"riigimõisad" - 58 õppematerjali

Eesti pärast Liivi sõda

Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti­ ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) ­ Staaroskond ­ riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE Brömsebro rahuga 1645 ­ läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 ­ Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal

Eesti ajalugu: Mõis ja Talu

Peatükk 16 - Mõis ja Talu 1. Seletage mõiste mõis. Suur eesõigusteta maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus 2. Iseloomustage muutusi talurahava õiguslikus olukorras 17. Sajandil. Talupoegade karistamine keelati.Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. 3. Võrrelge talurahavaolukorda 17 ja 18 sajandil. Mis muutus, mis jäi samaks. Majandusreglement jäi kehtima.Muutus see, et rentitutsiooni tõttu riigimõisad vähenesid, palju oli eramõisaid. 

PÕHJASÕDA 1700-1721

· 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks · 1721 kirjutati alla Uusikaupungi rahulepingule Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome

Ajaloo KT mõisted ja isikud

•Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust.

Eesti Vene impeeriumi osana (Haldus ja Majandus)

koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilis kohaliku aadli omavalitsus Säilis kohtukorraldus  Kuna Balti erikord  tekitas massiliselt  sisepingeid : 1767 moodustati komisjon olukorra  arutamiseks, kuid otsust ei tehtud 1783­1796 likvideeris Katariina II Balti  erikorra Peale tema surma endine olukord taastati Põllumajandus ja talurahva olukord Riigimõisad taastati omanikele  (restitutsioon) Võeti vastu nn. Roseni deklaratsioon 1.Liivimaa talupojad pole vabad inimesed 2.Kogu varandus on mõisa oma 3.Kehtib kodukariõigus .See dokument oli kohtukorralduse  aluseks   Katariina II ajal vähendati mõisnike   privileege, kuna riigile hakkas vähe makse  laekuma 1.Vallasvara kuulus talupojale 2.Talupoeg võis mõisniku peale kaevata, kui  tal võlgu ei olnud 

MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL

MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja

Rootsi aeg. Eesti Ajalugu

Rüütelkonnad ● koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri ● käisid koos maapäevadel (mis toimusid u. iga 3 a tagant) ● maanõunikud - tegelesid kõige tähtsamate ja olulistemate küsimustega Baltisakslased ja Rootsi aadelkond 1561 - maavalduste asemel asutati riigimõisad (Poola poolt asutatud ning anti Poola ja Leedu päritolu aadlikele valitseda) Liivimaa vallutamise järel (Rootsi-Poola sõja tulemusel) andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile Kohtuvõim Adrakohtunikud - tagasid avaliku korra Eestimaal (mõisnike seast valitud) Sillakohtunikud - tagasid avaliku korra Liivimaal (mõisnike seast valitud) Nende ülesanneteks oli: ● hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest

Keskaeg Eestis

Lõuna-Eest Saaremaa Põhja-Eesti Kehtestas võimu 1582 Ostis alad 1559. 1583. aastal, Pljussa vaherahu Zapolski vaherahuga. Kestis 1645.aastani. Nim. Eestimaa Hertsogkonnaks ALTMARGI (1582-1629). BRÖMSEBRO rahuga olid jagatud neljaks: harjumaa, Hakati kutsuma Üleväina läks Saaremaa Rootsile virumaa, järvamaa,läänemaa Liivimaa, juhtis asehaldur. Juhtis asehaldur. 1/5 riigimõisad, 4/5 eramõisad Algusel kandsid üksused 3/4 riigimõisad, Loodi Eestimaa rüütelond,käidi nime presidenätkond(3 - 1/4 eramõisad. Maapäevadel. Tartu, Pärnu, Võnnu) Loodi Saaremaa rüütel- Jäi kõik niii nagu oli. , hiljem kandsid nime kond, käidi Maapäevadel. Luteri usk vojevoodkond. hakkas tegutsema maa- 3/4 oli riigimõisad, nõunike kolleegium(4-6 liiget) 1/4 eramõisad. tekkis Kuressaare.

Mõisate ajalugu

Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad. Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks

Kontrollöö ajaloos teemal varauusaeg Eestis

Miks? Katariina II muudatused olid pigem positiivsed: kergendati talurahva olukorda, edendati kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine. 8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p) Mõis on suur maavaldus, mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule. Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p)

I Maailmasõda 1914-1918

Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner. 1918 algul sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahu. Selle rahulepinguga loovutas Balti kubermangud Saksamaale. Märtsis 1918 algas Saksamaa suur pealetung, jõuti ka mandrile ning läbi Läti Lõuna-Eestisse. A. Tisler – tehtud kangelane.

