Eesti jaoks olulised riskifaktorid (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Erakorralise meditsiini tehniku õppekava
SVETLANA KAVALEROVA
EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID
Referaat
Juhendaja : Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED 4
PAHALOOMULISED KASVAJAD 5
VIGASTUSED JA MÜRGISTUSED 6
PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED 6
NAKKUSHAIGUSED 7
SISSEJUHATUS
Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile.
Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet.
Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. 
Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda .
Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega.
Selles referaadis ma räägin kuuest kõige olulisemast riskifaktoritest Eestis ja võrdlen Eesti riskifaktorid teistega maailma riikidega.

SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED

Need haigused põhjustasid aastatel 1970–1997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10 000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti Kardioloogia Instituudi uuringute tulemused on näidanud, et igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub , et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda.
Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine , vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu –ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress .
Üks nendest haigustest on “Insult”
Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus , kõneraskused. Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta.
Edasi on kõige olulisem tegutseda kiiresti, sest tänapäeval nendel juhtudel, kui on tegemist veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse efektiivsus sõltub aga ainult ajast. Just trombolüüsil ongi viimasel ajal insuldi ravis väga oluline koht.
Tervise arengu instituudi kinnitusel on insulti haigestumine Eestis viimasel ajal kasvanud. 2010. aastal oli insuldi haiglaravijuhtude arv 6500 ringis. Ravi taset peetakse meil aga heaks.
"Kui vaadata seda, kui palju ja kui kiiresti me trombolüüsi teeme, siis aravn, et Tallinna ja Tartu baasil võime üsna uhked enda üle olla. Nende inimeste arv, kes on jõudnud trombolüüsini, on üsna kõrge, ja kui võrrelda ka aega, mis inimesel võtab, kuni ta trombolüüsini jõuab, siis Eestis me oleme enamasti Lääne-Euroopa keskmise lähedal või veel kiiremad," rääkis kliiniku juhataja.

PAHALOOMULISED KASVAJAD

Eesti Vähiregistri andmetel on suurenenud aastas diagnoositavate vähijuhtude arv viimaste aastakümnete jooksul Eestis pidevalt. Enne 75. eluaastat haigestub Eestis mõnda pahaloomulisse kasvajasse iga 3. mees ja iga 5. naine. Sagedamad vähisurma põhjused Eestis on kopsuvähk (21%), maovähk (12%) ja rinnavähk (7%).
Vähihaigete elulemus Eestis on tunduvalt väiksem kui arenenud Euroopa riikides, selle põhjused peituvad esmajoones vähi hilises avastamises, ent arvesse tulevad ka  puudused diagnostikas ja ravis.
Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine (s.h. passiivne suitsetamine), kange alkoholi tarvitamine, liigne küllastatud rasva tarbimine, vähene kiudainete ja juur - ja puuvilja tarbimine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju.  Peale riskitegurite vähendamise on oluline vähktõve varajane avastamine, see aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti.

VIGASTUSED JA MÜRGISTUSED

Vigastuste tõttu oma elu kaotanute hulgas moodustavad alla 65 aastased mehed ja naised vastavalt rohkem kui 80% ja 70%. Vigastused on Eestis sagedaseks põhjuseks ka eluaegsele terviserikkele - invaliidistumisele. Vigastuste tõttu invaliidistub aasta jooksul 30-50 inimest 100 000 elaniku kohta. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Eesti laste surmapõhjuste hulgas on vigastused pidevalt püsinud esikohal, moodustades umbes 50% kõigist surmapõhjustest. Samuti on vigastuste esinemissagedus kõrge vanuritel, kõige sagedasem põhjus kukkumine .  Kodus ja vabal ajal vigastavad inimesed end kõige sagedamini. 
Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklus - ohtlik ja vägivaldne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ning vähene turvavahendite kasutamine. Vigastuste põhjused võivad tuleneda ka elu- ja töökeskkonnast (nt. elamistingimused, sotsiaalmajanduslikud tegurid, teede olukord, töötingimuste ja töövahendite turvalisus). Lastega juhtuvad õnnetused on peamiselt põhjustatud kas laste järelevalvetusest või puudulikust teabest/õpetusest ja vähestest esmaabi osakusest.

PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Psühhiaatrite diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete juhud on rohkem kui kolmekordistunud ajavahemikus 1970–1997. 10 haiguse hulgas, mis põhjustavad kõige enam töövõimetust, on 5 psühhiaatrilist haigust: depressioon , bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia , sundhäire. Üleminekuaja ühiskondades on alati rohkem probleeme, enamasti kerkib suitsiidide arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika , stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired.
Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45…64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34- aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest.
Psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, narkomaania , vägivald, stress ja sotsiaalne seisund – töötus, toimetulekuraskused, samuti puudulikud teadmised toimetulekuks stressi ja kriisisituatsioonis ning oskamatus abistada suitsidaalse käitumise korral.  Ka keskkonnafaktorid on olulised psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide ennetamisel, nende hulgas sotsiaalsete probleemide lahendamine, aga ka suitsiidi teostamise vahendite, nagu tulirelvad , tugevatoimelised kemikaalid ja ravimid , kättesaadavuse piiramine. Suitsiidi provotseerivad psühholoogilised, sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid kompleksselt.

