50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tatjano4ka55
Õppematerjali autor
tsirkulatsioonist LDL. Seisundid, mis vähendavad retseptorite hulka (palju kolesterooli toidus, rasvased toidud), tõstavad LDL sisaldust. Kõrge LDL tase→ateroskleroosiareng. HDL – kolesterool - „hea kolesterool“ transpordib kolesterooli veresoonte seintest maksa, kus muudetakse sapihapeteks ja viiakse soole kaudu välja. HDL↑ füüsiline aktiivus, HDL↓ ülekaal, diabeet, suitsetamine. (HDL soodustab rasvade transporti veresoonte seinast maksa, et ainevahetus jätkuks. Kui HDL on vähe, siis LDL ladestub veresoonte seinas ka tekitab lupjumise). VLDL – moodustub maksas. Palju TG + kolesterool.Kannabendogeenseid TG rasva –ja lihasrakkudesse (energia või depoo eesmärgil). Kolesterool viiakse maksa. 5. Võrdle erinevaid ravimeid. Kuidas ravimid langetavad vere lipiidide sisaldus ja millised efekte need annavad erinevatele lipiididele. Statiinid: Vähendavad oluliselt LDL- kolesterooli sisaldust (kuni 20-55% olenevalt statiinist ja
KOLESTEROOL Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere koleste
Ainevahetusse mõjuvad ravimid 1. Tüübi diabeeti ravitakse insuliiniga. 2. Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustus
* Jälgida diabeetikust P-i veresuhkrusisaldust ja vimalikke hüperglükeemia tunnuseid. ALFA-BLOKAATORID Alfa-adrenoretseptoreid blokeerivad ravimid alandavad efektiivselt vererõhku ja neil on vähe kõrvaltoimeid. Nende suurim oht on ortostaatilise hüpotensiooni teke, mis on eriti ebasoovitav kõrvaltoime vanemate patsientide puhul. Antud ravimiklassi eeliseks on nende potentsiaalselt soodne toime lipiidide ja glükoosi homöostaasile. Toimivad läbi sümpaatilise närvisüsteemi impulsside alandamise veresoonte silelihastesse. Alfa-blokaatorite klassid: Lühitoimelised alfa-blokaatorid (n: prasosiin) Pikatoimelised alfa-blokaatorid (n: doksasosiin, terasosiin) Kasutamisnäidustused: 1. Esmase näidustusega preparaat ainult juhul, kui teised ravimirühmad on vastunäidustatud vôi ebaefektiivsed 2. Hüperlipideemiaga hüpertoonikud 3. Prostatismiga hüpertoonikud
manustamisviisidega, paikne tõstab BP, lõõgastab ninalimaskesta turse, külmetushaigus vasokonstriktsioon, s/c ja limaskestadelt bronh-sool-emakas-kusepõis, peristaltika KT: KVS: tahhü, hüpertensioon imendub aeglaselt, jaotub organismis langeb (a1), müdriaas, SV ja lipiidide AV KNS (unetus, psühhoos, motoorne ühtlaselt, elimineerub muutumatult tõuseb, KNS stimulatsioon rahutus) neerudega aeglaselt, toime 8-10h NB- ravimsõltuvus Ei tohi koos MAOI-ga (BP ↑ ja
Endokriinsüsteemi mõjuvad raviained Na-levotüroksiin, jood, prednisoloon (vt täpsemalt ravimregister) Orlistaat, Liraglutiid Östrogeen+gestageen Levonorgestreel Kordamisküsimused 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Glükokortikosteroidide hulka 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Põletikuvastane toime ja kestvus 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja miks? i/v, i/m, p/o, lokaalne ; i/v ja i/m kriisiolukorras (mõjub kiiresti), p/o kroonilise manustamise korral (mugav ja vähem süsteemseid kõrvaltoimeid), lokaalne esmavalikuna (kõrvaltoimete vältimiseks) 4. Milliseid metaboolseid muutusi põhjustab glükokortikoidide manustamine organismis? Veresuhkru taseme tõus, väheneb rakkude võime glükoosi kasutada (diabeet), suureneb valkude lammutamine (müopaatia), rasvade ümberjaotamine (Cushingi sündroom) 5. Mill
toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid