega kui naistel, siis statiinide mõju on paremini nähtav meeste puhul. Neil indiviididel, kellel pole varem esinenud kardiovaskulaarseid haiguseid, kuid risk on olemas vastavate riskifaktorite esinemise näol, väheneb statiinide tarbimisel tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse . Epidemioloogia Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus maailmas. Hinnanguliset suri 2008. aastal maailmas kardiovaskulaarhaiguste tagajärjel 17,3 miljonit inimest, moodustades 30% kõigist surmajuhtumitest. Väidetavalt 7,3 miljonit neist surmajuhtumitest põhjustas südame koronaartõbi ja 6,2 miljonit insult.
ERGONOOMIKA Referaat Kuressaare 2007 Töökohaergonoomika Töökohaergonoomika tegeleb töökoha kujundamise ergonoomiliste probleemidega. Halb ergonoomika võib põhjustada traumasi. Selleks, et oleks hea tööd teha, vajab keha piisavalt liikuvust, õiget asendit ning küllaldast puhkust. Tööga kaasnevaid traumasi aitab ära hoida töötaja head kogemused ning ergonoomika teadlikkus. Ärahoidmine on seotud ka töökoha riskifaktorite kindlakstegemisega. Traumad seoses halva ergonoomikaga Töökoha kujunduse näitajad mis põhjustavad traumasi. Nendeks on: Füüsilised näitajad Halb tööasend - teatud tööasendid mis on seotud traumadega, näiteks: Pikaajaline või liikumatu asend kirjutuslaua taga. Asend kus selg või kael on rohkem kui 30 kraadi ette kallutatud. Kõrgemal kui õlgade kõrgusel töötamine. Töötamine kui käevarred on kõrgemal või madalamal lubatud piirist.
suitsetanud üldse. Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust (Smokeing and healthcare, Bulletin of the World health Organization, 14.september.2001) Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstateeriti, et
diastoolne sulgemine peatab voolu ning takistab vere tagavalgumist aordist vatsakesse (Vique, 2004). 1.1 Süda ja haigused Südamehaigused on Eestis üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Aastas sureb neisse 10 000 12 000 inimest. Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale elustiil, kõrge vererõhk ning liiga kõrge vere kolesteroolitase, mida esineb sagedasti elatanutel. Samuti kuuluvad riskifaktorite hulka suitsetamine ning diabeet. Kõikide nende riskifaktorite pärast haigestutakse Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse juba keskeas. Ka mujal maailmas on südamehaigused suur problem. Seepärast tähistatakse igal aastal 28. septembril Südamepäeva, kus räägitakse inimestele riskifaktoritest ning sellest kuidas neid vältida. Üks enam levinuid südame- ja veresoonkonna haigusi on isheemiatõbi, mille korral tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskemal juhul nekroos
koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi. Krooniline bronhiit: Riskifaktorite kõrvaldamine - suitsetamisest loobumine, töötingimuste parandamine. Ülemiste hingamisteede haiguste ravimine. Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid (teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid), rögaveeldajad ja rögalahtistid, hingamisvõimlemine. 3 PROGNOOS Kroonilise bronhiidi puhul on prognoos tervekssaamise suhtes halb, sest
Nitro- glütseriin ei aita nii hästi kui varem. DIAGNOSTIKA Mitme riskifaktori olemasolu EKG rahulolekus 50% normaalne, Isheemia tunnused koormusel: ST- joone depressioon Valu kaob nitroglütseriini toimel Veres kolesterooli tõus Hgb aneemia süvendab stenokardiat HOLTER monitooring Ravi eesmärgid ja vahendid Ravi eesmärgiks on valu kõrvaldamine, infarkti tekke vältimine ja elukvaliteedi, võimete ning prognoosi parandamine. Tähtsaim on riskifaktorite vähendamine: suitsetamisest loobumine kõrge vererõhu ravi füüsiline treening kehakaalu normaliseerumine kolesterooli langetav dieet stressi vältimine Ägeda valuhoo esmaabi Seisatuda, lõpetada töö, istuda või lamada kohe valuhoo tekkimisel kuni valu kadumiseni Kasutada kohe nitroglütseriini, kui valu tekib. Toime saabub 1-2 min.; vajadusel võtta uuesti. Kanda alati kaasas. Medikamentoosne ravi Nitroglütseriin tabletid, aerosool