NAKKUSHAIGUSED

Eesti on demograafiliselt arenenud riik. Traditsioonilised nakkushaigused ei ole Eestis probleemiks – vaktsineerimiste tase on hea ning hügieenitase piisav soolenakkuste vältimiseks.  Põhilised probleemid on AIDS ja tuberkuloos. Eraldi märkimist väärivad nakkushaigused, mis haiguskoormise järgi ei ole olulised, aga mille jaoks on meditsiinitehnoloogia loonud efektiivsed vaktsiinid – B- hepatiit , Hib penumoonia. 
Viimasel aastal on hüppeliselt on suurenenud HIV-positiivsete isikute arv. Kui 1999.a. oli see arv 12, 2000.a. 390, siis tänavu on Eestis 29. juuni seisuga diagnoositud 819 HIV- positiivset isikut. Praegu elab Eestis ametlikel andmetel 1255 HIV-positiivset isikut, neist 7 on aidsihaiged. AIDS-i peamine riskigrupp on veenisüstivad narkomaanid, kus HIV– nakkuse esinemus on üle 5%, mis on epideemia kriteerium . AIDS-i haigus ise manifesteerub mitmesuguste nakkus -  ja kasvajaliste haiguste näol, mis tekitavad ravikulusid ning töövõimetust.
HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus . HI- viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest.
Inimene võib olla viiruse kandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena, enne kui tal hakkavad kujunema haiguslikud nähud ning sellest veel aastaid hiljem võib välja kujuneda AIDS.
Kuigi HIV-viirus ei ole organismist välja ravitav ning siiani ei ole leitud HIV-vastast vaktsiini, siis tänapäeval ei loeta HIV-d enam surmavaks nakkuseks vaid krooniliseks haiguseks, kuna AIDSi välja kujunemist on viiruse vastase raviga võimalik kümneid aastaid edasi lükata.
HIV-ga inimene on HI-viirusega nakatunud inimene, ka HIV-positiivne.
AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas.
AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele .
Tuberkuloosi haigestumise esinemus tegi Eestis 90-ndate aastate keskpaigas tagasituleku. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid , liigeseid , lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka.
Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist. Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete põdejail ning vaktsineerimata lastel.
Tuberkuloosi riskifaktoriteks võib lugeda ka alkoholismi, vanglas viibimist, steroidide kasutamist ja suhkurtõbe.Haigestumise tõus on tihedalt seotud ühiskonnas toimunud sotsiaal-majanduslike muutustega .  Valdavalt haigestuvad materiaalselt vähekindlustatud inimesed, töötud ja kodutud . Probleemi halvendab kõrge ravimresistentsete haigusjuhtude esinemissagedus - kuni 20%, mis on maailma kõrgemaid näitajaid. Tuberkuloos on üks olulisemaid AIDS-i komplikatsioone ning HIV epideemia võib Eestis tuberkuloosi probleemi veelgi süvendada.
ENTSEFALIIT
Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Märtsis läbi viidud uuringu kohaselt on Eesti elanikest 84% teadlikud puukide vahendusel levivatest haigustest, samas on vaid 14% inimestest end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Tervelt 72% ei plaani ennast aga selle tõsise haiguse vastu üldse vaktsineerida .
Eesti kuulub koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ja on nimetatud väga kõrge riskiga piirkonnaks. Sisuliselt võib öelda, et Eestis ei saagi eristada kõrge ja madala riskiga regioone. Euroopa kontekstis on Eesti territoorium tervikuna väga kõrge puukentsefaliidi riskiteguriga,” lausus Ravimitootja Baxter Põhja- ja Baltimaade müügijuht Susanne Strauss , delfi intervüüs.
Susanne Straussi sõnul on uuringutulemused murettekitavad. “Ühelt poolt on küll positiivne, et inimeste teadlikkus on suhteliselt kõrge, ent nende passiivsus ei aita puukentsefaliiti ennetada,” märkis ta. Erilist tähelepanu peaks pöörama 50aastastele ja vanematele, kelle hulgas oli vaktsineerituid kõige vähem, vaid 8%. Samas kulgeb entsefaliit eriti raskelt just vanematel inimestel, kes kuuluvad selle haiguse peamisse riskirühma. “Uuringust võib järeldada, et tõsiste probleemide ennetamiseks tuleb jätkata aktiivset teavitustööd,” lisas Strauss.
Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon.
Ajupõletikku põhjustavaid viiruseid on teada umbes 100, kuid sagedamini tekitavad seda haigust herpesviirused (10% juhtudest), arboviirused ning enteroviirused. Ka leetrite ning mumpsi viirused võivad tekitada ajupõletikku.
Haigus algab järsku palaviku ning peavaluga. Ravi on enamasti sümptomaatiline, herpesviiruste põhjustatud entsefaliiti ravitakse acycloviriga.
Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast peiteperioodi esinevad gripilaadsed sümptomid: palavik , halb enesetunne, oksendamine . Nädala jooksul sümptomid kaovad. Teises faasis ehk 2-8 päeva pärast võivad ilmneda juba ka neuroloogilised sümptomid. Haigus kulgeb sageli raskelt vanematel inimestel. Ligikaudu kolmandik haigestunutest ei parane ning puukentsefaliit võib lõppeda ka surmaga. Viimase viie aasta jooksul on Eestis registreeritud 1091 puukentsefaliidi haigusjuhtumit.
Ravis on kõige tähtsam toimetada haige piisavalt kiiresti haiglasse. Viirustevastaseid ravimeid on kahjuks vähe. Peamiselt herpesviirusele mõjuvaks ravimiks on acyclovir, mida kasutatakse kindlatel näidustustel. Teiseks ravimiks on gancyclovir, mis toimib peamiselt tsütomegaloviirusele.
Kuna aga sageli jääb ajupõletikku põhjustav viirus leidmata (või leitakse liiga hilja , kuna analüüs võtab aega), on ravi tavaliselt sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodirežiim, palaviku alandamine , vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jm.
Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad . Eestis on sagedased kaks puugiliiki: võsapuuk ja laanepuuk kes levitab puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, kevad-suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt haigusi. Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate poolt.
EESTI TULEMUSTE VÕRDLUS TEISTE RISKIKOORMUSE UURINGUTEGA
Kõige ulatuslikum riskikoormuse hindamine viidi läbi jätkuna Global Burden of Disease
(GBD) uuringule (Murray 1996). GBD-uuringu tulemusena hinnati maailma suurimaks
riskifaktoriks alatoitlus, mis põhjustab 16% surmade ja haiguste tõttu kaotatud eluaastatest,
millele järgnevad halb vee kvaliteet ja hügieen 7%-ga. Riskiv seksuaalkäitumine ja alkohol
põhjustasid mõlemad 3,5% tervisekaost kogu maailmas. Riskifaktorid arenenud majandusega
regioonis ja mujal maailmas erinesid oluliselt.
Arenenud majandusega piirkonnad ja endised sotsialismimaad (kuhu paigutati ka Eesti)
kaotasid enim eluaastaid suitsetamise tõttu (12%), millele järgnes alkoholi kuritarvitamine
(10%) ja hüpertensioon (5%).
Üks põhjalikumaid haiguskoormuse uurimusi ja selle raames ka riskikoormuse hindamisi
on läbi viidud Austraalia Victoria osariigis (Vos 1999). Selles uuringus käsitleti terviseriske
mis on ka Eestis olulised, mistõttu on põhjust võrrelda Eesti ja Victoria riskikoormuse
tulemusi.
Eesti ja Victoria (Austraalia) tulemusi kõrvutades selgub, et Eestis põhjustavad mõned
riskitegurid suurema osa rahvastiku eluaastate kogukaotusest võrreldes Victoriaga. Eriti suur on erinevus alkoholist tingitud kaotuses, mis Eesti rahvastikul põhjustab 7% ja
Victorias 3% rahvastiku haiguskoormusest. Alkoholist tulenev väiksem tervisekaotus
Victorias on tingitud alkoholi mõõdukamast tarbimisest.
Kolmandiku võrra suuremat eluaastate kadu rahvastiku kogukoormusest põhjustab Eestis
ka füüsiline inaktiivsus, mõnevõrra suurem on kaotus puu- ja juurviljade vähesest tarbimisest
ning ülekaalu tõttu. Victorias moodustas narkootikumide tarbimine, riskiv seksuaalkäitumine
ja suitsetamine Eestiga võrreldes suurema osa rahvastiku tervise kogukaotusest.
Võrdluste kohta tuleb kokkuvõttes tõdeda, et otsene võrdlemine on illustratiivne ning
sisulisi järeldusi sellest teha ei tohi, sest piirkondade sotsiaal-majanduslik areng on erinev ja
rahvastiku terviseriskide ja haigestumise levikutes on erinevusi. Samas jääb mulje, et kuigi
Eesti haiguskoormuses mängivad olulist osa samad terviseriskid, kui arenenud maades, on
