Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid
7.Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon. 8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised.
kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid. Ajalise kestvuse järgi võib riigiorganeid jagada ka alalisteks või ajutisteks. 8. Riigivalitsemise vormid
(nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) Kohtu ja halduspretsedent – omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks.. Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile
meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsioonid.sisefunktsioonid-riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon,õiguskorra tagamine,sotsiaalmajandus,kultuurilis-kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip
Prantsusmaa vastu. Mõlemad pooled pidid välja panema 40-60 tuhat sõdurit. Tasuks pidid saama Prantsusmaa mõned maakohad. Preisi kuningas tahtis sada Elsassi maakonda. Austerlased lootsid laiendada oma valdusi Belgias või vahetada Belgia Baieri vastu. See oli esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon. Prantsusmaa diplomaatia Seadusandliku Kogu ajal ( september 1791-10 august 1792) Louis XVI mängis edasi kahepalgelist mängu. Sõnades toetas ta uusi riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust. Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra. Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused.
(nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) Kohtu ja halduspretsedent – omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks.. Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile
6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli, ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. 2. (l.25-28) Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võuimudele lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, vaitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Mõnikord võib veel olla riigipea. 3. (l.66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest
o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? 1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9
· Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras · Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks · Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. · Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid
Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti esindajad, kes riiki juhivad. hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli Ametnikud valitakse oskuste ja võimete rahvakoosolek järgi. Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti Kõrgeimaid riigiorganeid ei valita liisuheitmisega. liisuheitmisega, vaid valimiste teel. Kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud. Riigi kodanikuks saab saada ka immigrant Ateena demokraatia väga demokraatlik eksami tegemise teel, eriliste teenete eest. kuid seda juhtis aristokraatide grupp (Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja
(lihtsalt laulmisega) vgivallata. 3. Iseseivumise jrel suhtusid vlisriigid Eesti isesevusesse ja selle tunnustamisse ettevaatlikusega, taasiseseisvumise jrel toetati kohe Eesti Vabariigi teket maailma kaardile (esimene tunnustaja oli Island, NL tunnustas 6.septermbril 1991. a.) 4. Iseseisvumise ajal oli Eestis eestlasi rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi. 5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusveosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud veosasid, aga olid olemas riigiorganid ja inimesed mida sai kohe kasutama hakkata, et oma valitsus luua. OLIVER VILMS TSK TALLINN 2009 ##########
tunnustas 6.septermbril 1991. a.) 4. Iseseisvumise ajal oli Eestis eestlasi rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi. 5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusväeosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud väeosasid, aga olid olemas riigiorganid ja inimesed mida sai kohe kasutama hakkata, et oma valitsus luua.
ise ka kaasa mõtlema, kas toodud näited tõesti aitavad Eesti riiki või mitte. Infoühiskond Infoühiskonna areng algas meil juba 1990. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan. Eesti areng informaatika vallas algas juba iseseisvumisega. Mida aastaid edasi, siis järjest rohkem loodi erinevaid osakondasid, millega siis suudeti hõlmata nii teedevõrgustikke kui ka muid tähtsaid riigiorganeid. Kõige värskemaks on 2003. aastal loodud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest edasi tuletatud/nimetatud 2011. aastaks Riigi Infosüsteemide Amet. Nende eelnevate lausete peale mõeldes on loogiline järeldus, et kui me oleme nii e-riigistatud, siis me peame seisma selle eest hea, et jätkuks tulevikuski IT-alase haridusega spetsialiste, kes oskaksid süsteeme edasi täiendada ja hoida süsteeme töökorras. Järgmisena võtame aluseks selle, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liikmesriik
kodanike käitumist. Kodanikeõiguste piiramine või kaotamine, poliitilise võimu piiravate tegurite eemaldamine. Fassaadidemokraatia on selline poliitiline korraldus, milles liberaaldemokraatliku riigi institutsioonid, protsessid ja garantiid on kehtestatud seadusandlikul teel, kuid mida täidesaatev võim rikub, et saavutada oma positsioon valitseva võimuna. Kõrgemad riigiorganid säilivad autonoomsena, toimib võimu realiseerimine eri riigiorganeid esindatavate isikute vahel. Kvaasidemokraatia on reziim, mis lubab ainult ühel avalikus elus väljendust otsivatest poliitilistest püüdlustest organiseeruda poliitiliseks parteiks. Kodanikuõigused on piiratud ning saavad toimuda ainult poliitilise partei kontrolli all. Riigivõimu tunnused Suveräänsus Suveräänsus tähendab riigi funktsioonide sõltumatut teostamist nii siseriigis kui ka rahvusvahelistes suhetes. Suveräänne võim on sõltumatu ja kõrgeim võim. Esimene
3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo jms); 6) riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on ülimusliku juriidilise jõuga õigusaktide (seaduste)
(nt vanas roomas anti mõnedele juristidele eriline privileege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) Kohtu- ja halduspretsendents- omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks./ Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. Leping- enamasti akt, millel ei ole õiguse tähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiivne akt e üldakt- Tänapäeval kõige levinum, paljudes
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. 5. Kellel on sünnijärgne õigus eesti kodakondsusele? Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. 6. Kuidas teostatakse kõrgeimat riigivõimu? Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(Eesti kodanik,18): 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid - oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. 7. Kellele kuulub EV- s seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. 8. Millised funktsioonid on Riigikogu pädevuses (nimetada vähemalt 5)? Riigikogu funktsioonid: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti. Kõige levinumaks, algelisemaks viisiks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks: nendeks on parlament, valitsus oma allüksustega ning kohtud. Seadusandlik– parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine) Täidesaatev – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) Kohtuvõim – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine)
toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. 10 Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja EESTIS. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus režiimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon?
toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. 10 Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja EESTIS. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon?
Esitatud Põhiseaduse tekstis printsiibid on siduvaks aluseks kogu Põhiseaduse ja tema muude konkreetsete sätete tõlgendamisel. Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip
Riigiõigus on osa avalikust õigusest ning see määrab kindlaks riigi põhialused, kõrgeimate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigivastu suunatud põhiõigused õigused. Joonis riigiõiguse ja konstitutsiooniõiguse eristamisest loodetavasti veebist. Selle käsitluse kohaselt on konstitutsioon laiema tähendusega kui põhiseadus. Põhiseadus on selle käsitluse järgi teatud õigusakt kus asjasse puutuvad õigusnormid sisalduvad. Konstitutsioon hõlmab ka kõrgemaid riigiorganeid puudutavat regulatsiooni mis on väljaspool põhiseadust (eestis igasugused valimisseadused, riigikogu töökorraseadused etc. võivad olla põhiseaduse välised kuid sisalduvad konstitutisoonis). Steigel eristab ka formaalset ja materiaalset, formaalne on see mis sisaldub põhiseaduses, materiaalne hõlmab kõike seda mis on ka konstitutsiooni väline. See mis on materiaalse riigiõiguse alla hõlmatud on mitte kindlalt kokku lepitud. Küsimus on selles, et põhiseadus
2. Õigusteadus (juristide arvamus) – etendas tähtsat osa 2.-3. saj, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamust, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3. Kohtu- ja halduspretsedent – riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejuures kohustab riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Kujunes välja Vana-Roomas – preetoriõigus – preetorite ehk riigiametnike otsused konkreetsetes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. 4. Leping – enamasti niisugune akt, millel ei ole õiguse tähendust, kuna väljendab ainult lepinguosaliste tahet, mitte riigi kui terviku tahet. Kasutusel põhiliselt rahvusvahelises õiguses,
Tegelikkuses paikapidamatu on konstanteering, et PS võeti vastu 1938.a PS §1 alusel, sest sellist PS vastuvõtmise alust, kui 1992. a kasutati, 1938.a PS ette ei näinud. Peale preambulit paiknevad K-des peatükid. Küllalt sageli 1.ptk-s üldisemaid fundamentaalsemaid põhimõtteid sisaldavad normid (ka Eestis). Saksamaal algab PS- e peatükiline osa põhiõiguste ja vabadustega. Parlamentaarsetes vabariikides on harilikult järgmiseks ptk-ks parlament, riigipea, valitsus jm riigiorganeid käsitlevad ptk-id. Presidentaalsetes vabariikides ja monarhiates eelneb parlamendi ptk-le ptk riigipeast. Föderaalriikides reguleeritakse eraldi ptk föderaalvõimu ja föderatsiooni subjektide vahekordi. Harilikult lõpeb Kn ptk-ga, mis reguleerib tema enese muutmist. §2 Konstitutsiooni vastuvõtmine Uue tervikliku K-i puhul on enamasti tegemist poliitiliste jõudude kompromissiga või omalaadse poliitilise vaherahuga. ( tänu kompromissilisele iseloomule on K-id
14 Mis on ühiskonna väärtussüsteemi (kultuuriparadigma) uurimise alus? alust tuleb otsida materiaalsest maailmast (eksternalistid); alust tuleb otsida mõtteviisist (internalistid) toetutakse subjekti-objekti metodoloogiale *ntks airbnb, krüpto, apimajandus *tsiviilühiskond ntks kalamajaselts on tsiviilühiskonna nähtus; väljaspool riigiasutusi ja riigiorganeid *tselluloositehas Ühiskond koosneb riigist ja tsiviilühiskonnast, selle põhjal saab öelda kas demokraatia, totalitarism (Põhja-Korea), autoritaarne (Venemaa, Valgevene) või muu; sõltub riigi ulatusest ühiskonnas Inimõigused Inimesele kuuluv õigus, õigus on seotud moraalse väärtusega. Kas üldse on olemas, inimõiguste allikas, kas peale inimeste on veel kellegil õigused - loomaõigused. Kas inimõigused on universaalsed v on seotud kultuuriga. Euroopa inimõigused.
välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis- kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik?
soovib võib tulemused avalikustada. Talle on antud seadusega veel ka täiendav funktsioon-igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et teda on diskrimineeritud nt soo, rassi, rahvuse v muu asjaolu tõttu. Õiguskantsler võib lepitusmenetluse läbi viia ka erasekstoris(ül edendada võrdse kohtlemise põhimõtet). Õiguskantsleri ül on ka analüüsida, kuidas mõjutab õigusakti kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit ning teavitada riigiorganeid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest. 5.1.2.2 õiguslik seisund Nimetatakse ametisse riigikogu poolt presidendi ettepanekul 7.aastaks. PS ei nimeta õiguskantsleri ametist vabastamise võimalust. Õiguskantsler onpersonaalorgan-kõik otsused tehakse õiguskantsleri nimel. Erinevus riigikontrollist: PS ei nimeta õiguskantsleri ametist vabastamise võimalust, Otsused tehakse riigikontrolli kui asutuse nimel, mitte kui isiku nimel
põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 8. PÕHISEADUSLIKUD PRINTSIIBID Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip
õigus. Juristide arvamus etendas väga tähtsat osa 2 ja 3 sajandil vanas roomas. Kus mõned juristid said erilise privilleegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamus, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustlik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. Aja jooksul säärane praktika kadus. Kohtu ja halduspretsendent Näiteks riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejurres kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Preetori õigus preetorid olid riigiametnikud , kelle otsused konkreetsedes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. Leping on enamasti õigusakt, millel ei ole õiguse tähendust. Väljendab osaliste tahet mitte aga riigi kui terviku tahet. Üro põhikiri kuulub lepingute hulka. Normatiivakt ehk õigustloov akt on kõige levinum ja paljudes riikides ka ainus õigusnorm
(kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5. riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms); 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. 5 Õiguse alused Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on seaduste vastuvõtmine. Parlament võtab vastu riigieelarve.
kus laps sünnib. Naturalisatsiooni korras on kodakondsuse saamine teatud tingimustel. Naturalisatsiooni põhilised tingimused: paiksus tsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikus, ustavusvanne uuele riigile, keele teadmine, riigi põhiseaduse tundmine, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada. Välismaalased on kõik isikud kes ei ole antud riigi kodanikud. Välismaalasi iseloomustab: neil ei ole selliseid poliitilisi õigusi nagu valida kõrgemaid riigiorganeid, aga mõnes riigis on lubatud osaleda kohalikes omavalitsuse valimistes, nad on allutatud asukoha riigi jurisdiktsioonile. Teiste riikide kodanikud on siis isikud kelle on kodakondsus kuid mitte selle riigi oma kus nad elavad (peab elama antud territooriumil 5 aastat). Diplomaatilise immuniteediga on diplomaadid kes asuvad saatkonnas ja nende ülesanne on esitada oma riiki. Diplomaadilise immuniteedita on kõik teised. 67. Avaliku võimu organisatsioon. Riigi süsteem.
