Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus.
3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis)
et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja ta ei taha seda lugeda, aga kindlasti on tallegi olemas raamat, mis oleks talle meelepärane. Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on kindlasti hästi huvitavad inimesed, kuna nad saavad raamatutest koguaeg midagi uut ja põnevat teada.
Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund Keskaegne ühiskond oli ag raarühis ko nd: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupo jad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - fe o daalide s t. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid s unnis mais e d ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Oma enda maad harivaid ja koormistest vabastatud talupoegi oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks S kandinaavias . Külad Enamik Euroopa talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos
Francisco Pizarro Francisco täpse sünniaja kohta vajeldakse ,aga see jääb kusagile 1471-1478 vahele. Ta sündis Trujillos, Cácereses, Hispaanias ja elas oma ema juures. Ta ema töötas majapidajana ning Francisco aitas seal loomi pidada. Tema isa oli Gonzalo Pizarro Rodríguez de Aguilar kes oli sõdur ja võitles Itaalias. Ka Pizarrost sai sõdur ning võideldes kuulis ta rikkustest mis olid Ameerikas. Aastal 1502 läks ta esimest korda Uude-Maailma koos Nicolás de Ovando kes plaanis koloniseerida Ameerika. Aastal 1508 läks ta koos Alonso de Hojedaga Ameerika sisemaale ning rajasid asustuse vihaste pärismaalaste kõrvale. Selle asustuse nimi oli San Sebastián de Urabá. Aastal 1510 hakkasid varud San Sebastián de Urabális otsa saama. Hojeda asus teele Santo Domingo poole ,et sealt abiväge ja varusid tuua. Kui
aastal. Kehtestati parlamentaarne kord. Indias valitses üldiselt demokraatlik kord. Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel. Pidevad piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Teravnes ka siseriiklik olukord. 1984 aastal mõrvati peaminister Indira Gandhi, mille järel valitses tema poeg, kes samuti mõrvati. 20. sajandi lõpul toimusid kokkupõrked India ja Pakistani vahel. India elu tänapäeval on meeletutest rikkustest äärmuse vaesuseni. Aafrika rahvaste vabanemine kulges erinevalt. Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. Vaid vähestes õnnestus saavutada rahu ja ühtsus. Üks edukamaid Aafrika riike oli Lõuna-Aafrika Vabariik. Kuid 1990. aastani valitses seal apartheidipoliitika. Aafrika põliselanike kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress, kelle üks juhte Nelson Mandela mõisteti eluks ajaks vangi. Valge valitsus kasutas vägivalda. 1960. Aastate lõpul puhkes partisanisõda
Uruguay rahvaarv on 3,477,779 (2008 seisuga). Rahvastikutihedus on seal 19 inimest ruutkilomeetrile. Uruguay on maailmamõistes väike riik aga rahvast elab seal palju. Seetõttu ongi seal rahvastikutihedus nii suur. Uruguay on oma arengutasemelt heas seisus. Uruguays on vaeste inimeste arv sealse piirkonna madalaim. Sealsed inimesed on kõrgelt haritud. Uruguay kuulub ka mõnedesse majandusorganisatsioonidesse. Väga paljudesse ei ole Uruguayl kuuluda, sest siis tuleks tal oma rikkustest loobuda. Üks kõige kuulsaimaid organisatsioone, kuhu Uruguay kuulub on WMO. Uruguay-st sai selle organisatsiooni jaoks otsustav liige, sest enne Uruguay otsustavaid seadusi ei tahtnud paljud sinna organisatsiooni kuuluda. Nüüd on aga olukord selline, et paljud tahavad, aga kõiki ei võeta. Sissetuleku võrdus 0,449 (Gini Indeks) Inimeste arengu indeks 0.852 GDP - I$11,969 Tööstuse indeks - 8.70% Kirjaoskus - 97,7% Sündivus 1,85 ühe naise kohta ja 13,91 1000 inimese kohta
Nii teadus, sõjatehnika, kui tehnika areng tegid Külma sõja perioodil väga suure hüppe. Külmas sõjas kaotasid aga mitmete riikide majandus ja rahvas, kelle rahadega ,,sõditi". Samal ajal, kui Euroopa ehitati üles USA toetustega ja Ameerika Ühendriigid ise särasid oma sõjalises võimsuses, kannatasid kõige selle all tema enda majandus, riigikassa ja maksumaksjad. Külm sõda raiskas ära ka suure osa I ja II MS ajal Euroopasse toodetud sõjatehnika pealt kogunenud rikkustest. Kasutades Euroopa turge elas USA selle üle. Samas Nõukogude Liidul nii edukalt ei läinud, kõigi toetuste ning sõjatehnika peale kulunud summade tõttu vajus majandus kokku. Endised Ida-Bloki riigid Ida-Euroopas on siiani majanduslikult palju raskemas seisus kui Lääne-Euroopa riigid, mis jäid Lääne -Bloki alla ning kelle majandus ehitati Marshalli plaani rahadega üles. Külm sõda jättis kogu Euroopale suure märgi külge, mingil määral on sõja tagajärgi siiani tunda
nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli. Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta. Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid ristisõdadega kaasnes ka rüütlitel oma kasum, nad said uusi maid vallutada ja neil oli võimalus saada osa Idamaade rikkustest. Kuid ristisõdade tagajärjel suurenes paavstivastase kriitika kasv, tugevnes hoopis kuningavõim. Loomulikult hakkasid Vahemere maade kaubateed õitsema, kuid Läänemaailma, Bütsantsi ja Islamimaade vahel süvenes vaen. Ristisõjad valdasid kõik Euroopa maid, isegi Eestisse jõudis ristisõda. See oli mõttetu tapmine usu pärast, mis tegelikult ei toonud suuremat kasu. Minu arvamuse kohaselt ei lahenda sõda mitte midagi.
Sellist lahendust võib pidadaigati õiglaseks ja võrdseks. Wormsi konkordaadi mõju ühiskonnale ja kirikule oli seega igati positiivne. Kõrgkeskaega mõjutasid tugevalt ka ristisõjad, mis kasvasid välja katoliku kiriku doktoriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad, samuti tahtis Rooma paavst laiendada oma mõjuvõimu itta, vabastada ristiusu pühad paigad. Rüütlid tahtsid eelkõige vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest. Talupojad lootsid, et ristisõjad toovad kaasa suure elujärje paranemise. Kokku toimus seitse ristisõda, mille tagajärgi võib pidada Lääne-Euroopa ebaõnnestumiseks ja läbikukkumiseks. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muhamedlaste valdusesse ning ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Paavsti võim nõrgenes ning läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaade vahel hakkas kasvama vaen. Ristisõde tagajärjed olid kindlasti hea
maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isiklikult sõltuv, oma õigused kaotanud, teotöö-mõisas talupoja töö tasu, loonusrent-osa saagist ära andmine feodaalile, kümnis-kirikule saagist andmine 1/10, naturaalmajandus-kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal, kiriku keskne roll ühiskonnas-tähtis, ilmalike võim, kuningad pidid alluma kirikule. Maadeavastused PÕHJUSED- väärismetallide vajandus, idamaistest rikkustest osasaamise soov, Hispaania ja Portugali ning moslemite vastasseis, väikeaadlike seiklushimu ja neile tegevuse leidmine.EELDUSED- mauride pärand Hispaaniad(araabia geogr ja matem)renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia, laevaehitus(karavell)TULEMUSED- kolonisatsioon, asumaade teke, avatud maade paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine(Aafrika põlisrahvad) Vahemeremaade kaubanduse vähenemine, uued kaubandusnähtused-börs, hindade revolutsioon,
Nii teadus, sõjatehnika, kui tehnika areng tegid Külma sõja perioodil väga suure hüppe. Külmas sõjas kaotasid aga mitmete riikide majandused ja rahvas, kelle rahadega ,,sõditi". Samal ajal, kui euroopa ehitati üles USA toetustega ja Ameerika Ühendriigid ise särasid oma sõjalises võimsuses, kannatasid kõige selle all tema enda majandus, riigikassa ja maksumaksjad. Külm sõda raiskas ära ka suure osa I ja II MS ajal euroopasse toodetud sõjatehnika pealt kogunenud rikkustest. Kasutades euroopa turge elas USA selle üle. Samas NL nii edukalt ei läinud, kõigi toetuste ning sõjatehnika peale kulunud summade tõttu vajus majandus kokku. Endised Idabloki riigid idaeuroopas on siiani majanduslikult palju raskemas seisus kui lääneeuroopa riigid mis jäid läänebloki alla ning kelle majandus majandus ehitati Marshalli plaani rahadega üles. Külm sõda jättis kogu euroopale suure märgi külge, mingil määral on sõja tagajärgi siiani tunda. Külmas sõjas
Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. Filigraantehnikast ehted Filigraantehnika on üks kulla või hõbeda kasutusviis. Väärismetallidest traat joodeti metallausele, millele oli puistatud metalliterakesi. Traadist ja metallipurust oli võimalik punuda ka ilma alusplaadita ehteid. Keldid *Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil E.Kr. Väike- Aasjasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele. *Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites. *Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast.
