Maadeavastused (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad

1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte.

Ajalugu

10

doc

Keskaeg II

MAALIKUNST · Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud. · Initsiaalid ­ esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks ­ metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6  2009 veebruar · Makedoonia Alkesander jõudis Indiani

Ajalugu

14

doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

- Esialgu tsehhi rahvaväe edu - 1434 võitsid paavsti väed ristisõjad Lipany lahingus, sest mõõdukad läksid vastaste poole üle 7. Tulemused hussiitide liikumisele - Saksa mõju Tsehhimaal vähenes tunduvalt - Linnades kasvas tsehhide mõjuvõim - Juba sekulariseeritud kirikuvarad jäid uutele omanikele - Rooma paavsti sissetulekud Tsehhimaalt vähenesid - Kiiresti hakkas arenema Tsehhi keel ja kultuur §26 Suured maadeavastused 1. Maadeavastuste eeldused: - täpsemad mõõteriistad: kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja) - paremad purjelaevad karavellid (2 või 3 mastiga) - osavad ja julged Portugali ja Hispaania meremehed - hidalgod ­ väikeaadlikud, elukutselised sõjamehed tegevust otsimas põhjused: - hankida kulda, vürtse ja muid rikkusi - et leida otseühendus aasia maadega kauplemiseks uusi mereteid mööda - seiklus ja rännuhimu

Ajalugu

19

odt

Keskaeg ja varauusaeg

keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda

Ajalugu

11

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil Hispaanlaste poolt. 35) Suured maadeavastused ­ põhjused ja käik Põhjused: India oli kuulus oma vürtside poolest. Hinnalised kaubad liikusid teel Indiast Euroopasse käest kätte. Iga kaupmees võttis vaheltkasu, seetõttu muutusid kaubad väga kalliks. Vanasti arvati, et Idamaad olid erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti leida mereteed, mis viiks neid otse Indiasse. Esmalt hakkasid selle otsinguga tegelema portugallased ja hispaanlased. Maadeavastuste jaoks oli neil välja kujunenud

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

kaaluühikuid, kaupmeeste hooned, käsitöölaste hooned, kirikud, tähtsamates linnades ka katedraalid ). Keskaegse linna tänavad olid silumata ja kanalisatsiooni ei olnud. Linna tänavate puhtuse eest hoolitses timukas. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Linnapea ehk bürgerhärra ehk meer. Linnas olid olemas spetsiaalsed hooned haigete ja veste saoks ­ hospidal. Seek ­koht pidalitõbiste jaoks. 2) Suured maadeavastused ­ põhjused ja käik ( 37 ) Kuna kaup oli väga kallis, hakati otsima odavamat teed kauba saamiseks. Piprakotid ­ eriti rikkad inimesed, kuna nemad said vaevata vürtse. Idamaadega kauplemine oli Euroopa kaupmeestele tulus, kuid oleks olnud tulusam kui oleks saanud kaubelda otsa Indiaga , araablaste vahenduseta. Nii hakati otsima mereteed Indiasse. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad, seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal

Ajalugu

28

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur

50

doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Odin ­ pm mingi peajumal v midagi. Kolm kehastust. Thor ­ taeva- ja piksejumal. Frej ­ rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Skandinaavia kultuur. Ruunikirjad ­ algul 24, hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri, mis meieni on jõudnud haua- ja mälestuskividel. Suulised pärimused pandi kirja alates 7. sajandist: Erik Punase saaga; "Vanem Edda"; "Noorem Edda"; "Nibelungide laul" (kolm viimast ei pruugi olla puhtalt skandinaavia). Suured maadeavastused Euroopa oli tunda saanud Indiast pärit vürtse. Taheti ohutumat teed Indiasse. Ptolemaios arvestas Maa ümbermõõduks 28 000 km ja siis tundus ümbermaailmareis lihtne. Henrique Meresõitja alustas Aafrika läänekaldas ja jõudis Aafrika tipuni välja. Bartolomeo Diaz julges sõita ümber Aafrika nina ja Portugali kuninga ettepanekul nimetati sealne osa Hea Looduse neemeks. 1471 ületavad Eurooplased esmakordselt ekvaatori.

Ajalugu

Kommentaarid (0)