Ergonoomika (3)

Kuressaare Ametikool
Tehniliste erialade osakond
Eesnimi Perenimi
ERGONOOMIKA
Referaat
Kuressaare 2007

Töökohaergonoomika

Töökohaergonoomika tegeleb töökoha kujundamise ergonoomiliste probleemidega.
Halb ergonoomika võib põhjustada traumasi. Selleks, et oleks hea tööd teha, vajab keha piisavalt liikuvust, õiget asendit ning küllaldast puhkust. Tööga kaasnevaid traumasi aitab ära hoida töötaja head kogemused ning ergonoomika teadlikkus. Ärahoidmine on seotud ka töökoha riskifaktorite kindlakstegemisega.

Traumad seoses halva ergonoomikaga

Töökoha kujunduse näitajad mis põhjustavad traumasi. Nendeks on:

Füüsilised näitajad

Halb tööasend - teatud tööasendid mis on seotud traumadega, näiteks:
Pikaajaline või liikumatu asend kirjutuslaua taga. Asend kus selg või kael on rohkem kui 30 kraadi ette kallutatud.
Kõrgemal kui õlgade kõrgusel töötamine.
Töötamine kui käevarred on kõrgemal või madalamal lubatud piirist .
Need kõik asendid põhjustavad lihaste väsimust.

• Korduvad liigutused – näiteks tõstmisel, või tegevustel mis nõuavad korduvaid käte, õlgade ja selja liigutusi.
  

• Pikaajaline töö ilma piisava puhkuseta.
  

• Vibratsioon – näiteks puurimine ja tööriistad, mis vibreerivad.
  

Keskkonna näitajad

• Töötamine väga kõrgetel või madalatel temperatuuridel
  

• Halb valgustatus
  

• Suur müratase
  

• Töötamine vibratsiooniväljadel
  

Ülejäänud näitajad mis võivad põhjustada traumasid:

• Töö stress
  

• Üksluine töö
  

• Töö organisatoorne pool
  

• Töökoormus
  

• Töö pikkus (töö vahetustega, üleajatöö)
  

• Displeid ja juhtpuldid
  

• Riskid seoses libastumise ja kukkumisega
  

Esimesed vihjed traumadele ja sümptomid

• Paistes või jäigad liigesed. Tuimus või „sumin“ teatud kohas pikemat aega.
  

• Valud mingi tegevuse sooritamisel, või kui hoida teatud asendit mõnda aega.
  

• Mingi seisund paraneb nädalavahetusel või kui ollakse puhkusel ehk päevasest rutiinist vaba.
  

Traumade ärahoidmine

Selleks tuleb rakendada head sinu tööle spetsiifilist ergonoomikat. Sa võiksid proovida muuta seda kuidas sa töötad ning ka töökohta, et vähendada väsimust.

• Muuda tihedalt oma töötamisasendit nii, et töötamine ainult ühes asendis kestaks võimalikult lühikest aega.
  

• Vaheta tegevusi, näiteks vaheta raskeid korduvalt sooritatavaid tegevusi lihtsamate, vähem korduvate vastu
  

• Paiguta korduvalt kasutatavad asjad käeulatusse, et hoida ära tõusmist ja kummaramist.
  

• Tee vaheaegu ja puhkusi kindlate intervallide järgi
  

Tõstmine

Paremad teadmised õigetest tõstmise asenditest ja modifikatsioonid töökoha keskkonnale aitavad ära hoida väsimust ja traumasid. All on toodud mõned juhtnöörid mida võid oma töökoha juures kasutada mis võimaldavad sul ohutumalt töödata, hoida väsimust kontrolli all ja suurendada töötulemust.

Üldised juhtnöörid

• Uuri järgi tõstetava objekti kaal enne kui seda tõstma hakkad – juhul kui tõstetav objekt on liiga raske või on sellest halb kinni haarata, kutsu appi kaastööline või kasuta vastavat atribuutikat.
  

• Tõsta sujuvalt , nõksatustega tõstes võib saada vigastusi
  

• Hoia tõstetavat objekti kehale ligidal vöö kõrgusel, et vähendada seljavenitusi
  

• Väldi tõstmisel venitusi
  

Soovitav on paar korda taha painutada pärast pikka istumist või tõstmist.

Tööriistade töö- ja disaini modifikatsioonid

• Hoolda tööriistu regulaarselt ning paranda või vaheta need kui see on vajalik.
  

• Kontrolli et tööriistad oleksid hästi kinnivõetavad ja ei libiseks käest ära. Tööriistad mis vajavad terve käega kinnivõtmist on alati paremad kui need mida kasutad vaid mõne sõrmega
  

• Väldi tööriistu mis tekitavad pinget käelabale.
  

• Kasuta õiges suuruses kindaid . Suuremaid kindaid kasutades vähendad kinnivõtmisjõudu, vastupidiselt kitsad kindad tekitavad kätele pinget.
  

• Tee kindlaks et rasketööriistad on võimalikult väikse vibratsiooniga.
  

• Vali tööriistad mis vähendavad suurt randme painutust ja randme küljepeale venitust.
  

• Täpsust nõudvatel töödel toeta käsi.
  

• Väldi korduvat sõrmedele mõjuvat tugevat surumist.
  

• Väldi suurt küünvarre sissepoole ja väljapoole pööramist, eriti siis kui ranne on painutatud, et vältida küünarnuki vigastust.
  

Arvuti kastaja juhtnöörid

• Kui töötad kirjutuslaua- või arvuti taga tuleb hoida sirge asend nii, et kael oleks tavalises asendis ja selg toestatud.
  

• hoia õlad vabalt, küünarnukid külgedele ligidal.
  

• Ära lösuta ega kalluta ühele poole tooli tugede peale.
  

• Istu nii et küünarnukid oleksid põrandaga paralleelsed.
  

• Hoia silmade kõrgus natukene monitorist kõrgemal, ekraan vaatenurgaga paralleelne.
  

• Tool peab olema kõrgusel, mis annab sinu jaoks optimaalse vaatenurga.
  

• Klaviatuur ja hiir hoia haarde läheduses.
  

• Hoia randmeid ja sõrmi keskasendis ja vähenda võimalikult palju nurka mis tekib üles-alla küljelt-küljele liigutamisel.
  

• Hiirt hoia lõdvalt mõnusas asendis ja ka kerge asend klaviatuuril.
  

• Ära hoia käes pliiatsit või pastakat kui sa trükid.
  

• Võta väikseid puhkusi vähemalt korra tunni jooksul. Liigu ringi ning iga kahe tunni järel leia endale mõneks ajaks mingi muu tegevus.