Kardiovaskulaarsed haigused (0)

Referaat
Kardiovaskulaarsed haigused
Kardiovaskulaarsed haigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene).  Kardiovaskulaarhaiguste põhjused on mitmesugused, aga kõige tavalisemad on ateroskleroos ja hüpertensioon.
Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel.  Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970.-datest aastatest on kardiovaskulaarse suremuse määr langenud kõrge sissetulekuga riikides. 
Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud. Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarsed haigused mõjutavad tavaliselt eakaid indiviide, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik juba varases nooruses.
Klassifikatsioon
Kardiovaskulaarsete haiguste hulka kuuluvad järgmised haigused:

südame koronaartõbi - südamelihast verega varustavate veresoonte haigus;

tserebrovaskulaarne haigus - aju verega varustavate veresoonte haigus;

perifeersete arterite haigus - käevarsi ja jalgu verega varustavate veresoonte haigus;

reumaatiline südamehaigus - streptokokkide poolt põhjustatud südamelihase kahjustus;

kaasasündinud südamehaigus - sündides olemasolev südame struktuuri väärareng;

süvaveeni tromboos ja kopsuarteri emboolia - vereklombid jala veenides, mis võivad eemalduda ja liikuda südamesse ja kopsudesse.
Riskifaktorid
Uuringute tulemusena on selgunud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: vanus, sugu, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres,  suitsetamine , alkoholiliigtarvitamine, suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid,  diabeet , õhusaaste.  
Mõned nimetatud riskiteguritest, nagu näiteks vanus, sugu ja perekonna ajalugu, on muutmatud, kuid paljud kardiovaskulaarse riski faktorid on muudetavad elustiili muutuse, ravimikuuri või sotsiaalse muutusega

Vanus

Vanus on ülekaalukalt kõige olulisem riskifaktor südame- ja veresoonkonnahaiguste kujunemisel On teada, et 87% inimestest, kes surevad südame koronaartõve tagajärjel, on 60-aastased või vanemad.Uuringutest on selgunud, et insuldirisk kahekordistub iga kümne aasta järel pärast 55. eluaastat .
Teadlased on pakkunud välja palju seletusi, miks vanus suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski. Üks neist on seotud kolesteroolitasemega veres. Enamikul indiviididel tõuseb üldkolesterooli tase veres vanuse kasvades.
Meestel lakkab üldkolesterooli taseme kasv veres umbes 45.–50. eluaasta vahel, kuid naistel kasvab järsult kuni 60.–65. eluaastani. 
Vananemine on seotud ka muutustega veresoonte seina mehaanilistes ja struktuursetes omadustes, mis viivad arteriaalse elastsuse vähenemisele, mille tagajärjel võib välja kujuneda südame koronaartõbi.

Sugu

Meestel on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnhaigustesse kui  menopausi  eelses perioodis olevatel naistel. Väidetakse, et pärast menopausi on naiste risk haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse sarnane meeste riskiga , kuid uuemad andmed Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutest vaidlustavad selle.
Keskealiste inimeste hulgas esineb südame koronaartõbi meestel kaks kuni viis korda sagedamini kui naistel. Soolised erinevused kardiovaskulaarhaiguste esinemissagedustel on seotud erineva hormonaalsusega meestel ja naistel.
Naistel on valdavaks suguhormooniks östrogeen, millel võib olla kaitsev efekt glükoosi ainevahetuse kaudu ja seetõttu otsene mõju endoteelirakkude funktsiooni parandamisele.
Östrogeeni tootmine väheneb pärast menopausi ja see võib muuta lipiidide ainevahetuse aterogeensemaks, vähendades HDL-kolesteroolitaset ja suurendades LDL-kolesteroolitaset veres

Ravimid

Statiinid on tõhusad ravimid kardiovaskulaarhaiguste ennetamisel, kui varem on esinenud südamehaigusi.
Kuna südame- ja veresoonkonnahaigused esinevad meestel suurema sagedusega kui naistel, siis statiinide mõju on paremini nähtav meeste puhul. 
Neil indiviididel, kellel pole varem esinenud kardiovaskulaarseid haiguseid, kuid risk on olemas vastavate riskifaktorite esinemise näol, väheneb statiinide tarbimisel tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
Epidemioloogia
Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus maailmas.
Hinnanguliset suri 2008. aastal maailmas kardiovaskulaarhaiguste tagajärjel 17,3 miljonit inimest, moodustades 30% kõigist surmajuhtumitest.
Väidetavalt 7,3 miljonit neist surmajuhtumitest põhjustas südame koronaartõbi ja 6,2 miljonit insult .
Umbes 9,4 miljonit surmajuhtumit aastas on tingitud kõrgest vererõhust. Umbes 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest põhjustatud surmasid leiab aset madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Kardiovaskulaarhaigustesse surevate inimeste arv ühe aasta kohta tõuseb ennustuste kohaselt aastaks 2030 23,3 miljonini.