Kirik, keskaja elu kandja (0)

Kirik , keskaja elu kandja
Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal
Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament , pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud , mida viib läbi preester . Sakramente on seitse : ristimine , leeritamine , armulaud , pihtimine , viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine.
Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk.
Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Ketsreid on alati jälitatud, nende karistamine muutus eriti tõsieks 12-13 sajandil, kui tekkis palju uusi ketserlikke liikumisi . Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal.
Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine , ning rangesti karistatav.
Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus . Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine.
Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud , ning sellest ka tingitud tagajärjed.
Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad . Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior ( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust , antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks.
Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli.
Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta . Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid ristisõdadega kaasnes ka rüütlitel oma kasum, nad said uusi maid vallutada ja neil oli võimalus saada osa Idamaade rikkustest. Kuid ristisõdade tagajärjel suurenes paavstivastase kriitika kasv, tugevnes hoopis kuningavõim. Loomulikult hakkasid Vahemere maade kaubateed õitsema, kuid Läänemaailma, Bütsantsi ja Islamimaade vahel süvenes vaen.
Ristisõjad valdasid kõik Euroopa maid, isegi Eestisse jõudis ristisõda. See oli mõttetu tapmine usu pärast, mis tegelikult ei toonud suuremat kasu. Minu arvamuse kohaselt ei lahenda sõda mitte midagi.
Keskaja inimese jaoks oli usk ja kirik äärmiselt tähtsad, kuna neil oli alati kellegi poole pöörduda. Kuigi on kohutav mõelda, et usu pärast tapeti nii palju inimesi, mida ma kindlasti ei pea õigeks. Kuid eks inimesed hakkasid oma vigu mõistma ja neid parandama. Kuigi tänapäeval ei mängi kirik nii suurt rolli, siis usk on ikkagi tähtis.