Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal (0)

Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal
Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid:
*mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva.
*rendi maksmine - esialgu domineeris loonusrent -maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent.
*kohustused kiriku heaks.
*erinevad maksud sõltuvalt feodaalist
*teede korrashoiu kohustus.
* Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne.
Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik
Põllumaad paiknesid kompaktselt koos.
Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas
Algas talupoegade kihistumine , 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad.
Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus,
Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus.
* Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud.
*Informatsioon liikus kuulujuttudena.
*Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses. Töö oli rangelt jagunenud meeste ja naiste töödeks.
*Iseloomustas ka patriahaalsus - meestekeskne traditsioonidel põhinev ühiskonnakorraldus