Riskide juhtimine (0)

Sarnased õppematerjalid

32

pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l  e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia

22

ppt

Ühiskond

Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kes tegelevad poliitikaga / tee

Ühiskonnaõpetus

44

ppt

Poliitika

Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad  Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst.  Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda.  Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas.  Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm

Ühiskond

10

docx

Kiviaeg Eestis

Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr ­ 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr ­ 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr ­ 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur ­ 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur ­ 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur ­ 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht ­ vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja-

Ajalugu

32

doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused

2

doc

Vana-Kreeka - Kas oli demokraatlik ühiskond ?

AR U T L U S AJ A L O O ST V AN A- K RE E K A- K AS O L I D E M O K R A A T L I K Ü H IS K O ND ? Ateenas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508-507 enne Kristust. Võib päris kindel olla, demokraatia ei t e k k i n u d t ü h j a l t k o h a l t j a s i i s v õ i b k a v ä i t a , e t d e m o k r a a t l i k u d p r i n t s i i bi d o l i d mi n g il k u j u l j a mi t t e a i n u l t A t e e n a s v ä lj a t ö ö t a t u d j a li n n -r i i k i d e j u h t i mi s e l p r a k t i k a s k a s u t u s e l j u b a e n n e s e d a r e f o r mi g i . S p a r t a o l i v a ll u t u s t e l p õ h i n e v j a s p a t i a a d i d e ü l e mv õ i m u s ä i li t a mi s e l e suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava v õ i mu g a k u n i g a t , 3 0 - l ii kme li n e v a n e m a t e n õ u k o g u ( g e r u u s i a ) j a i g a l a a s t a l r a h v a s e a s t v a l i

Ajalugu

4

pdf

Eesti maakonnad

Maakonnad Leia sõnasalatist 15 Eesti maakonda. D H S I Q H F Q L T E V H Y L C Y R H B C U V D W C F N F I N B C Q O J O O B X D E O T I Q R R B K W N T N B C G H I Q P Q V X C A B A M K E W T K Q N C H P B M B Z Y J H A A M A V E G Õ J H O Y G T F T T E Q D J E L K N K K M I O Q J L M U C T P Ä R N U M A A J R F R V N A Y Y P Y E W A E A L B J D I B Y T T J R Y B E G W F G V I N G Q R T I O L T T T U U V T W A N L B Z V M R B T S T K X A C E P R A N G T E W E A X S �

Eesti maastikud

13

odp

KASVUHOONEEFEKT

KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A  Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes ­18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.  Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid  Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti tekitajana Fossiilsete kütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus F o s s iils e te k ü tu s te p õ le ta m is e l v a b a n e v

Loodusteadused

Meedia

Kommentaarid (0)