4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. 5.Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga.
Ta suutis Orgonile nii peenelt Raina Rahnel 10e 03.05.2009 ajusse pugeda, et too ei liigutanud lille ka enne kui ta oli saanud Tartuffe heakskiidu selleks. 7. Autor naeruvääristab usuvagadust ja pühameestena esinevaid petiseid. Ta tõi välja selle kuidas pühamehed varajavad oma tegelikku palet vagaduse katte loori all. Et tegelikult ei taha usumehed puhastada hinge ja suunata inimesi loobuma oma maistest varadest ja rikkustest, vaid tegelikult ihkasid nad saada seda kogu vara enda võimusesse. 8. Tartuffe ilmub lavale alle kolmandas vaatuses. Enne seda tutvustatakse sisse kogu toimuv, kes keegi on ja mis tähtsus temal selles romaanis on. Samuti tuuakse välja iga tegelase arusaam ja arvamus romaani peategelasest Tartuffest. 9. Tartüflik- petis, kes on kaval ja tark ja suudab ära kasutada teise inimese nõrkasid kohti enda kasu saamise eesmärgil. 10
ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga. Mõisamajandus
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid
), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust. Tihti oli künnirakend mitme pere peale. Kolmeväljasüsteemi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt kolmes osas. Küla põldudest
rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja elusid Püramiidid olid tohutu suured neid lihtsalt polnud võimalik kuidagi varjata ning seetõttu said nad hiiglaslikeks märklaudadeks hauaröövijatele, kes olid teadlikud seal sees olevatest rikkustest. Püramiide ehitasid tuhanded töölised, kes kõik teadsid püramiidi sisemuses peituvaid saladusi. Ehkki mõned vaaraod püüdsid oma matusepaiku kaitsta sissepääse peites või eksitavaid valekäike ja kiviväravaid ehitades, rüüstati lõppkokkuvõttes kõik püramiidid. Uue riigi ajaks (1550-1070 eKr) olid vaaraod jõudnud arusaamisele, et võivad oma matmispaiku kaitsta, rajades peidetud hauakambreid Kuningate oru kaljudesse
Naftahind kukkus ja välispankade laenud Vene pankadele kuivasid kokku. Venemaa keskpank kulutas 200 miljardit dollarit rubla kursi "hoidmiseks". Valitsus eraldas veel 200 miljardit dollarit pankade likviidsuse hoidmiseks ja abilaenudeks. suurettevõtetele. 2009. aasta keskel saavutas kriis põhja ja algas aeglane tõus. Negatiivsed mõjutused olid aga juba oma alguse saanud paarkümmend aastat tagasi. Viimastel Nõukogude Liidu aastatel püüdis liit ära elada kogutud rikkustest ja müües maha kütuse- energeetikamaterjale. Ekstensiivne majanduse areng raisates peamisi müügiresursse halvendas veelgi majanduse olukorda. Hetkel on Venemaa üleminekustaadiumis ülemaailmsele turumajandusele. Venemaa püüab taastada Nõukogude Liidu tekitatud ja teised majanduslikud vead. Püütakse sisse viia maailmaturu toodete hinnad, stabiliseerida finantsid ja privatiseerida ettevõtmisi. Viimaste mitme aastate jooksul oleme märkanud ka Venemaa majanduse kasvu,
Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad · Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest · Talupojad lootsid leida paremat elujärge · Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: · Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) · Kuningavõimu tugevnemine · Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa Itaalia kaubalinnade õitseng · Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen · Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite
tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli see hirm saatana ees. Keskaegses uskumuses kurat näiteks teadis kristlaste eksimus, ka neid, mis oli mõttes sooritatud ja jäänud pihil üles tunnitamata. Kurat võis nad aga kellegi teise kaudu paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei saanud kurat neid enam kätte? Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse, sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud ta kirikule
ja vaatamisväärseid parke ning aedu. Ja loomulikult paar tuhat õlletuba. Saksa Muuseumit on maailma suurim teaduse ja tehnoloogia muuseum, mis pakub mitmeid käepäraseid ja harivaid tegevusi ning demonstreerib suurepäraselt inimkonna avastusi alates kosmoseprogrammist ja lõpetades põllumajandusega. Kohalik Inglise Aed (Englischer Garten) on Euroopa suurimaid linnaparke. Frankfurt toodab ebaproportsionaalselt suure osa riigi rikkustest. 10% linna maksudest jaotatakse kultuurile. Siin võib leida riigi suurima kogumi kõikvõimalikke muuseume. "Städel Museum" omab näiteks esmaklassilist kollektsiooni erinevate kunstnike töödest alates renessanssi ajastust kuni 20. sajandini. Samuti on tähelepanuväärne kunstikollektsioon Moodsa Kunsti Muuseumis. Ka kohalik muusikaelu on elav. Frankfurdi lennujaam on üks Euroopa suurimaid ja raudteejaama läbib päevas ligi 1500 rongi,
mille laeks oli Canossa käik(paavst varjus Canossa lossis, keiser palus paavstilt andeks, tänapäeval eriti alandaval viisil andestust paluma, selle tulemusena paavsti võim tugevnes, kalinnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1168-11) Ristisõdade põhjused ja eesmärgid *Paavst ja katoliku kirik- eesmärk oli usu levitamine ja rikkuste saamine *kaupmehed- olid huvitatud kaubateede laiendamisest ja sellega kaasa käivatest rikkustest. *feodaalid-saada maad ja rikkusi üldised põhjused olid: *islami pealetungi pidurdamine. *bütsantsi põhjendatud kartus islamiusu suhtes *vabade maade hõivamine + lisandusid iga üksiku indiviidi isiklik põhjus Ristiusu algsignaal anti 1095 aastal Clermonti kirikukogult. Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast
Ometigi pidi enamik tähtsatest kaubateedest kulgema piki siinset rannikut või jõgesid. Küllap oli siin põhjuseks skandinaavia kroonikates kirjeldatud "idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade
USA majanduse areng 19. - 20. sajandil.Presidendid, nende poliitilised eelistused. Isolatsionism. Aastaks 1894 oli USA jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu hulga poolest. Trust kompanii, ,,Standard Oil", Rockefelleri Grupp; Ühendatud Terase Korporatsioon. 20. sajandi alguseks olid väikeettevõtted USA-s sisuliselt likvideerunud. 60% kõigist rikkustest oli koondunud 2% elanikkonna kätte. Sotsiaalselt kaks suhteliselt lähedast parteid: Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Nende vahel käis valimisvõitlus ja konkurents. 1900 toimusid presidendi valimised (võitsid vabariiklased). Presidendiks sai William McKinley. 1901 september sai ta anarhistide käe läbi haavata. USA-s põhiseaduse järgi ei toimu uusi valimisi (presidendiks saab asepresident), kui president sureb, jääb haigeks jne. Presidendiks saab Theodore Roosevelt. Teda on nim.
religioosset vormi. Siinkohal kehtib see ma arvan ükskõik milliste vaimsete väärtuste kohta- vaimne väärtus pole see, mida enesele hoida, vaid neid jagatakse teiste inimestega ja erinevalt materiaalsetest väärtustest vaimsed väärtused jagamisel jagajal ei vähene, vaid kasvavad ja kinnistuvad. Seega ma usun, et vaimsed väärtused, nende kasv ja omandamine on ikkagi üks religiooni osa ja surmkindlalt väita, et usk jätaks inimesi vaimsetest rikkustest ilma on veidi liialdav. Inimese usk on otsing. Ja kui inimene otsib või pürgib millegi poole, siis ta on isegi nagu sunnitud enda poolt end täiendama, ja uskliku jaoks ma arvan ongi eelkõige tähtsad vaimsed väärtused. Küll aga olen ma nõus sellega, et religioossuse teatud vormid, dogmad või teatud rituaalid või kui inimene on need pimedalt vastu võtnud ja neid järgib(ilma et ta
Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks. Seetõttu on meie arengupotentsiaal veelgi oluliselt suurem
2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast, nn õilisvabadest. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. 3. Kolmas seisus ehk laboratores- need, kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhilised töötajad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam- vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa rikkustest tootsid talupojad, oli kõrgkeskaegne ühiskond agraarühiskond. Õiguslik ja sotsiaalne süsteem Mõisniku peale ei saa kaevata Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Sunnismaisus Feodaalrendi normeerimatus PÄRISORJUS Relvakandmise keel Allumine mõisniku tahtele Kitsendused vallasvara omamiseks
Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: l Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta l Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad l Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest l Talupojad lootsid leida paremat elujärge l Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: l Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) l Kuningavõimu tugevnemine l Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng l Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen
Nende laastamisele pani lõpu Wessexi kuningas Alfred Suur.See hoidis ära edasised vallutused, kuid juba vallutatud alad jäid sissetungijate kätte.Need, kes polnud Inglismaal endale maid saanud,suundusid Põhja-Prantsusmaale ja Madalmaadesse, kus nad laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle lahingu ajas nurja kuningas Alfred Suur ja viikingid pöördusid mandrile tagasi.Nende sündmuste tõttu voolas suur osa läänemaade rikkustest Skandinaaviasse ning Lääne- Euroopasse rajati palju Skandinaavlaste enklaave. 3) Mis riigid võtsid viikingid üle?-(lk.118-119) Vastus:sotimaa põhjaosa,Shetlandi,Orkney'i ja lääneranniku saared kuni Mani saareni. 4) Kirjellda viikingite retke aastal 880?-(lk119) Vastus:Sel ajal ei ulatunud viikingitest kaupmeeste retked enam Kaspiani, vaid moslemitega kaubeldi Volga bulgaaride turgudel. 5) Kuidas kujunes välja trükikunst?-(lk193)
LAV-il on tohutuid rikkusi loodusvarade, eeskätt mineraalide näol. Ta ekspordib rohkem teemante kui ükski teine riik ja on maailma suurim kulla, plaatina, kroomi ning mangaani tootja. Samuti on tal suured gaasi-, nikli-, kivisöe-, vase-, raua-, asbesti-, hõbeda- ning uraanivarud. Lõuna-Aafrika Vabariik on kõige industrialiseerunum riik Aafrikas ja võiks olla üks maailma rikkamaid riike. Ta suudab toota piisavalt teravilja ja liha, et oma elanikkonda ära toita, ja veerand tema rikkustest tuleb tööstusest, sealhulgas keemia- ja tekstiilitööstusest ning masinaehitusest. 13 V Riigikord ja haldusjaotus 5.1 Riigikord LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb kolmest erineva pädevusmahuga kojast: valgete, värviliste ja indialaste kojast. Kui parlament ei jõua seaduseelnõu suhtes üksmeelele, otsustavad asja president ja
valdav kapitalistlik-liberalistlik maailmavaade, mis toob kaasa selle, et teatud vahendid on kogunenud kindla grupi kätte, keda võib nimetada ka eliidiks. Eliit, funktsioneerides avalikul väljal ehk turul, napsab siiski ise kõige suurema ampsu ja kasumi ning kuritarvitab paljude arvates nõnda oma võimu ja õigusi. Mosca järgi on plutokraatia eliidi suurim võim ja pahe (Hartmann 2007). Eliidile on ette heidetud, et nad koondavad enamuse maailma rikkustest enda kätte. Ehkki kohati näib tõepoolest kehtivat reegel, mille alusel rikkad saavad aina rikkamaks ning vaesed jäävad aina vaesemaks, räägitakse tänasel päeval üha vähem nendest eliidi hulka kuuluvatest isikutest, kes on teada-tuntud üle terve maailma ning kes iga-aastaselt suurema osa oma teenitud tulust näiteks heategevuseks annetavad (nt Bill Gates). Eliidile võib ette heita, et koondades võimu ja rikkusi, on nad hoolimatud ebavõrdsust vähendavate lahenduste osas
laulmistava Briti saartel ning varem seda mandril ei tuntud. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Üks varasem säilinud näide sellisest laulutavast on 13. sajandil üles kirjutatud “Suvekaanon” (“Sumer is icumen in”). Burgundia riigi langus oli aga sama kiire, kui oli olnud tema tõus: Burgundia sõdade (1474- 1477) käigus riik lagunes, üks osa selle aladest ja vaimsetest rikkustest läks Prantsusmaale ning teine jäi Saksa- Rooma keisri Maximilian I valitseda ning sel moel laiendas oluliselt oma võimu Euroopas Habsburgide dünastia. 15. sajandi lõpul rändasid Madalmaade muusikud paljudesse Euroopa maadesse, esmalt Prantsusmaale. Kui prantslased haarasid 1500. aasta paiku ikka rohkem võimu Itaalias, jõudis Madalmaades koolitatud muusikuid palju ka sinna. Nad tahtsid tooni 16. sajandi Itaalia kapellides ning
Orjade töö suurendas nende rikkust veelgi ning nad moodustasid ühiskonnas jõuka ülemkihi. Tavalised kogukondlased, kes orje pidada ei jaksanud, vaesusid konkurentsis orjapidajatega ning moodustasid vaeste vabade põlluharijate kihi. Riigi tekkimine. Riigi tekkimisele on nimetatud mitmesuguseid põhjuseid: on loomulik, et vanimate kõrgkultuuride elanikud muutusid rikkamaks neid ümbritsevate alade elanikest ning need hakkasid korraldama järjepidevaid rüüsteretki, et naabrite rikkustest osa saada. Selleks, et vastu seista metsikute naaberrahvaste kallaletungidele põlluharijad organiseerusid ning andsid võimu sõjalisele liidrile, kes põlluharijailt võetavate maksude arvel pidas ülal sõjalist kaaskonda, mille eesmärgiks oli kaitse välisvaenlaste vastu; seoses orjade massi suurenemise ja vabade põlluharijate vaesumisega tekkis vajadus kaitsta kallaletungide eest rikkamate varandusi ning sõjaline liider sai endale