emapoolne depressioon ja närvilisus, isapoolne depressioon ja närvilisus, eelneva aasta vältel juhtunud sündmused, rasedus ise, lapse sugu ja rahvus, lapse toitmismeetod, vanemate tuju pärast sünnitust ja sündmused, mis on juhtunud pärast sünnitust (vt tabel 2 lisas). Iga potentsiaalse segava faktori ja selgitavate faktorite jaoks arvutati riskitõenäosus. Selleks, et seletada keerulist suhet rasedusaegse depressiooni ja arengupeetuse vahel, kasutati mitme muutujaga analüüsi. Riskifaktorite vahelist hierarhiat kirjeldab raamistik tabelis 3, mille võib leida antud töö lisast. See raamistik loodi kasutades andmeid eelnevatest uuringutest selleks, et otsustada, milliseid muutujaid analüüsis kajastada. Mitme muutujaga regressioonianalüüs viidi läbi samm-sammult, kasutades seda raamistikku. Igale sammule järgnes muutujate eemaldamine, kui neil oli minimaalne mõju rasedusaegse depressiooni ja arengupeetuse vahelisele suhtele (väiksem kui 5% muutus riskisuhtes)
Passiivsete suitsetajate võimalused haigestuda kopsuvähki on siiski väiksemad kui suitsetajatel. Risikifaktoriks võib ka osutuda keskkonnategurid. Töö- ja elukeskkonnas võib leida sellised aineid nagu arseen, radoon, asbest ning nikli ja kroomi ühendid ja ka saastatud õhk. Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul rakud jagunevad. Tervetes rakkudes on raku jagunemine väga täpne. Nii suitsetamise kui ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema ühes kopsupooles ja tihtipeale levib edasi lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevasse kudedesse. Sümptomid
Farmakoteraapiat peab kindlasti kombineerima dieediga, ideaalse kehakaalu säilitamisega, suitsetamise lõpetamisega ja vajadusel RR langetamisega. Vastasel juhul on antihüperlipideemilise ravimi toime tühine. Vereplasma lipiidisisaldust alandavaid ravimeid on otstarbekas kasutada märkimisväärse hüperlipideemia esinemisel isheemiatõve haigel või patsientidel, kellel on suur risk isheemiatõve arenguks mitmete riskifaktorite koosesinemisel. Antihüperlipideemilist ravi on näidustatud neil, kellel hoolimata dieedist on üldkolesterool vereplasmas > 7-8 mmol/l ning eelnevalt olid müokardi infarkti riskifaktorid: suitsetamine, hüpertensioon, diabeet ja varajasemad isheemitatõve juhud lähisugulastel. Tõsisemate hüprelipideemiate korral on vaja mitme antihüperlipideemilise preparaadi kombineerimine Ateroskleroosi tagajärjeks on aju verevarustuse häired, insult, stenokardia, müokardi infarkt. Kokkuvõtteks:
i mõõtmine, ehhokardiograafia, EKG, külvid, EKG, diagnoosiks on a silmapõhjade veloergomeetria, riskifaktorite vaja g uurimine, südame koronarograafia olemasolu, endomüokardiaalne n uurimine, EKG kolesteroolitase biopsia
· Algogliptiin DPP-4 inhibiitorite toimel tõuseb GLP-1 tase veres ja nende mõjul suureneb insuliini vabanemine -rakkudest ning pärsitakse glükagooni vabanemist -rakkudest. Vähendab A1C kontsentratsiooni 0,4-0,8%. Kõrvaltoimed: · Nasofarüngiit, ülemstehingamisteede põletikud, kuseteede infektsioonid -põhiliselt raporteeritud. · Pankreatiidi riski tõus. · Saksagliptiinsüdamepuudulikkuse sagenemine (kardiovaskulaarhaiguste või riskifaktorite olemasolul). · Pikaajaline ohutus on teadmata. · Kallis hind -peamine puudus. · HbA1C kontsentratsiooni langetavad vähe (sobib neile, kellel eesmärk madalam). SGLT2-inhibiitorid · Dapagliflosiin(Forxiga) · Empagliflosiin(Jardiance), empagliflosiin+metformiin(Synjardy) Kõrvaltoimed: · Infektsioonid (kuse-ja suguteede infektsioonid) · Võimalik maksakahjustus? · Kusepõie-ja rinnavähk? · Tagasihoidlik vererõhu langus 2. tüüpi diabeediga patsientidel.
