Külma sõja võtjad ja kaotajad (0)

Külma sõja võtjad ja kaotajad.
Külmaks sõjaks nimetatakse perioodi peale teist maailmasõda . Külmas sõjas olid vastaseisusus Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit. See väljendus ideoloogias, kultuuris, majanduses ja sõjalisuses. Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv , mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid.
Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine . Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda , kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus . Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded . Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam . Vietnami sõda – hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse . USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom , mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustas USA Euroopat majanduslikult toetada. Külma sõja ajal oli kommunismi oht suur, siis tähtsaima kommunistliku jõu NSV Liidu kokkuvarisemine , tõi kaasa demokraatia maailmse ülekaalu, kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseis ka tänapäeval.
Tänu Külmale sõjale arenes kõvasti teadus, sõjatehnika ja üldine tehnika. Võidurelvastumise käigus paigutasid mitmed riigid meeletuid summasid sõjatööstusesse ning sellel alal töötavate teadlaste projektide peale, tehti palju uusi avastusi. 1949 leiutati NSV Liidus tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid, et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asusid ameeriklased samasuguseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid , lennukid jms, võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Külma sõja perioodil tootis USA piisavalt tuumarelvi, et terve elu maakeral mitu korda hävitada ning tänu tollasel võidurelvastusele on USA püsivalt maailmas sõjaliselt väga võimas. Nii teadus, sõjatehnika, kui tehnika areng tegid Külma sõja perioodil väga suure hüppe.
Külmas sõjas kaotasid aga mitmete riikide majandus ja rahvas, kelle rahadega „sõditi“. Samal ajal, kui Euroopa ehitati üles USA toetustega ja Ameerika Ühendriigid ise särasid oma sõjalises võimsuses, kannatasid kõige selle all tema enda majandus, riigikassa ja maksumaksjad. Külm sõda raiskas ära ka suure osa I ja II MS ajal Euroopasse toodetud sõjatehnika pealt kogunenud rikkustest. Kasutades Euroopa turge elas USA selle üle. Samas Nõukogude Liidul nii edukalt ei läinud, kõigi toetuste ning sõjatehnika peale kulunud summade tõttu vajus majandus kokku. Endised Ida-Bloki riigid Ida-Euroopas on siiani majanduslikult palju raskemas seisus kui Lääne-Euroopa riigid, mis jäid Lääne -Bloki alla ning kelle majandus ehitati Marshalli plaani rahadega üles. Külm sõda jättis kogu Euroopale suure märgi külge, mingil määral on sõja tagajärgi siiani tunda. Külmas sõjas polnud täielikke võitjaid, sest sõda on alati väga kulukas ja riike ning nende vahelisi suhteid lõhestav. Suurim võidukäik oli sõjas demokraatia levikul ja tehnika arengul ning enim kaotas Nõukogude Liit, mis lagunes täielikult.