Pankadele kuulus arvukaid direktorikohti ja vastupidi, tööstuslike monopolide esindajad kuulusid pankade juhtkonna hulka. Nii tekkis tihe side pankade ja monopolide vahel. Pangakapitali ja tööstuskapitali ühtesulamise baasil tekkis nn . finantskapital. Monopolide ja finantskapitali kasv viis selleni, et väike rühm kapitalimagnaate muutus imperialistlike maade kogu majanduse valitsejaks. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest vaid 2%-le elanikkonnast. Valitsedes majanduselus, laiendasid finants-ja tööstusjuhid oma võimu ka poliitilisele elule. Nad avaldasid survet ja suunasid parlamentide ning kogu riigiaparaadi kõigi lülide tegevust. Monopolide esindajad asusid tihti ise juhtivatele kohtadele riigiaparaadis. Sellist nähtust nimetatakse finantsoligarhiaks. Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks kujuneski trustide vägivald. Suur hulk
Mürgitatud usaldus jälitas Vasco da Gamat ja laevastikku kogu Aafrika rannikul ning jõudis isegi üle mere Indiasse neile järele. · Sõnumid, kui inetult portugallased Mocambique's käitusid jõudsid juba enne neid kohale ning moslemid kavatsesid nad vangistada. 13.aprillil lahkuti Mombasast ning jäeti see leppimatult vaenulik moslemite linn selja taha. · Capocate linnas kohtasid kahte Tunisest päris moslemit. Rääkisid pikalt India määratutest rikkustest ning pakkusid oma abi. Sõbraliku mauri nimi oli Moncaide. · 27.mail jõudsid Portugali laevad Calicuti lähedal Pandarani ankrupaika. Seal teatas trobikond pärismaalasi, et zamorin ootan neid Calicutis oma palees. · Augusti algul otsustas Gama, et on aeg alustada koduteed. Zamorini ei andnud lahkumisluba, nõudis suure tollimaksu tasumist ja pani portugallased koduaresti. Laevadele jäänud Gamat ja
Astruuria mägialad. 732 - moslemite edasitung Euroopasse peatatakse Tours’i llahedal peetud lahingus Prantsusmaal 1492-araablased lüuakse Hispaania aladelt loplikult välja. 28.Nimeta põhjused, miks puhkesid ristisõjad . a)rahvaarvu kasv ja külvipinna puudud > vajadus väljarändeks b)feodaalide soov seisusekohaselt elada / rikastuda sõdades c)Itaalia kaubalinnade soov haarata kontroll Idakaubanduse üle d)müüdid Idamaade rikkustest e)katoliku kiriku soov levitada kristlust muhameedlaste hulgas f)soov vabastada Püha maa / Kristuse haud g)arusaam, et paradiisi pääs tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on Jumalale meelepärane tegu 29.Mitu ristisõda aset leidis? Dateeri need. 30.Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 (...) Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21
ajal tegutsenud valitseja. Arturil oli 12 ümarlaua rüütlit ning peale nime polnud tal oma prototüübiga midagi ühist. Arturi abikasa Guenevere esindas universaalset südamedaami ning vahest olulisim ülesanne, mis rüütlitel oli, oli Püha Graali otsimine. Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Elati maal ning toituti põllumajandusest. Enamik inimesi olid seega talupojad ning nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud põldu harima või andamit maksma. Isandal oli talupoja üle kohtupidamise õigus (võis ka surma mõista) Külad ja põllud. Enamik talupoegi elas külades, talumajad väheste abihoonetega ja lähestikku paiknevad. Taluperes oli peremees, perenaine, nende lapsed ning vahest ka täisikka jõudnud poegade perede/raugaikka jõudnud vanemad
Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad · Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest · Talupojad lootsid leida paremat elujärge · Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: · Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) · Kuningavõimu tugevnemine · Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng · Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen · Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite kasutuselevõtt)
