Essee - Külma sõja võitjad ja kaotajad (3)

Külma sõja võitjad ja kaotajad
Külma sõda oli Ida—Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. VNSV – Venemaa Nõukogude Sotsialistlik vabariik alsustas ametlikult Külma sõda USA-ga kui 1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USA-s aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSV-ga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega.
Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi peamiselt II MS tugevalt laastatud euroopas. USA teostas toetusi Marshalli plaani kohaselt ning pakkus seda kogu euroopale , kuid realselt kätte said selle vaid lääne-euroopa riigid. VNSV jagas NL piires toetusi ning enamik tema mõju all olevatest riikidest, olid läbi kommunistliku partei otseselt VNSV poolt juhitud . Algselt toetus USA oma 1945 aastal leiutatud tuumarelvale ning tundis selle ainuleiutajana end üsna kindlalt. Hiljem kui VNSV leiutas tuumarelva algas tõeline võidurelvastumine,äge võitlus läbi mõjupiirkondade suurendamise ning propaganda, nende vaheline sõda lõppes, kui 1991 NL kokku varises ning jättis USA domineerivaima sõjalise jõuga riigiks.
Külm sõda on tegelikult ka lääne ja idaploki vaheline võitlus. Ida plokk modustati Venemaa mõju alla jäänud riikidest ning sai nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ( NSVL ). Lääneplokk aga algselt Saksamaa vastu koostatud liidust , mille uueks eesmärgiks sai kommunismi leviku peatamine. Läänepool oli sõjaliseks liiduks NATO , ida pool aga VLO. Ploki siseselt toimusid lisaks liitude koostamisele ka erinevad majandusabi lepingud , lääne pool näiteks Marshalli plaan. Plokid joonistusid hästi välja euroopas ja eriti veel jagatud Saksamaal, kus Berliini müür sai tõeliseks jagatud euroopa sümboliks. Plokkide vahel koostöö põhimõtteliselt puudus, kuid toimus pidev ploki sisene koostöö ja abistamine , lisaks ka võimas propaganda. Lõpuks pumpas võidurelvastumine idaploki majandusest kogu raha välja ning ka plokkide vaheline võitluslõppes Nl kokkuvarisemisega.
Sõda toimus ka erinevate ideoloogiate ja maailmavaadete vahel, koomunismileeri ja demokraatlike riikide vahel ning nende poolte vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja USA, toedates oma ideoloogiaga ühtivat poolt. Nii tekkisisd maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded . Olulisim kriisikolle oli Vietnami sõda, sest Vietnami kommunistide võimu alla üleminek, tähendas suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud aasias, sõda lõppeski kommunistide võiduga, sest osutus USA sõduritele maastiku tättu liiga kurnavaks. Kommunismi ohus olid ka euroopa riigid, sest II MS järgne laastatus oli hea pinnas kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustasgi USA euroopat majanduslikult toedata. Kui Külma sõja ajal oli kommunismi oht suure kaaluga siis tähtsaima kommunistliku jõu NSVL kokkuvarisemine tõi ka demokraatiale maailmas ülekaalu. Kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseid edasi ka tänapäevl.
Külmas sõjas võitsid kõvasti ka teadus, sõjatehnika ja ka üldine tehnika areng. Võidurelvastumise käigus paigutasid mitmed riigid meeletuid summasid sõjatööstusi ning ka sellel alal töötavate teadlaste projektide peale ning tehti palju uusi avastusi. 1949 leiutati NSVL-is tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid , et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid, lennukid jms, võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Külma sõja perioodil tootis USA piisavalt tuumarelvi, et terve elu maakeral mitu korda hävitada ning tänu tollasele võidurelvastusele on USA püsivalt maailmas sõjaliselt väga võimas. Nii teadus, sõjatehnika, kui tehnika areng tegid Külma sõja perioodil väga suure hüppe.
Külmas sõjas kaotasid aga mitmete riikide majandused ja rahvas, kelle rahadega „sõditi“. Samal ajal, kui euroopa ehitati üles USA toetustega ja Ameerika Ühendriigid ise särasid oma sõjalises võimsuses, kannatasid kõige selle all tema enda majandus, riigikassa ja maksumaksjad. Külm sõda raiskas ära ka suure osa I ja II MS ajal euroopasse toodetud sõjatehnika pealt kogunenud rikkustest. Kasutades euroopa turge elas USA selle üle. Samas NL nii edukalt ei läinud, kõigi toetuste ning sõjatehnika peale kulunud summade tõttu vajus majandus kokku. Endised Idabloki riigid idaeuroopas on siiani majanduslikult palju raskemas seisus kui lääneeuroopa riigid mis jäid läänebloki alla ning kelle majandus majandus ehitati Marshalli plaani rahadega üles.
Külm sõda jättis kogu euroopale suure märgi külge, mingil määral on sõja tagajärgi siiani tunda. Külmas sõjas polnud täielikke võitjaid, sest sõda on alati väga kulukas ja riike ning nende vahelisi suhteid lõhestav. Suurim võidukäik oli sõjas demokraatia levikul ja tehnika arengul ning enim kaotas Nõukogude Liit, mis lagunes täielikult.
Ken Marten Mällo