Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad (0)

1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93)

Põhjused:

• Uudishimu
  
• Kuuldused Idamaade rikkustest
  
• Kaubateed Indiasse ja Kagu- Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu
  

Eeldused:

• Neil oli kaugsõidulaev karavell , millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis)
  
• Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd.
  
• Mõlemad mereriigid
  
• Neil oli kompass (araablaste käest saadud)
  
• Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim.
  

2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart)

• 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile)
  
• ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte.
  
• 1486 .-1487.a – Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neemeni.
  
• ( 1498 .a – Vasco de Gama jõudis Indiasse)
  

3. KOLUMBUSE AVASTUSRETKED

• Esimesel reisil (1492) avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Sai Hispaanias suure au osaliseks .
  
• Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica .
  
• Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme . Tekkid esmakordselt põgus kahtlus : Võib-olla on see uus manner .
  
• Ka neljas reis (1502- 1504 ) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks. (Kolumbus suri vaesuses)
  

4. AMERIGO VESPUCCI
Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus – 16. saj. alguses Brasiilia rannikule . Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks . Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole.
5. VASCO DA GAMA MEREREIS
1497.a juulis asus Vasco da Gama juhtimisel Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspaditsioon. 5 kuud hiljem sõideti ümber Aafrika lõunatipu. Araablasest teejuhiga jõuti 1498. a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast saabus, olles 2 laeva kaotanud, ta vürtsilaadungiga koju tagasi. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse Sunda ja Moluki saartele, kust vürtsid toimetati vahejaama (Goasse) ja sealt edasi Euroopasse. Vürtsikaubamdusest indiaga sai Portugali riigi monopol , millelt teeniti väga suuri kasumeid.
6. MAGALHAESI MEREREIS
Algas Hispaaniast Sanlucari sadamast 20. septembril 1519. a. Ekspeditsioon koosnes 5st laevast ja 253 liikmest. Ekspeditsiooni eesmärk oli leide läänepoolne India-tee.
Pärast Atlandi ookeani ületamist liiguti piki Lõuna Ameerika rannikut Ameerika lõunatipuni. Seal olev väin nimetati Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega.
1522. aasta septembris jõudis koju vaid üks laev 18 inimesega- Läänetee indiasse oli avastatud aga seda kasutusele võtta polnud otstarbekas.
7. ASTEEKIDE , MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON , HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED.
ASTEEGID
MAIAD
INKAD

• Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh
  

• Lõdva keskvõimuga impeerium – kolooniaid omav suurriik
  

• Lõdva konföderatsioon – riikide liit
  

• Tugev tsentraliseeritud riik
  

• Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad
  

• Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal
  

• Ohverdasid tihti inimesi
  

• Ohverdasid inimesi harva
  

• Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik
  

• Lihtrahvale koole ei olnud, haridust said vaid preestrid
  

• Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik
  

• Laps läks kooli pärast puberteeti
  

• Laps läks kooli umbes 7-aastaselt
  

• Piktograafiline, piltidest
  

• Hieroglüüfiline, osaliselt defineerimata
  

• Kiri puudus, nn. sõlmkiri
  

• Eriti kõrgelt oli arenenud meditsiin – teadsid inimese anatoomiast rohkem kui nende kolleegid Euroopas, astronoomia – päikesekalender, arhitektuur – linnad korrapärase planeeringuga, tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad
  

• Eriti kõrgelt oli arenenud astronoomia – siiani maailma täpseim kalender, arhitektuur – ehitasid suuri linnu, mis mingil põhjusel maha jäeti, valgeid lubjakivist teid, tundsid pseudovõlvi ja lubimörti
  

• Eriti kõrgelt oli arenenud suurepärased maanteed koos postiteenusega ja arhitektuur – hiiglasuured tahutud kividest templid, mis olid ehitatud sideaineta
  

• 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt
  

• Vallutati Cortes’i poolt
  

• Vallutati Montejo poolt
  

• Vallutati Pizzarro poolt
  

8. INKADE RIIK, KUI TOTALITAARNE RIIK (tv.99)

• Eraomandust ja kaubalis-rahalisi suhteid ei tuntud, kõik kuulus riigile.
  
• Riik määras vastavalt vajadusele lapse elukutse, valikuvabadust polnud.
  
• Kontrollile allusid kõik inimese toimingud sünnist surmani.
  
• Oli korralik teedevõrk ja kulleriteenus , et saaks kiiresti edastada teateid ja paigutada sõjaväge.
  

9. INDINAANIRIIKIDE HÄVIMISE PÕHJUSED (tv.100)

• Eurooplaste relvastu ületas indiaanlaste oma, sest neil olid tulirelvad
  

• Eurooplastel oli mõeldud konkreetne strateegiline kava indiaanlaste ala hõivamiseks
  
• Indiaanlased ei olnud ühtsed, erinevate hõimude vahel olid vastuolud
  

10. SUURTE MAADE AVASTUSTE TAGAJÄRJED / TULEMUSED EUROOPALE JA AVASTATUD MAADELE (tv.96, 101)

• Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad
  
• Leidis aset oluline hinnatõus – nn. hindade revolutsioon
  
• Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused – kauba- ja fondibörs
  
• Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta
  
• Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt
  
• Avastatud piirkondade koloniseerimine
  
• Vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus