50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2dyy
Õppematerjali autor
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid
vaaraoportree. Templid Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli müüridega ümbritsetud sammasõu, kuhu pääses läbi väravaehitise, kust võisid sisse astuda ainult vabad inimesed. Väravaehitis ehk püloon koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid (neljatahulised teravatipulised kivisambad). Sambad, millega templeid kaunistati jäljendasid Egiptuses kasvavat taime papüürust, lootost ja palme. Pülooni taga asuva sammasõue sambad ja seinad olid aga kaunistatud rohkete värviliste hieroglüüfide ja reljeefidega. Sammasõue taga asusid põiksaal, mis oli mõeldud ülikutele ja templi pühamu, kuhu võisid minna vaid preestrid. Ka tagaruumide seinad olid kaetud värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Egiptuse kuulsaim asub aga rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel suurtest püramiididest Giza platool
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni
Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku.
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest
Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid