Milleks meile eestimaa (1)

3.3. MILLEKS VAJATAKSE
EESTIMAAD ?
Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes – T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: “ Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd,” estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu - avalikult.
Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta “tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu”, nagu teab Enn Soosaar . Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline:
1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama , Gibraltar, Suess , Singapur , Iirimaa , jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks. Seetõttu on meie arengupotentsiaal veelgi oluliselt suurem kui näiteks Singapuril, kus viimase 35 aasta jooksul on majandusareng olnud 8% aastas!
2. Eesti kaudu läheb ökonoomseim transiidimaršruut, nafta transiidi puhul on kokkuhoid kuni 15% kõikide teiste maršruutidega võrreldes. Euroopa logistikute arvutused on näidanud, et transiidi jaotuskeskuste ületoomine Hollandist Ida Saksamaale vähendaks jaotuskulusid 6-8%. Ja pürgimus liikuda veelgi rohkem ida suunas jätkub. Milline kasum saadaks aga siis kui osa jaotuskeskustest tuua Baltikumi, Eestisse? Igal juhul on üks õigetest vastustest selline - väga suur.
3. Paldiski sadam on looduslike tingimuste poolest parim Balti basseini idakaldal, praktiliselt jäävaba oleku ja suure sügavusega otse kalda lähedal. Sadam on sobiv suurte mahuvedude korral. Ja vägevat huvi Paldiski sadama vastu kiirgabki igast ilmakaarest; ameeriklaste endi suust on olnud kuulda, et Ameerika on huvitatud Paldiski sadamast rohkem, kui kogu ülejäänud Eestimaast kokku. Ärgu eksitagu kedagi see, kui kuskilt ametiredeli pilvepiirilt kostub vastupidist: nende jaoks on ju ikka Eesti vaene, väeti ja vähetähtis ning ilma Euroopa Liiduta hakkama ei saa!
4. Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund Paldiski-Tallinn-Petseri, edasi Pologoje ja Jekaterinburgi kaudu Kagu-Aasiasse on eriti perspektiivne (lisa 2).
5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennuväljad nagu Ämari, Tapa , Raadi , Pärnu. Neist Ämari üksnes 15 km kaugusel Paldiski sadamast.
NB! Olgu järgnevale sissejuhatuseks eriliselt rõhutatud, et Eesti maapõuerikkuste suhtes antud hinnangud käivad ressursipotentsiaali kohta, et hinnang pole antud kitsalt tänase päeva maailma ressursinõuet arvestades. 21. sajandit peetakse üsna üksmeelselt ressursside ammendumise sajandiks , kus miski ei jää lõppkokkuvõttes kasutamata. Ka Eestis. Küsimus on vaid selles, kas Eesti maavarasid kaevandavad teised või meie, või siis meie koos teistega rahvusvaheliste ühisprojektide alusel vastastikku kasulikel tingimustel.
6. Meil on Euroopa suurimad põlevkivivarud, tarbevaruga 2,3 miljardit tonni, kusjuures per capita arvestuses on Eesti selles osas maailmas kõige rikkam.
7. Kuid meie suurimaks maavaraks ei ole ilmselt mitte põlevkivi ega isegi mitte fosforiit , kuigi ka viimase väärtus on tähelepanuäratavalt suur. Ainuüksi Rakvere maardlas on fosforiiti 6 miljardit tonni. Pole midagi imestada, et fosforiidisõjas viskus ambrasuurile endine eurominister Endel Lippmaa, sest kaevandamine NL poolt ei olnud tol ajal enam tark tegu, kaevandamine oli juba siis ette nähtud Euroopa Liidule. Märkus: sobiva keskkonnaohutu tehnoloogia pärast pole vaja muretseda, Läänes on kõik see olemas.
8. Meie suurimaks maapõuerikkuseks on tõenäoliselt siiski fosforiit komplekselt kaevandatuna koos diktüoneemaargilliidiga (diktüoneemakilt, üks põlevkivi liikidest), mida on Eestis tarbevarudena kirjas 60 miljardit tonni. See aga on lausa müstiline kogus.
Ühelt poolt on diktüoneemakilt kasutatav kohaliku kütusena, kuigi ei kuulu väärtuslike kütuseliikide hulka (samas tuleb aga teada, et maailmas on kiiresti levimas vähese toimeainesisaldusega energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, “Eesti maapõuerikkusi”, R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993.
Pole mingil juhul usutav , et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL , maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle kohta, et põhjust oli.
9. Eesti põllud on välja puhanud, n.-ö keemiavabad, vähemalt hea põlluviljakusega. Maapiirkonnad on sisuliselt asustamata ja ideaalsed Euroühendriikide latifundiumi põllumajanduse käivitamiseks üleöö. Seepärast oligi peapõhjuseks, miks maareform uputati legalismi imelissse maailma, et ELga liitumise järel oleks maa korruptiivsuse haardeulatuses, sümboolse hinna eest angroo kokkuostmiseks välismaalaste poolt.
10. Meil on 2 016 600 ha metsa, puiduvaruga 277 milj. tm, aastase raiemahuga erinevate hinnangukriteeriumite alusel 5-9 miljonit tihu aastas.