.. aga ka makromajanduse näitajad nagu jooksevkonto defitsiit, tööpuuduse tase, keskmise palga kasv jne. Kolm kõige olulisemat ... Raha ehk krediidirisk Operatsiooniriskid IT risk Krediidiriski juhtimise põhimõtted · Krediidirisk kahju suurus juhul, kui vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita · Krediidiriski juhtimine keskendub vastavate riskide maandamisele läbi nende identifitseerimise, mõõtmise ja konsolideerimise · Ennetav lähenemine, keskendutakse riskifaktorite identifitseerimisele ja potentsiaalse mõju kvantifitseerimisele - potentsiaalse riski minimeerimisele Krediidiriski mõõtmise põhimõtted Oodatava kahjumi ja stresskahjumi hindamine · Oodatava kahjumi arvutamisel kasutatakse sisemist reitingusüsteemi iga reitinguklassiga seotakse pankrotistumise tõenäosus ühe aasta jooksul, mis määratakse eelmiste aastate kahjumi ajaloo ja majanduskeskkonna väljavaadete põhjal
i kopsuabstsess, k sepsis, a hingamispuudulikk t us s i o o n i d Õ Riskifaktorite Kõrvaldada Õde õpetab: Köhimistehnikad Jälgi patsienti. Taga Verevoolu staasi e kõrvaldamine, riskifaktorid, vältida · kasutama rahulik keskkond. vältimine lamavatel n drenaaziasendid füüsilist pingutust, inhaleeri Taga haigetel. Aegajalt
kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida. Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte-
olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida (Saveljev 2005). Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused.
bronhiit põletikuline iivne bronhiit, •Peamine iseloomuga kogu a, peab olema haigus, millele on kahjustav bronhiaalpuud spiromeetria järjekindel: mille korral iseloomulik tegur on haarav põletikuline ja PEF- •Põhjuse ja tungib krooniline suitsetamine protsess, bronhide meetria, riskifaktorite põletikuline bronhiit köha sh ka passiivne limaskesta röga kõrvaldamine protsess koos suitsetamine. hüpereemia ja uurimine, •Inhalatsioonravi bronhide rögaeritusega. Saasted turse, vere kliiniline 0,9% NaCl limaskesta Tavaline on keskkonnas ja bronhiaalnäärmete uurimine. lahusega.
bronhiit põletikuline iivne bronhiit, ·Peamine iseloomuga kogu a, peab olema haigus, millele on kahjustav bronhiaalpuud spiromeetria järjekindel: mille korral iseloomulik tegur on haarav põletikuline ja PEF- ·Põhjuse ja tungib krooniline suitsetamine protsess, bronhide meetria, riskifaktorite põletikuline bronhiit köha sh ka passiivne limaskesta röga kõrvaldamine protsess koos suitsetamine. hüpereemia ja uurimine, ·Inhalatsioonravi bronhide rögaeritusega. Saasted turse, vere kliiniline 0,9% NaCl limaskesta Tavaline on keskkonnas ja bronhiaalnäärmete uurimine. lahusega.
Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum. Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini. Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka südamehaiguste ja ajurabanduse suhtes
Südamekõrv väike kooniline "kõrvakujuline" kott, mis suurendab veidi kodade mahtu. Trombofiilia on see kui verel on suurem kalduvus hüübida. Sissejuhatus Süvaveeni tromboosi korral tekib veenis tromb ehk vereklomp. Venoosse trombembooliga (lühend VTE) on tegu siis, kui veenis tekkinud trombist irdub tükike, mis pääseb liikuma ning ummistab veresoone. Trombi tekke määrab mitmete omandatud ja kaasasündinud hüübimist soodustavate riskifaktorite samaaegne esinemine, mille tulemusena häirub hüübesüsteemi tasakaal ja on võimalik veresoonesisene hüübimine. Kasvajast tingitud hüübivuse suurenemine on teaduslikut üldtunnustatud ning kasvajaga seonduvat venoosset trombembolismi võib nimetada paraneoplastilliseks sündroomiks. Kasvajaga seonduva venoosse trombembolismi esinemissageduse vähenemine on tänapäeva ühiskonnas ebatõenäoline. Kasvajahaiged elavad kauem ja saavad ravi, mis on sageli trombogeenne.
