Hauakambrid Egiptuses (0)

EGIPTUSE HAUAKAMBRID

Referaat
Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele , surmale . Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti , et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba , hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid , mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad , mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid . Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega , nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Džoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja-Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber . Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane , kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea pühamuid ja siseõuesid, et Džoser ja ta preestrid võiksid religiosseid rituaale läbi viia. Püramiidi alla ehitas ta väikse hauakambri ning hulgaliselt koridore ja laoruume, mille kaunistas siniste glasuuritud kividega ja oma kuninga nikerdatud kujudega . Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi Astmikpüramiididest sai uus kuninglik mood. Seejärel, 2574 eKr, otsustas vaarao Snefru ehitada pigem sileda kui astmelise külgedega püramiidi. Pärast mõneaastast katsetamist areneski välja „tõeline” püramiid, selles võis olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus , sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi. Siledad küljed, mis olid kaetud kvaliteetse lihvitud liivakiviga, kujundati selliselt , et need peegeldaksid päikesevalgust tagasi. Püramiidi ümber ehitas Snefru oma pereliikmetele ja õukondlastele mastabat meenutavad hauakambrid. Kui surnuid palsameeriti, pandi neile kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi- “surnute linn, mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem , kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja paar ruumi hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja – elusid Püramiidid olid tohutu suured – neid lihtsalt polnud võimalik kuidagi varjata ning seetõttu said nad hiiglaslikeks märklaudadeks hauaröövijatele, kes olid teadlikud seal sees olevatest rikkustest. Püramiide ehitasid tuhanded töölised, kes kõik teadsid püramiidi sisemuses peituvaid saladusi. Ehkki mõned vaaraod püüdsid oma matusepaiku kaitsta sissepääse peites või eksitavaid valekäike ja kiviväravaid ehitades, rüüstati lõppkokkuvõttes kõik püramiidid. Uue riigi ajaks (1550-1070 eKr) olid vaaraod jõudnud arusaamisele, et võivad oma matmispaiku kaitsta, rajades peidetud hauakambreid Kuningate oru kaljudesse. Selliseid salajasi hauakambreid ehitasid väikesed tööliste rühmad, kes elasid oma peredega üksildases müüride taga asuvas külas nimega Deir el-Medina töömehed, kellele riik piisavalt maksis, hoidsid kuninglike hauakambrite Kuid Uue riigi lõpuaegadel ründasid Egiptust põuad, ikkaldused, näljahädad, inflatsioonid, korrupatsioon ja rahutused . Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. Hinnalistest esemetest ümbritsetud kirstudes lamavad egiptuse muumiad olid ääretult kaitsetud. Ainult vaestel, kes olid maetud ilma hauapanustena kõrbeliiva, võis olla lootus pääseda hauaröövlite tähelepanust. Paljud hauaröövlid sõnaotseses mõttes töötasid matuseäris. Hauakaevajad võisid uut hauda kaevates komistada vanale matmispaigale ja selle rüüstada. Surnumatjad võisid muumiat perekonna hauakambrisse pitseerides üht-teist varem sinna pandud esemetest kaasa võtta. Siseinfole tuginedes said kohalikul kalmistul töötavad ametiisikud sihikule võtta kõige parema saagi ning nad teadsid täpselt, kellele pistist anda, et midagi ilmsiks ei tuleks! Need hauad , mis on säilinud puutumatult meie päevadeni, olid varaste köitmiseks kas liiga vaesed või kõikide poolt unustatud. Vaarao Tutanhamoni matmispaik säilis ainult selle pärast, et 180 aastat pärast tema matuseid (mis toimusid umbes 1325 eKr) jäi tema hauakambri sissekäik juhuslikult tohutu prügihunniku alla. Enne kui hauakambri sissepääs sellisel viisil varjatuks muutus, oli seda juba kaks korda rüüstatud ja suur hulk ehteid kaduma läinud. Õnneks püüdsid valvurid muistsed hauaröövlid kinni enne, kui need vaarao matusekambrini jõudisd.
Kasutatud allikad: 1) „ Muumia mõistatus – Tutanhamoni ja vaaraode salapärane maailm”
2) http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus
4) http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptuse_ajalugu