Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid (1)

Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid . Viikingid
*Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid.
*Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused.
*Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool
*Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut
* Kunst : käsitöö ja metallide töötlemine
Sküüdid
*Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas.
*Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht.
*Tundsid rauda ning valmistasid sellest põhiliselt tööriistu ja relvi.
*Relvadeks olid vibud nooltega, mõõgad ja kilbid
*Kõige rohkem on säilinud kunsti ülikute haudadest . Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat *nn. loomastiili.
Kul-Oba kurgaanist leitud vaas
Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu. Kujutised on realistlikud ja ilmselt mõjustatud kreeka kunstist.
Põdrakujuline sküüdi kuldnaast
Nn. loomastiil. Loomastiilis on kujutatud metsloomi, loomakujud on skemaatilised , aga ilmekad , nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Meieni on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks.
Emailiga kaunistatud ehe / kärgsulatus
Kujutatud on siis sküüdi meest sõitmas hobusega.
Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga.
Filigraantehnikast ehted
Filigraantehnika on üks kulla või hõbeda kasutusviis .
Väärismetallidest traat joodeti metallausele, millele oli puistatud metalliterakesi.
Traadist ja metallipurust oli võimalik punuda ka ilma alusplaadita ehteid .
Keldid
*Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil E.Kr. Väike- Aasjasse, Kreekasse ja Itaaliasse.
390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele.
*Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites.
*Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast.
*Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju.
Keltide ristid
Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku.
Paelornament- katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised
Keltide sõled
Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist.
Skulptuur - Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt.
Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga . Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust.
Viikingid
*Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad.
*Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri.
*Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita.
*Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada.
*8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg.
*Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid , saane, piltvaipu, puuskulptuure jne.
*Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid
1904 . aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel.
Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead.
Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail
Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest.
Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas . Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis.
RUUNIKIVID- Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised.
Gotlandi ruunikivi. 8.sajand
Siin võib näha motiive muinasgermaani müütidest. Kaheksajalgsel hobusel sõidab jumal Odin ja kujud on ilmselt tema kaaskonda kuuluvad sõjakad neitsid - valküürid.