Saksamaal ja mujal võib olla see mõiste veel mitmepalglisem. Sotsiaaltöö pealmiselt asutusekeskne, tagab sotsiaalse turvalisuse, admistratiivne, seadusandluse ja süsteemikeskne Sotsiaalpedagoogika keskendub inimese argielule, tegeleb indiviidi personaalseslt, tegeleb integratsiooniga, inimese ja interaktsioonikeskne. 4) Mida tähendab tõrjutuse ring ehk deprivatsiooni ring? Deprivatsiooni ring seisneb eelkõige erinevate riskifaktorite seostamises. Deprivatsiooni ring koosneb kümnest astmest, kus esimene ja viimane kattuvad ja ring hakkab end taastootma. Kaks esimest astet kuuluvad eelkooliikka: 1) ebaõnnestunud kodu. Vaesus, hoolitsuse ja armastuse puudumine.; 2) emotsionaalne arenematus. Keeleline arenematus. Ebapiisav kooliküpsus. Kooliga seonduvad 4 järgmist astet: 3) õppimisraskused; 4) konflikt eakaaslaste ja kasvatajatega
Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum. Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini. Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase Milline peaks kolesterooli tase olema?? Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka
Tervisekaotust põhjustavad ennetatavad riskitegurid: · alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine, · tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus, · riskialdis käitumine (kaitsmata seksuaalvahekorrad, liikluses turvavööde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine jms). Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Näiteks seksuaalelus riskivamalt käituvad noored sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid. Seetõttu on oluline vaadata riskifaktorite ennetust ühe tervikuna. Samamoodi riskifaktorid on seotud inimesest, nende aktiivsusest ja tahtmisest ennast ravida ja vaksineerida. Kui võrrelda, siis rohkem kui 60%inimesest ei taha üldse ennastvaktsineerida haigustest. Nt.Ainult 14% inimestest end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Tervelt 72% ei plaani ennast aga selle tõsise haiguse vastu üldse vaktsineerida. KASUTATUD ALLIKAD: Eesti rahva tervise arengukava [WWW] https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:32i7u_hu0_EJ:www
Inimesed, kelle perekonnas on esinenud enneaegne SVH või kõrge kolesteroolitase tuleb alati pakkuda kolesterooli taset testida, et välistada päritud lipiidide häirete võimalus (Edwards 2013: 35). Nendel patsientidel, kes satuvad riskiga kategooriatesse, tuleks julgustada elustiili muutust (Edwards 2013: 35, Drustine 2009: 23). Patsientide veenmine elustiili muutmiseks on sageli keeruline. Kuigi elustiili muutus on üldiselt hästi dokumenteeritud kui riskifaktorite vähendaja SVH puhul. Samas kolesterooli vähenemist mõjutavad mitmed tegurid, mis on seotud elustiiliga. (Edwards 2013: 35-36). Suitsetamine on üks riskifaktoriks SVH kujundamisel (Edwards 2013: 36, Halloran 2013: 617, Drustine 2009: 23). Käesolevatöö autor lugudes S. Rollincki, W.R. Milleri ja C.C. Butleri raamatu „Motiveeriv Intervjueerimine Tervishoius“ raamatut tõi välja küsimusi, mida kasutas MI väljaviimisel (vt lisa 1)
Jagatakse tunnuse võimalikud kavandamisel/analüüsimisel, kvaliteet tervishoius ·Akadeemiline epi: elulemus (SE=TE/EE) tegelik elulemusmäär/eeldatava elulemusega. väärtused intervallidesse ja sagedustabel näitab, mitu väärtust valimis teadusuuringud meditsiinis, haiguste riskifaktorite otsimine, Rahvusvaheline haiguste ja surmapõhjuste klassifikatsioon RHK langeb ühte või teise intervalli. Pideva tunnuse sagedustabeli põhjal põhjuslikkuse analüüs. Epi.ajalugu-John Graunt,surmatõendite alusel haigusteklassifikatsiooni võib defineerida kui jaotiste süsteemi millesse saadud tulpdiagrammi nimetatakse histogrammiks (järjestikuste London,esimest korda nii öelda mõõtis haiguste levikut
päevakoguse piiramine. Tervislikku toitumist tuleks alati propageerida. Kasuks tuleb see, et patsient armastab kõndida ja püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega. Naisel on lapsed ja lapselapsed ja ta võib jalutada koos perega, sest ei armasta kõndida üksinda. Pere võib abistada ja toetada patsienti. Liigne kehakaal soodustab vererõhu tõusu ning arteriaalse hüpertensiooni arengut . Kaalu langetamine alandab ülekaalulistel vererõhku ja avaldab kasulikku toimet teiste riskifaktorite, nagu insuliinresistentsuse, diabeedi, hüperlipideemia ja vasaku vataskese hüpertroofia osas. Lisaks kaalu langetamisele on võimalik vererõhku langetada regulaarse kehalise aktiivsuse suurendamise ja kõrge soolatarbimise vähendamisega. Toiduga saadav soola kogus soodustab vererõhu tõusu ja hüpertensiooni üldist levikut. Kombineerides soolatarbimist teiste tervislike toitumise soovitustega, on võimalik saavutada veelgi efektiivsem vererõhu langus