Eesti eripäraks nende terviseriskide äärmuslikum väljendumine e. suurem osakaal
rahvastikust, kelle elu ja tervist mõjutavad maksimaalsed terviseriskid.
KOKKUVÕTE
Eesti ühiskondlikud väärtused ei teadvusta tervist. See väljendub kodanike kõrges riskikäitumises, tervise kui väärtuse vähesel integreeritusel poliitiliste otsuste protsessides, suhteliselt madalas investeeringute tasemes tervislikku käitumist toetavatesse ettevõtmistesse. Teatud riskikäitumised on seotud ka laiemate sotsiaalsete probleemidega.
Paljud terviseprobleemid saavad alguse ümbritsevast keskkonnast tööl, kodus, koolis. Näiteks teatud Tervisekahjustusi tehiskeskkonnas aitab ära hoida võimalike terviseriskidega (nt kõrge müratase, siseõhu ja välisõhu saaste, puudulik looduslik valgustus , nõuetele vastava joogivee ja kanalisatsiooni puudumine)
Ruumide halb ventilatsioon , ülerahvastatus ja mikroobidega saastunud toit on ühed olulisemad tegurid nakkuse levikuks. Riski suurendab veelgi hügieeninõuete eiramine. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks on oluline, et inimesed oleksid teadlikud nende levikut soodustavatest teguristest ning vaktsineerimise võimalustest ja vajadustest .
Tervisekaotust põhjustavad ennetatavad riskitegurid:
• alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine,
• tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus,
• riskialdis käitumine (kaitsmata seksuaalvahekorrad, liikluses turvavööde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine jms).
Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Näiteks seksuaalelus riskivamalt käituvad noored
sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid. Seetõttu on oluline vaadata riskifaktorite
ennetust ühe tervikuna.
Samamoodi riskifaktorid on seotud inimesest, nende aktiivsusest ja tahtmisest ennast ravida ja vaksineerida. Kui võrrelda, siis rohkem kui 60%inimesest ei taha üldse ennastvaktsineerida haigustest. Nt.Ainult 14% inimestest end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Tervelt 72% ei plaani ennast aga selle tõsise haiguse vastu üldse vaktsineerida.
KASUTATUD ALLIKAD:
Eesti rahva tervise arengukava [WWW]
https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:32i7u_hu0_EJ:www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Rahvatervis/erta-voldik_final.pdf+meditsiinilised+riskifaktorid+eestis&hl=ru&gl=ru&pid=bl&srcid=ADGEESjL_ZSWyrqkgjMs79uNrUjHNSLmeyXzkxDlzrR1-8F-hGflSkVZY-DL1-3Y95nRFJ6gwJiRdmO58VIea6jqJrzxGsh_K12P06kcTd8072DQrvYqqfngQly5WvTNf8ON_wWUmm7o&sig=AHIEtbT2TB_prkBRT7ubaYY_WeZSONBR0w
Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide vähendamise kulutõhusus [WWW] https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:lBKOv8Ns7SsJ:ee.euro.who.int/RiskiKoormus2004.pdf+meditsiinilised+riskifaktorid+eestis&hl=ru&gl=ru&pid=bl&srcid=ADGEEShTzKUrDANBADe9DfH5zSh8lRPcdGY85yy3DE0diuhDYWwkJ84jXgW7xqMMqtFT9hi78M5FHkKRjrES7JRgyCUAHd0ETyoLllvxtoPfrBcxoXWFuTCe3vEviK_joahRVVt9y67g&sig=AHIEtbRH3UDkYe4VR3KZOhKQIzWZdGSK1g
Terve Esti sihtasutus [WWW] http://terve-eesti.ee/hiv-ja-aids/hiv-ja-aids-eestis/
Eesti Haigekassa ravikindlustatute tervise edendamise ja haiguste ennetamise prioriteetide määramise alusmaterjal [WWW] www.haigekassa.ee/print%3Fcontent%3D479+ meditsiinilised +riskifaktorid+eestis&cd=7&hl=ru&ct=clnk&gl=ru
Delfi uudised, koduleht [WWW] www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/arst-inimene-saab-90-protsenti-insuldi-riskifaktoritest-mojutada.d%3Fid%3D65144780+riskifaktorid+eestis&cd=7&hl=ru&ct=clnk&gl=ru
Terviseportaal,tuberkuloos[WWW]www.inimene.ee/%3Fdisease%3Dt%26sisu%3Ddisease%26did%3D141+tuberkuloos+eestis&cd=2&hl=ru&ct=clnk&gl=ru
Terviseportaal,entsefaliit[WWW] http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=500
Delfi.ee, puukentsefaliid[WWW] http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/puukentsefaliidi-vastu-vaktsineerimine-eestis-vaga-madal.d?id=10255162
12