11. Eestis on üks kahesajaviiekümnendik (!!!) kogu planeedi turbavarudest - ca 1 miljon ha turbarabasid, millest aiandusturbarabasid kokku 100 000 ha. Eesti ja Läti aiandusturvas on aga maailmas üks kvaliteetsemaid!
12. Eestis on dolomiiti ja lubjakivi 150 miljonit kuupmeetrit, ravimuda 3,1 miljonit tonni, Maardu maardlas 270 miljonit kuupmeetrit väga kõrgekvalteedilist musta graniiti, jne.
13. Aga kui teha võrdlus Lääne Euroopaga, siis meie loodusvarad on lausa erandlikud: kalavarud , ulukid, puutumatu loodus, 930 suurema kui ühehektarilise pindalaga järve jne.
14. Ning nimetatud võrdluses kõige suurema loodusvarana: peaaegu kogu vabariigi ulatuses kristallselge põhjavesi.
Nii et on küll mida osta ja müüa. Tõnu Õnnepalu väidab aga vastupidist, SL, 11.10.1997: “Eesti riigil pole ei naftat, gaasi ega üldse mingeid hinnalisi loodusvarasid, mille abil kasvõi kitsas ülemkihtki saaks hästi elada.” Selle kohta saab öelda vaid niimoodi: tegemist on Eestimaa mõnitamisega, tõe salgamisega.
Täiendavalt tuleb lisada, et Eestis on ka rikkalik rauamaagi leiukoht Jõhvi lähedal („Eesti maapõuerikkusi“, lk 37), kus rauamaaki rohkem kui pool miljardit tonni. Maardla asub vaid 5 kilomeetri kaugusel merest, lasund on kompaktne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevandamine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole praegu lõplikult mulle selge, kuid on teada, et enne sõda oli kaevanduse avamiseks projekt valmis ja laenurahadki valmis vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemasolust Eestis on hämamine, mis kisub vägisi mõtted sinnakanti, et on ikka küll, nii strateegiline maavara kui rikkus.
Ja veel. Euroopa Liitu astumise jah-meeste üks enimkasutatav argument on see, et meie ei saavat jääda Norra kombel iseseisvaks, kuna meil pole naftat, neil aga on. Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks. Silmas pidades kui palju maksab üks naftaplatvorm ning millised ülimahukad investeeringud tehti Norra naftatööstusse, võib öelda, et meie maavarad, ka raud, on kui taevast otse taldrikule kukkunud aurav pardipraad vabahärra Münchhauseni muinasjutus. Meie kõiki rikkusi, sealhulgas maavarasid ja geopoliitilist potentsiaali silmas pidades, ning rahvaarvugi arvestades, võib öelda, et Eestimaast rikkamaid maid maailmas palju ei ole. Igal juhul pole selliseks maaks Norra. Eestimaa kuulub kümne maailma kõige rikkama (per capita) maa hulka.
On viimane aeg avada silmad.
Täiendus 20.04.2008:
No nii, kinnitus Eesti maavarade väärtuslikkuse kohta ongi käes! Järgnev on väljavõte Delfist (17.04.2008):
„ Austraalia börsiettevõte „Monaro Mining NL“ asutas mullu Eestis tütarfirma „Balti Kaevandused ja Uuringud“, kirjutab Põhjarannik. Selle nimel laekusid tänavu 13. märtsil Keskkonnaministeeriumile kaks geoloogilise uurimistöö taotlust , mis hõlmavad kokku ligemale 20 000 hektari suurust maa-ala Vaivara, Toila ja Illuka vallas. Uurimistöö lähteülesandeks on metalsete maavarade tootmisväärsete koguste ja kontsentratsioonide perspektiivsuse hindamine. Otsitavate metallide loetelus on raud, molübdeen, vask, plii, tsink , nikkel , uraan , vanaadium , kuld , hõbe ja plaatina .
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktori Alvar Soesoo sõnul on Monaro Mining NL välisfirmadest esimesena tegemas Eesti maapõuevarade uuringutes kõige konkreetsemaid samme . “Ukse taga on moodustumas pikk järjekord, seal on firmasid nii Kanadast, USAst kui Rootsist. Eeskätt huvitab neid meie diktüoneemakildas sisalduv uraan, aga ka sellega kaasnevad muud elemendid, nagu molübdeen, vanaadium, plii, tsink, kuld, hõbe, plaatina,” märkis Soesoo.“
Aga just Toila vallas on Eesti rauamaardla ja pange veel tähele sedagi , et loetelu algas metalliga - raud!
Ja veel pange tähele, et ukse taha on moodustumas järjekord. Miks alles nüüd! Vastus: sest kõigile on selge, et Eesti riigi vastupanu on raugenud (Eesti riilus kukub kokku?)ja nüüd võivad šaakalid oma plaanid avada! Meenub ka raamatu esitlemisel Allan Muugi poolt pillatud mürgine repliik , ah et jälle diktoneema! midagi muud teil siis polegi välja pakkuda...