Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uruguay majandus, areng ning turism (1)

1 Hindamata
Punktid
Uruguay majandus, areng ning turism .
Uruguay rahvaarv on 3,477,779 (2008 seisuga). Rahvastikutihedus on seal 19 inimest ruutkilomeetrile. Uruguay on maailmamõistes väike riik aga rahvast elab seal palju. Seetõttu ongi seal rahvastikutihedus nii suur.
Uruguay on oma arengutasemelt heas seisus. Uruguays on vaeste inimeste arv sealse piirkonna madalaim. Sealsed inimesed on kõrgelt haritud.
Uruguay kuulub ka mõnedesse majandusorganisatsioonidesse. Väga paljudesse ei ole Uruguayl kuuluda , sest siis tuleks tal oma rikkustest loobuda . Üks kõige kuulsaimaid organisatsioone, kuhu Uruguay kuulub on WMO. Uruguay-st sai selle organisatsiooni jaoks otsustav liige, sest enne Uruguay otsustavaid seadusi ei tahtnud paljud sinna organisatsiooni kuuluda. Nüüd on aga olukord selline, et paljud tahavad, aga kõiki ei võeta.
Sissetuleku võrdus – 0,449 ( Gini Indeks)
Inimeste arengu indeks – 0.852
GDP - I$11,969
Tööstuse indeks - 8.70%
Kirjaoskus - 97,7%
Sündivus – 1,85 ühe naise kohta ja 13,91 1000 inimese kohta
Suremus – 9,16 1000 sündinu kohta
Keskmine eluiga – 76,4 aastat
HIV/AIDS – 0,30%
Väga suur osa kohalikust rahvast töötab transpordiga seotud firmades või loodusalastes asutustes, sest neid valdkondi kasutatakse seal kõige rohkem.
Samuti ei saa unustada ka kohalikku viljakasvatust. Põllumajandus on sealses piirkonnas samuti arenenud ning teravili on neil suur saagiallikas.
Kaardilt on hea näha Uruguay põhilisi teedevõrgustikke. Raudtee läbib kõiki suuremaid piirkondi ning on ka rahvusvaheline. Transpordiliikidena on seal olemas kõik suuremad (auto, lennuki, laeva ja rongi). Väga oluline on siiski laevatransport, sest nii on väga hea importida ning eksportida kaupu üle ookeani ning ka mingil määral vedada kaupa sisemaal . Kuna tegemist on rikka riigiga, siis on kõik transpordiliigid tasemel.
Sellel kaardil on hästi näha kogu Uruguay suuremaid asulaid. Suuremad linnad on tähistatud suurte ruutudega. Enamus osa rahvast elab linnades. Ligi pool Uruguay rahvastikust elab pealinnas, milleks on Montevideo.
Energiaallikateks on Uruguayl hüdroelektrijaamad. Kuna maavarade poolest on sealne piirkond vaene ja kuna seal vett on, siis on hüdroelekter väga tõhus. Mina soovitaksin neil rakendada ka tuuleenergiat, sest peaaegu pool Ururguayst asub lahtise veekogu ääres, kus on kogu aeg tuuline . Kuna Uruguay on väga rikas riik, siis ei saa neile ilmselt midagi ette heita, sest kõik sujub väga hästi.
Lisaks elektrile on Uruguays tähtsal kohal metsandus . Metsade arv vähenb pidevalt, ent metsandus on siiski tähtsal kohal. Seal valmistatakse väga palju ehitusmaterjale ning väga kvaliteetseid aknaid, uksi ning põrandaid. Metsadest toodetud kaubad on peamised ekspordiallikad Uruguayl.
Tööstuslikult on olulisel kohal lisaks metsale veel tekstiil ning kalandus . Eesti on sõlminud samuti Uruguayga tekstiilialaseid kokkuleppeid. Kalandus on muidugi iseenesest mõistetav, sest riigil on olemas väga suur merepiir ning veel siseveekogud.
Uruguay on samuti hea turismipiirkond . Põhilisteks harrastusteks on sealsetel inimestel veespordialad ning jalgpall. Väga huvitav oleks ka minna Uruguay loodusparkidesse, sest sealne loodus on täis eksootikat ning põnevust. Kõige rohkem rahvast eeelistab muidugi külastada pealinna.. Ainuke minus Uruguay puhul on vargused . Kõik turistid peaksid hoidma kogu aeg silma peal oma asjadel . Sealne rahvastikutihedus on lihtsalt nii suur, et vargused on ka suurenenud. Samuti võib reisiga sinna võib kaasneda ka lõunamaiseid haigusi. Hoolitsedes enda ja oma asjade eest on reis Uruguay-sse ilmselt ikkagi väga põnev.
Uruguay majandus-areng ning turism #1 Uruguay majandus-areng ning turism #2 Uruguay majandus-areng ning turism #3 Uruguay majandus-areng ning turism #4 Uruguay majandus-areng ning turism #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marti751 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (1)

Kerli84 profiilipilt
Kerli84: Puudu on kasutatud kirjandus või allikad, kust info on saadud. Tuleb nentida, et info on täpsem ja parem kui Wikipeediast leitav (seal see väga napp).
16:20 27-10-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun