enam oma tervise pärast pidevalt muretsema ja võivad rahulikult oma elu elada. Loodan, et saan tulevikus anda omapoolse panuse selle maailmanähemuse täitumisele. 14 KASUTATUD KIRJANDUS AIDS. - http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/AIDSHIV.pdf(05.05.201 2) Alamäe jt .2000. (koost) Alamäe, T, Kull, K, Kõljalg, U, Masso, R, Ustav, M. Bioloogia gümnaasiumile II osa. Tartu: Eesti loodusfoto. Gripp. - http://www.gripp.ee/index.php?id=7 (05.05.2012) Gripi info. - http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/gripi-info.html (05.05.2012) Marutaud. - http://www.rh.ee/public/files/Marutaud.pdf (05.05.2012) Marutõbi. - http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVNH/marutobi.pdf (05.05.2012) Mäekask, K. Viirused. - http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:SZ5OS8f6v- gJ:www.ebu.ee/esitlus/viirused4.ppt+viirused&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=opera (05
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite
tervisekadu moodustab 7,4% kogu rahvastiku haiguskoormusest. Eestis suitsetab igapäevaselt 26% 16–64a. täiskasvanud elanikkonnast. Alkoholi liigtarbimine on riskiteguriks üle 120le erinevale haigusele, ka õnnetustele, vägivallale, avaliku korra rikkumistele. Otsene kahju – haiguste ja õnnetuste ravikulud, kaudne – töövõime kaotus 2014. aastal tarbiti Eestis 11,7 liitrit absoluutset alkoholi aastas isiku kohta. Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ~10% ehk laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. Meestel peamised alkoholiga seotud tervisekaotuse põhjused: südame isheemiatõbi, maksatsirroos ja insult. Naistel: maksatsirroos, insult, rinnavähk. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaos. Kättesaadavus: 207 kange alkoholi müügokohta 100000 el. kohta. Soomes 6,4; Norras 5,7. Eesti alkoholipoliitika on liberaalne. Alkoholi ennetus käib
Komponendid:1) füüsiline seotud keha funktsiooniga ja füsioloogiliste protsessidega2) psüühiline seotud võimega selgelt mõelda 3) emotsionaalne võime tunda ja eristada erinevaid tundeid 4) hingeline/vaimne seotud isiklike tõekspidamistega 5) sotsiaalne võime luua ja säilitada suhe teiste inimestega, mis võimaldab igapäevaelus edukalt toime tulla ning peegeldab tasakaalu indiviidi ja keskkonna vahel.Tervisliku eluviisi kujunemisel on olulised järgnevad faktorid:Motivatsioon,Teadmised,Oskused,lähedastetoetus,ümbritsev keskkond.6. Täiskasvanu tervisliku toitumise põhimõtted. Tervislik toitumine on olulise tähtsusega organite normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks; normaalseks paljunemiseks, kasvuks ja edasikestmiseks; optimaalseks töötamise efektiivsuseks; vastupidavuseks nakkustele ja haigustele; kehaliste kahjustuste parandamiseks. toidukordade vahel
Üksikfootonemissioonitomograafia ehk SPECT-uuring Seisneb aju piirkondlike vereringemuutuste visualiseerimises märgistatud isotoopide (IMP,HM-PAO) abil.Meetodit osaliselt alles uuritakse, aga kasutada saab: · ajuinfarkti varajasel diagnoosimisel · Alzheimeri tõve (bilateraalne nõrgenemine temporaal- ja parietaalsagara piirkonnas) javaskulaarse dementsuse (ebavõrdne isotoobi jaotumine) eristamiseks · entsefaliidi diagnoosimiseks. AJUVERERINGE HAIGUSED Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid Insuldi kliiniline pilt - Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mis on tingitud hemorraagiast või isheemiast ( on vere juurdevoolu vähenemine elundile arterite ahenemise tagajärje) kesknärvisüsteemis ja mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Insuldi sümptomid e. haigustunnused sõltuvad kahjustuskolde asukohast ja suurusest ning võivad olla väga erinevad
Mikroobid on väliskeskkonna tingimuste suhtes äärmiselt tundlikud ning seetõttu ei saa sellist nakkust ukslingilt, istmelt või vannitoast. Lisaks äärmisele tundlikkusele väliskeskkonna tingimustele suhtes peab haigustekitaja sattuma ka vastuvõtlikule naha/limaskesta piirkonnale inimorganismis (emakakaelale naisel). Nakatumise tõenäosus gonorröasse või klamüdioosi peale üht vahekorda haige inimesega on mehe jaoks 30-40%, naistele 60-80% tulenevalt anatoomilistest iseärasustest. Suguline ülekanne ei ole siiski ainuke võimalus nakatumiseks. Nakkus võib üle kanduda: verega (nt süstanõelte korduvkasutamisel), nii võib levida B-hepatiit ja HIV. Emalt lapsele raseduse ja/või sünnituse käigus. Suguhaigustel on kindlad haigustunnused. Nad võivad põhjustada põletikku ja/või haavandeid. Vaevusteks on peamiselt ebameeldiv eritis suguteedest, valulikkus, kipitus ja haavandid.
* vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust Narkoennetus, narkootikumid Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides vähem, linnakoolides rohkem. Miks võetakse esimene tablett? Üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud, et see annab erilise enesetunde ja alati on "sõpru" soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga. Kui esimene elamus on väga ere, siis kutsub see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris õige
dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad nähud (kardiaalsed häired, pulsi muutused, tsüanoos, kahvatus, külm higi), haige tegevus ja asend hoo ajal. Näiteks tekib karotiidsiinuse sünkoop ainult istuval või seisval inimesel. Hüpoglükeemilise ataki puhul on oluline seos söögiajaga. Minestusele (kollapsile) viitab asja olu, et hoog algas nägemishäirega (silmade ees läks mustaks). Haiguse kulg Peab kajastama üksikute sümptomite tekke järjekorda ja võimalikult täpset kirjeldust.
Kõik kommentaarid