Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne.
tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Eesti talurahva vabastamine 1. Talurahvareformid a) Uuenduste vajalikkus: pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema
Kõik kommentaarid