probleemid allettevõtjatega 9) probleemid jõudlusnõuete rahuldamisega 10) töötamine teoreetilise ja tehnoloogilise piiri peal 66. Riski mudel Riski mudel peab võimaldama hinnata üksikutest faktoritest põhjustatud riski ja ka koguriski suurust. Risk mudelleeritakse ebaõnnestumise tõenäosuse ja selle mõju suhtelise suuruse koosmõjuna. 67. Riski haldamine Riski haldamine seisneb olulistema riskifaktorite väljavalimises ja nendest põhjustatud riskide vähendamises. Riski haldamise moodused: 1) riski vältimine 2) riski tõkestamine 3) riskiga leppimine 4) riski ülekanne 5) riski vastu valmistumine
on esinenud enneaegne SVH või kõrge kolesteroolitase tuleb alati pakkuda kolesterooli taset testida, et välistada päritud lipiidide häirete võimalus (Edwards 2013: 35). Nendel patsientidel, kes satuvad riskiga kategooriatesse, tuleks julgustada elustiili muutust, koos edasiste riskitegurite kontrollimisega (Edwards 2013: 35, Drustine 2009: 23). Patsientide veenmine elustiili muutmiseks on sageli keeruline. Kuigi elustiili muutus on üldiselt hästi dokumenteeritud kui riskifaktorite vähendaja SVH puhul. Samas kolesterooli vähenemist mõjutavad mitmed tegurid, mis on seotud elustiiliga. (Edwards 2013: 35-36). Suitsetamine on üks riskifaktoriks SVH kujundamisel (Edwards 2013: 36, Halloran 2013: 617, Drustine 2009: 23). Käesolevatöö autor lugedes S. Rollincki, W.R. Milleri ja C.C. Butleri raamatut ,,Motiveeriv Intervjueerimine Tervishoius" tõi välja küsimusi, mida kasutas MI väljaviimisel (vt lisa 1)
ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem. Tõsise tervishoiuprobleemina nõuavad enesetapud meie tähelepanu, kuid nende ennetamine ja nende üle kontrolli saavutamine pole kerge ülesanne. Teadusuuringud näitavad, et suitsiidide preventsioon on võimalik, kuid see tähendab mitmesuguste meetmete kasutusele võtmist – alates parimate kasvutingimuste loomisest lastele ja noortele ning lõpetades psüühikahäirete tõhusa ravi ja riskifaktorite kontrollimisega. Asjakohase informatsiooni levita- mine ja teadlikkuse tõstmine on suitsiidipreventsiooni programmide olulised osad. 1999. aastal algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) suitsiidide preventsiooniks ülemaailmse projekti SUPRE. Käesolev brošüür on üks palju dest SUPRE juhendmaterjalidest, mis on suunatud ühiskondlikele grup- pidele ja spetsialistidele, kes suitsiidide preventsiooniga kokku puutuvad,
aspektide. Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks nii isiku passiivset kohanemist (sotsiaaltoetused jne). kui tema aktiivset arengu võimet. Selleks, et tehtavad investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset infot töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui subjektide tasemel. On vaja teada, kes on need inimesed, kes on jäänud töötuteks, millised on nende isikutunnused (sugu, vanus, rahvus, haridustase jne). Püüangi oma uurimistöös välja selgitada need inimeste grupid, kellel on suurem tõenäosus jääda Eestis töötuks ning muutuda mitteaktiivseteks. 17 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt. 2009
Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. Epidemioloogia liigid. Rutiinne e igapäevane: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid. ,,Akuutne" epidemioloogia: nakkushaigused, puhangud. Tervishoiupoliitika epidemioloogia: kugutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet. Akadeemiline epidemioloogia: teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine. Epidemioloogia harud. Vaatuslik: kirjeldav ja analüütiline. Kirjeldav: (kes, kus, millal) kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus. Analüütiline: (miks) kasutades kirjeldava epidemioloogia tulemusi ja teadmisi biomeditsiinist püstitab ja kontrollib hüpoteese haiguse tekkepõhjuste kohta. Koos laboratoorsete andmetega püstitab hüpoteese haiguse põhjuste kohta.
– Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) • CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks – Sümptomid viitavad tsentraalse geneesiga vertiigole – Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus – Kaasneb tugev peavalu – Kaasnevad neuroloogilised sümptomid – Riskifaktorite esinemine: kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi NB! Umbes ühel-neljandikul patsientidest, kellel pearinglus kestab rohkem kui 48 tundi ja kellel esinevad olulised insuldi riskifaktorid, leitakse hiljem väikeaju insult! Tasakaaluhäirega patsiendi peamised uurimisvõtted. Statokineetilised testid: • Rombergi test • Käimistest • Käimistest kaldpinnal • Näitamiskats Kuulmis- ja kõneelundite arenguanomaaliad. Kaasasündinud kaelamassid.
Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% USA elanikest on ülekaalulised või rasvunud.“) Järeldav statistika (inferential stat.) kasutab andmeid baasina hinnangute andmiseks ja prognooside tegemiseks. („Ülekaalulisus on II tüübi diabeedi riskifaktorite hulgas.“) Kirjeldav statistika tegeleb valimi resümeerimisega, järeldava statistika ülesanne on üldistuste tegemine üldkogumi kohta. Üldkogum (populatsioon) on teatud nähtuste (objektide, isikute) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis) Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad
(häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi – trombolüüs (kuni 4,5 t pärast sümptomite algust); neuroloogiliste ja üldmeditsiiniliste komplikatsioonide vältimine ja ravi, rehabilitatsioon, sekundaarne preventsioon. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika. Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline koormus); medikamentoosne riskifaktorite mõjustamine (vererõhk, verepildid, suhkurtõbi); Spetsiifiline ravi antitrombootiline, antikoagulantravi, karotiidne endarterektoomia). Insuldi jääknähud – afaasia, ei kõnni, depressioon, hemiparees, kõrvalabist sõltuvus. 1 a hiljem – 33% surnud. Ajuverevalandus, selle ravi. Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia. Ravi – * operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine. * lamamisrežiim * valuvaigistid * rahustid
15 Kokkuvõte Inimese elukvaliteet oleneb tema tervisest, tervis aga tema eluviisist, käitumisest ja ümbritsevast keskkonnast. Tervise edendamises pole ühtset ja universaalset mudelit, kuidas tegutseda. Samas teame, et teadliku sekkumiseta halveneksid tervisenäitajad, suureneks riskikäitumine, kannataks õppeedukus. Teadaolevalt kontrolli saavutamisel peamiste riskifaktorite üle (inaktiivsus, ebatervislik toitumine, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine, autoga kihutamine) võib ennetada 40–70% enneaegsetest surmadest. Tulemuste saavutamise võtmesõnad on tahe, teadmised ja koostöö. Just sellised teadmised, mis võimaldavad teha õigeid valikuid ning need koostöös ellu viia. Kui me ei investeeri laste tervisesse, näitab see hoolimatust oma rahvasse ja tulevikku. Kirjandus: Aasvee, K.; Poolakese, A.; Minossenko, A
Põhja- Karjala projekt Pekka Puska (Helsingi KTL Instituudi direktor, WHO mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tervise edendamise osakonna juhataja, hetkel maailma Südametervise Föderatsiooni President) Algas 1972 Kompleks tegevusi - inimeste harimine, tervislikku valikut soodustava keskkonna loomine (keh. aktiivsus, toitumine, s.h. koolide ja asutuste toitlustamine + toitumisharidus koolis), koostöö toiduainetööstusega, teadustöö, individuaalne nõustamine, riskifaktorite mõõtmine jne Põhja-Karjala projekti tulemused 5 a day liikumine – Ameerika Vähiliit Puu- ja köögiviljade tarbimine aitab vähendada krooniliste haiguste riske, osteoporoosi ennetamiseks. 1991-1997 – inimeste teadlikkuse tõus 1/5 rahvast, 12% muutsid toitumisharjumusi, 3% suurenes üle 5 x päevas tarbijate hulk 1994-1998 Seattle “5 a Day” töökohtade programmi tulemuseks oli 2 aasta möödudes 0,3 päevase portsjoni võrra tarbimise suurenemine
• KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. Uuringud: Toonaudiogramm Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Sümptomid viitavad tsentraalse geneesiga vertiigole Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus Kaasneb tugev peavalu Kaasnevad neuroloogilised sümptomid Riskifaktorite esinemine: kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi NB! Umbes ühel-neljandikul patsientidest, kellel pearinglus kestab rohkem kui 48 tundi ja kellel esinevad olulised insuldi riskifaktorid, leitakse hiljem väikeaju insult! Tasakaaluhäirega patsiendi peamised uurimisvõtted. Statokineetilised testid: • Rombergi test • Käimistest • Käimistest kaldpinnal • Näitamiskats 5. Kuulmis- ja kõneelundite arenguanomaaliad
mõjul. (sotsioloogide vaade). Kriminaalpreventsiooni peetakse mõnikord opositsiooniks karistusele. Kriminaalpreventsioon on tulemus, samal ajal karistus on ainult üks preventsiooni meetoditest. } Kriminaalpreventsioonimääratletakse lähtudes mitte niivõrd selle kavatsustest, vaid selle tulemustest. Tulemusi võib määratleda lähtudes } kuriteojuhtumitest } kurjategijate arvust } ennetatud kahjumist (harm) } ohvrite arvust } riskifaktorite vähendamisest kaitsefaktorite mõju suurendamisest Kriminaalpreventsiooni liigitamine } Brantingham ja Faust: } primaarne } sekundaarne } tertsiaalne } Graham & Bennett: } kuritegelike kalduvuste mõjutamine } olustikuline kriminaalpreventsioon } sotsiaalne kriminaalpreventsioon Lawrence Sherman jt: Kriminaalpreventsioon on igapäevategevuse tulemus, mis on kontsentreeritud seitsmes institutsioonis: } kogukonnad } perekonnad } koolid } tööturg
Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum. Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini. Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase Milline peaks kolesterooli tase olema?? Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka
mõjutab last, nt millal vanem koju tuleb). Kus kellega ja millal laps oma aega veedab. Makrosüsteem: on indiviidist kõige kaugemal paiknev kontekst, kuid avaldab indiviidile siiski mõju erinevate alasüsteemide kaudu. Makrosüsteemi alla kuuluvad ideoloogilised ja institutsionaalsed mudelid, mida saab võrrelda erinevate kultuuride vahel. (Tervishoid, hariduspoliitika jne, mõjutab last ühes kultuuris/riigis ühtviisi) Riskifaktorite rühmad saab välja tuua mikrosüsteemide põhjal (kodu, kool, sõbrad/eakaaslased, õpilane ise). Riskifaktorid süsteemiteooria terminites: I KODUGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) Perekonnasüsteemi funktsioneerimine: Homeostaas, tasakaal perekonnas, muutused (kes on pereliige, kas lahkub kodust ja ei tule enam tagasi, tuleb uus pereliige, millal toimunud muutused; suhted pereliikmete vahel) Reeglid ja tõekspidamised perekonnas (kas üldse on olemas reeglid,
Epidemioloogia liigid · Rutiinne e. Igapäevane - demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid (Näit: Eesti vähiregister) · "Akuutne" epidemioloogia - nakkushaigused, puhangud · Tervishoiupoliitika epidemioloogia - kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet · Akadeemiline epidemioloogia - Teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine Kliiniline epidemioloogia · Kliiniline epidemioloogia rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks, mis on otseselt seotud praktilise meditsiiniga. · Hindab uusi ravimeetodeid - randomiseeritud kliinilised katsed Kliilinilised ravimuuringud jagunevad I faas: toksilisuse kindlaks tegemine II faas: mingisuguse kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine
Teaduslik kirjandus (süstemaatilised ülevaatused) Rahvatervise jälgimise andmed Programmi hindamine (evalvatsioon) Kvalitatiivsed andmed: - paikkonna liikmetelt - teistelt huvigruppidelt Meedia/ marketingi andmed Info suust-suhu levik Isiklik kogemus Kolm tüüpi tõendusi rahvatervises Teada on haiguse areng ja riskifaktorite ulatus. Teada on spetsiifiliste sekkumisprogrammide suhteline mõju. Teada on, kuidas ja millistes tingimustes on interventsioon ellu viidud. Tegutsemisele suunatud krooniliste haiguste strateegia Euroopas Vähendada tervisekahju Tegevused nelja suunates tegevused käitumisviisi neljale peamisele