tähtsust ühiskonna ja riigi jaoks. Tavapärasest erinevalt on Saksa põhiseaduses õiguste ja vabaduste peatükk esimene. See on reaktsiooniks natsistlikul Saksamaal toimunule. Parlamentaarsetes riikides on järgmiseks peatükiks harilikult parlamenti käsitlev peatükk, järgnevad presidendi ja valitsuse peatükid. Presidentaalsetes riikides järgneb õiguste-vabaduste peatükile sageli presidendi peatükk. Järgnevad teisi riigiorganeid käsitlevad peatükid. Küllalt sageli on eraldi peatükiks seadusandlik protseduur. Föderaalriikides on enamasti eraldi peatükiks peatükk, mis käsitleb föderatsiooni ja osariikide vahekorda. Eraldi peatükiks on konstitutsiooni muutmise kord. Vanalt konstitutsioonilt uuele üleminekut reguleerib tavaliselt kas konstitutsiooni viimane peatükk või konstitutsiooniga võrdset juriidilist jõudu omav nn. üleminekuaja seadus/rakendusseadus. (Eesti riigiõiguse ajaloo konspekt, üleminek 1937
korraldavad funktsioonid olema eristatud ning täpselt kindlaks määratud ja nende täitmine peab toimuma kooskõlas põhiseadusega ja õigusteoorias tunnustatud põhimõtetega. 1. Demokraatia printsiip Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus režiimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2
totalitaarset reziimi. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik organisatoorne funktsioon, kultuuriliskasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad
autoritaarset ja totalitaarset režiimi. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis- kasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat – Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude
annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riigi funktsioonid liigitatakse: Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik. Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- NB! Peale presidendi valiti Iisraelis 1996.a. esmakordselt otse ka täidesaatva riigivõimu - valitsuse juht - peaminister, kuid see on seni erandiks jäänudki. Ehkki - pretsedendina on ta riigiõiguslikust aspektist huvipakkuv. --------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2.Riigiorganeid liigitatakse võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel: 1) sõltuvalt riigivõimu tekke õiguslikest alustest: a) konstitutsioonilised b) mittekonstitutsioonilised (teiste õigusaktide alusel) 2)olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust: a) otsustava õigusega (annavad õigusakte enda nimel) b) nõuandvad ehk konsultatiivsed (tavaliselt annavad soovituslikke arvamusi) 3
Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva
kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
funktsiooni täitmine. Ta on Eestis ainus riigiorgan, mille Eesti rahvas on moodustanud otsestel valimistel. Oma asendilt on Riigikogu rahva, kes § 56 alusel teostab kõrgeimat riigivõimu , ning Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse kõrval üks kõrgeimatest riigivõimuorganitest, kelle pädevus tuleneb vahetult Põhiseadusest. See, et Riigikogu on üks kõrgeimatest riigiorganitest, ei tähenda, et teised riigiorganid on allutatud Riigikogule. Riigikogule allutatud riigiorganeid pole. PS § 59 fikseerib §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt Riigikogu põhipädevuse, mille teostamisest Riigikogu ei saa keelduda ega loobuda (PS § 59 sätestab: "Seadusandlik võim kuulub Riigikogule."). Seaduste vastu võtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. PS § 59 ei saa mõista aga nii, et kogu normiloova funktsiooni täitmine kuulub ainult ja üksnes Riigikogule. Normiloovat funktsiooni täidab ka rahvas, võttes rahvahääletusel vastu seadusi, mida
Igasugune süsteem eeldab struktureeritust konkreetsete printsiipide ning kriteeriumide alusel. Õigusnorme (positiivset õigust) võib liigitada paljudel alustel, näiteks: 1) uut õigust loovad ja seni kehtinud õigust tühistavad õigusnormid (esinevad praktiliselt kõigil aegadel) - seega: kehtivuse alusel; 2) õigusliku reguleerimise eseme ning objekti alusel; 3) õigusjõu alusel vastavas hierarhias jne. Igapäevases tegevuses ei huvita aga riigiorganeid ning elanikke ülaltoodud liigitused. Juristi- praktikut kui ka teisi huvitab eeskätt liigitamine ja süstematiseerimine parima ülevaate saamiseks õigusnormidest. Praktikas tuleb tohutust õigusnormide hulgast pidevalt kiiresti leida vajalik(ud), samuti leida kiiresti eri õigusnormide ning õigusaktide koostoime seosed. Seega on õigusnormide süstematiseerimine oluline mitte ainult õigusteadusliku uurimise aspektist, vaid ka praktika jaoks.
primaarsus. Formuleeringu „sellega kooskõlas olevate“ tõttu on seaduse primaarsus põhiseaduse primaarsusele allutatud, mis on vastavalt üldisele õigusallikate hierarhiale iseenesestmõistetav. Õiguse printsiibid — tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast, milleks on konstitutsioon. Demokraatia printsiip — demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Vabariikluse printsiip — Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvormidele on omane, et riigipea on perioodiliselt valitav. Põhiseaduses on sätestatud, et Riigikogu valib Vabariigi presidendi
annaabi.ee 