talupojad. Tööliste salgad liikusid maale neljas suunas. Peasuund oli Kohilasse. Algas avalik stiihiline mäss (Harjumaa, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa) Liikumise keskusteks Kohila, Märjamaa, Velise, Järvakandi, Rapla. 12.-20. dets. mõisate põletamine ja rüüstamine - kokku u. 130 mõisat, arvatud aga 161 (põletati ca 65 peahoonet) mõisat. Mõisnikke võeti vangi, kuid tapeti vaid üks. Massipsühhoos ja viha mõisnike vastu (elitaarne vähemus, kelle kätte on koondunud enamus rikkustest, maaomandist ja kontroll ühiskondliku elu üle). Ükski eesti erakond ei kiida neid aktsioone avalikult heaks. Balti aadel pooldab endiselt isevalitsust, kardab muutunud olukorda ja liberaliseerumist. Mõisate ründamise laine – vastuseks võimude brutaalsele survele, sõjalis-politseilisele terrorile, millele panid krooni 16. oktoobri massimõrv Uuel Turul, sõjaseisukorra väljakuulutamine ja järgnenud vahistamised. Olukorda pingestas Eestimaa erakorraline maapäev maaomavalitsuse
hetkel oma tervist hindab; 2) on leitud seoseid rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajatega – suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne stress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu Objektiivne tervis ??? 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas Mõjutused 1) Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest. 2) Kliimast oleneb inimasustuse võimalikkus, eluviis, kujuneb välja kultuur oma uskumuste ja pärimustega. 3) Kui muutub looduslik keskkond, siis muutub ka (inimese) eluolu, sest muutused ökosüsteemis on otseselt seotud võimalikkusega elule, kuid ka tervisega ja heaoluga (vt järgnevad joonised) Kõige olulisemad keskkonna ja tervisega seotud tegurid: 1) Globaalsed muutused – fossiilsete kütuste põlemisproduktid, globaalne
kindlustamine. Eelkõige oli ta leivatootja. Teda painas põllumajanduse ebakindlus- võrrelduna looduse stiihiate ja tema enda kasina sissetulekuga. Talupoeg oli inimene, kes armastas elu vabas õhus. Suvel töötas ta väljas, sügisel tappis sea ja selle lihast pidi jätkuma kogu talveks. Sotsiaalses mõttes asetses talupoeg isanda (senjööri) ja külakogukonna vahel. Töötav klass oli keskajal kõige arvukam ja just nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Sellepärast valisingi oma referaadi teemaks just talupoegade elu. 1. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK SEISUND Üldjuhul kuulus Euroopa küla ühe või mitme isanda (senjööri) võimu alla. Maa jagunes sel puhul kolmeks suureks osaks: esimene oli otseselt isanda kasutuses, teine oli jagatud perekondlikekd rendikohtadeks, mis olid formaalselt või ka tegelikult päritavad, ning kolmanda osa moodustas mets ja ühiskasutuses olev harimata kõnnumaa.
"Who's afraid of mees, Richard Burton. on ajalooline väärtus. Virginia Wolf?" aastal Temaga abiellus Taylor Kõige meeldejäävam 1966. kaks korda. Kokku kingitus on proua elus Elizabeth oli tõeliselt kestis see abielu 11 Taj Mahali briljant. ilus ja väljapaistev naine aastat ning oli kõigist Kuid Elizabeth on ning tema elus oli palju kõige meeldejäävam. valmis oma rikkustest mehi. Ta on olnud Burtonil oli ka loobuma heategevuse nimel. Terve oma elu kunagi." "Mis ametist te lapsena võitleb ta AIDSi vastu "Kas teil on olnud mõni unistasite?" ning on alati kõiki roll, mis on jäänud teile Elizabeth: "Näitleja, see inimesi kaitsevahendit kättesaamatuks?" on ainus amet, mis kasutama õhutanud. Näitlejanna: "Tegelikult mulle sobib. Teadsin, et
Areng ja aktiivsus-haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus Sotsiaalne heaolu-võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas Emotsionaalne heaolu-ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest. Kliimast oleneb inimasustuse võimalikkus, eluviis, kujuneb välja kultuur oma uskumuste ja pärimustega. Kui muutub looduslik keskkond, siis muutub ka (inimese) eluolu, sest muutused ökosüsteemis on otseselt seotud võimalikkusega elule, kuid ka tervisega ja heaoluga. Kõige olulisemad keskkonna ja tervisega seotud tegurid on: Globaalsed muutused (katastroofid, osoon, fosiil, soojenemine) Saastatus
ökoloogilisest tähtsusest. Nt üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu putukaliike, mõjutab maailma liigirikkust rohkem kui mistahes taimeliik parasvöötmes. Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Bioloogilise mitmekesisuse väärtus: · maakera üks olulisematest rikkustest · Mikroorganismid, taimed ja loomad pakuvad tasuta ökosüsteemiteenuseid, ilma milleta ei oleks olemas meie elurikast maailma või vähemalt inimühiskonda oma praegusel kujul · Looduslikul mitmekesisusel on ka majanduslik väärtus. Paljud arengumaade probleemid, eriti just troopilistel aladel , seonduvad nii või teisiti bioloogiliste küsimustega, ehki taustaks võivad olla majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid.
a) Soov vabastada moslemite kätte langenud (vallutatud araablaste poolt 638.a.) Püha maa ja Kristuse haud (Palestiina ja Jeruusalemm). b) Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust. c) Arusaam, et pääs paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (st mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. d) Rahvaarvu kasv ja külvipinna puudus Euroopas tingis vajaduse väljarändeks. e) Varakeskaegses Euroopas levisid müüdid idamaade rikkustest. f) Euroopa feodaalid soovisid sõdades rikastuda ja seisusekohaselt elada. g) Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed. Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas
· Ristisõjad · Teaduslikud: · Marco Polo reisikirjad ja KAARDID ja John Mandeville'i reisikirjad · Renessansi geograafia areng · Meresõidutehnika areng (astrolaab kompassi eelkäija, portolaan rannikukaart) · Ookeanisõiduks pikemad alused (karavell kannatas suuremat lainetust, kergem, ladina puri) PÕHJUSED · Vajadus väärismetallide järele kasvab (sõjaretked, idamaiste kaupade ostmiseks) · Legendid kaugete maade rikkustest, vürtsid hoidsid toitu ,,sälivana" · Turvalisemate mereteede vajadus (kaugematesse maadesse) Genova ja Veneetsia rivaalitsemine, eriti pärast Konstantinoopoli türklaste kätte langemist. Kaubad hakkasid liikuma nüüd Aleksandria-Veneetsia, Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega. · Rekonista lõppemine paljud sõdinud väikeaadlikud jäid nüüd tegevuseta. PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED · Aafrika (arvasid, et leidub kulda) · 1415
Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust. Kellelgi tuleb ju almuseid anda, nad müüvad heategude teenust, lunastades annetajate patte. Ka kiriklikke heategevus organisatsioone nagu hospidalid, seegid. Raha laenamist protsendi eest peeti lubamatuks, laenati pandi eest. Majandusasju kontrollis linna raad. Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust. Esimene päritav staatus (oluline kinnisvara). Kui perekond vaesus, siis formaalselt võisid õgused säilida aga nende kasutamine eeldas mingit miinimumvarandust. Linnakodanikkond diferentseeritud, seotud vennaskondadega, nt tsunftid ja gildid. Itaalias callegia -
sajandil tekkisid juba trustide ühendused. Suuremaid monopolide gruppe oli kaks: Morgani grupp ja Rockefelleri grupp. Morgani grupi kontrolli all oli esimene miljarditrust Ühendatud Terasekorporatsioon, peale selle Kummitrust ja 1902. a. loodud Viljaniidumasinate Kompanii. Morgan oli ka suurimaid pankureid ning ta omas arvukalt direktorikohti raudteekompaniides ja kindlustusfirmades. Rockefelleri grupi peamine trust oli naftaga tegelev Standart Oil. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest kahele protsendile elanikkonnast. Vabariiklased ja Demokraadid: USA poliitiline süsteem toetus kahe sotsiaalselt üsna lähedase partei Vabariikliku ja Demokraatliku partei konkurentsile. 1900. a. presidendivalimistel esitas võimul olev Vabariiklik Partei kandidaadiks senise presidendi William McKinly. Partei oli võitnud tavalise ameeriklase poolehoiu suurriikliku vallutuspoliitikaga, eriti võiduga Hispaania-Ameerika sõjas 1898. a. Sõda oli olnud küll
annaabi.ee 