Uurijaid huvitab, miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb. Riskifaktorid- faktorid, mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust. Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad. Teoreetiliselt jagunevad nii riski-kui ka kaitsefaktorid dünaamilisteks (n. kodune olukord) staatilisteks (n. pärilikud faktorid). Igapäevaelus toimivad erinevate riskifaktorite kombinatsioonid. Mida rohkem riskifaktoreid omavahel haakub, seda haavatavam on indiviid uimastitarbimise suhtes. NB! Riskifaktorid ei tööta iseeneslikult, need ainult suurendavad uimastitarbimise tõenäosust. Biopsühhosotsiaalne mudel- holistiline mudel I Individuaalsed faktorid e. psühhofüsioloogiline haavatavus uimastite suhtes II. Perega seotud faktorid Kooliga seotud faktorid Sõpradega seotud faktorid Ühiskondlikud faktorid
haiged paranevad paari nädalaga, paljude jaoks on see kuid ja aastaid kestev protsess (kui esinevad püsivad jääknähud). Vajadusel tuleb ravida depressiooni, mis on insuldihaigetel väga sagedane elukvaliteeti halvendav tegur. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika Sekundaarne profülaktika tähendab, et kui insult on juba tekkinud, siis otsitakse ülesse seda tekitanud põhjus ja hakatakse selle põhjusega tegelema. Insuldi profülaktikas on kõige efektiivsem riskifaktorite teadvustamine ja nende toime vähendamine. Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi. Insuldi riskifaktorid võivad olla mõjutatavad ja 17 mittemõjutatavad ning sõltuvad vanusest ja soost. Nooremas täiskasvanueas on kõige sagedamateks põhjusteks trauma, ravimid, suukaudsed rasedusvastased preparaadid, migreen. Viiekümne viie
- Kaasuvad haigused nt depressioon ja sotsiaalärevus - Aine tarbimise viis Sõltuvushäire kujunemine Motiivid: valu vähendamine, positiivsete tunnete võimendamine, negatiivsete tunnete leevendamine, töövõime suurendamine, uute elamuste otsimine, hedonism Erinevad psühhopatoloogiad: krooniline valu, ADHD ja stimulandid, sotsiaalärevus ja alkohol, unehäired ja rahustid, eelnevalt terve inimene Sõltuvushäire teke ei ole kunagi seotud ühe põhjusega vaid erinevate riskifaktorite koostoimega: pärilikkus, keskkond, tarvitatav aine, selle manustamisviis - Multifaktoriaalsus Neurobioloogia - Sõltuvushäire puhul on häiritud motivatsiooni, impulsikontrolli, kognitiivsete funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem - Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus - Dopamiini kui keskne neuromediaator - Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused
Retsidiivsuse prognoosimiseks on kasutatud kahte meetodit kliinilist ja statistilist hindamist , mille puhul hinnatakse neid teadaolevaid faktoreid, mis seostuvad positiivselt tulevase kriminaalse aktiivsusega. Kuna juba 1980. aastatel näidati uuringutes, et kliinilise hinnanguga ei ole retsidivismi võimalik korrektselt ennustada*20 , eelistatakse praegusel ajal just statistilist riski hindamist. Statistiliste riskifaktorite hulka kuuluvad muuhulgas varasem vägivald, isiku haavatavus (nt on ta lapsepõlves olnud kuritarvitamise ohver), sotsiaalsed ja interpersonaalsed faktorid (nt vähene sotsiaalne seotus), vaimutegevuse häire sümptomid, sõltuvused (eriti koos vaimsete häiretega), domineeriv meeleolu (nt viha- ja hirmuseisund), isiksuslik eripära (nt psühhopaatilised isiksusejooned).*21 Niisuguse hindamise puhul ei võeta aga üldse arvesse kaitsvaid
292 Psühhiaatriline Vistseraalne/ Ei Ei Ei pindmine/ varieeruv Vistseraalset tüüpi valu – sügav valu, organivalu, sisemine valu NB! Eakamatel patsientidel, naistel ja diabeetikutel on subjektiivne kaebustepilt sageli moonutatud ja eksitav. Kuna rindkerevalu eluohtlikke põhjusi esineb iseäranis karidovaskulaarses vormis, on anamneesis kardiovaskulaarsete riskifaktorite kindlakstegemisel eriti tähtis roll: positiivne perekondlik anamnees – kas vanematel või õdedel-vendadel on olnud südameinfarkti?, diabeet, hüpertoonia, hüperlipideemia, nikotiini tarbimine. Sõltumata valu iseloomust kehtib reegel, et rindkerevalu kardiovaskulaarse põhjuse tõenäosus tõuseb seda enam, mida suuremad on patsiendi riskifaktorid. Hüperlipideemia – rasvaine rohkus veres. Sihipärane süsteemne läbivaatus
annaabi.ee 