Eesti ajalugu

Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei jälginud seadusi ­ halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada

Ajaloo mõisted ja küsimused

lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks

Varauusaeg Eestis

kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord ­ 1783-1796. Pearahamaks ­ asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus ­ seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis ­ eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis ­ riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad ­ kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport ­ muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine ­ 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind.

Suuremõisa loss

De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern-Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin

docstxt/.txt

11.kl Ajaloo küsimuste vastused Ptk 13-19

· Reduktsiooniga seoses kavatseti riigimõisates pärisorjus kaotada · Riigimõisates keelati talupoegade lahutamine maast, anti talude päritav kasutamisõigus · Talupoeg sai õiguse mõisniku vastu kaitseks kohtusse pöörduda · Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu majanduslike võimalustega 15. Võrrelge talurahva olukorda 17.ja 18.sajandil. Mis muutus, mis jäi samaks? · Restitutsiooniga läksid riigimõisad tagasi erakätesse ja kadus talurahvakaitse · Riigimõisate talupoegadel jäi kaitse alles, ka ei olnud nekrutikohustust · Säilus kaebeõigus mõisniku peale · Talupojad pagesid tühjadele aladele või Vene, Soome ja Poola alale · "Positiivsed määrused" laiendasid talurahvakaitse ka eramõisatele 16. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?

AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG

pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 4) Endiste eramõisate talupoegadest said riigitalupojad, riigimõisad renditi välja kas alalisele või tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas. 5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn.

Arutlus: talurahva olukord Rootsi ajal

Paljud kaupmehed teenisid suurt kasumit müügi pealt. Levis tüüfus ja düsenteeria.  1660. aastal sai Rootsi troonile nelja­aastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI 1680. aastal Balti provintsides oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist -- reduktsiooni, kuna mõisaomanikest aadlikud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi.

Ajalugu Rootsi aeg

1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine 3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal 4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada.

Rootsi aeg Eestis

7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine 10. Millised olid talupoegade peamised koormised 17

Eesti ajalugu. Rootsi aja algus kuni Põhjasõda.

aastast olev ülikool, õpetati juriste, olid õigusteadlased) -Ülesanded: aadlikevahelised tülid ja probleemid *Liivimaal veel võimalik Stockholmi õuekohtusse edasi kaevata *Linnas mõistis kohut raad, teised kohtud neid ei puuduta Põllumajandus ja talurahva olukord Mõisad *Rootsi aja alguses oli Eesti aladel 500 mõisa, lõpus 1000 mõisa -Püsis 1919 aasta maareformini *Perekondi oli vähem, sest paljudel oli mitu mõisa *Enamik aadlimõisad, osad olid riigimõisad *Rootsi aja alguses 1 mõisapõld: 4 talupõldu *Lõpus 1 mõisapõld: 2,5 talupõldu *Mõisapõldude arv suurenes, seega suurenes ka teotöö kogus Teotööd *Rakmetegu -Talust tuli mõisa saata mees hobu- või härjarakendiga -Vanker, ader, äkke *Jalategu -Talust tuli teotööline mõisa saata *Lepingutes kirjas, et oli nt 10 rakmepäeva ja 5 jalapäeva nädalas -10 päeva nädalas ­ 5 päeva kaks meest *Tavaliselt peremees kodus, täisealine perepoeg mõisa

ajalugu - Rootsi aeg eestis

konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale ja sai põhjasõja eel vihaseks intriigitsejaks Rootsi vastu) - Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile) - Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3. Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu.

Liivisõda ja Kolme kuninga aeg

seda usku mõistetavaks teha. Aastast 1622 pärineb selline raamat nagu ,,agenda parva" mille näol oli tegemist preestri käsiraamatuga ja oli trükitud nelja keelde: eesti, poola, ladina, läti. Kuna poola alad olid lõuna eestis siis seal raamatus kasutati lõuna eesti murret. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka trükikoda. Taaniaeg Saaremaa ja muhumaa puhul mingit erilist nimetust ei kandnud vaid taanikuninga eest valitses asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid eramõisad. Erinevalt poola aladest oli olukord selline et riigimõisade rentniteks olid sakslased ja eramõisade omanikud olid ka sakslased. Seega saaremaal sakslased ühel või teisel moel oma mõisad säilitasid. Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval, mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli omavalitsusorgan, mis aitas asehalduril saaremaad valitseda. Maanõunike kolleegium ei olnud

Põhjamaade ajalugu 1521-1720

Tartusse asutati kohtuorganina õuekohus. Gustav II Adolf ja Kristiina ajal läksid paljud kroonumõisad eravaldusesse ja riik kaotas olulist tuluallikat. Hakkati suuredama makse, mistõttu kaotajaks oli talupoeg. 1645. aastal sai Rootsi Saaremaat. Seal kujunes oma kohalik võimuorgan – Maapäev. Kohalik aadel sai seal suure võimu. Karl XI ajal viidi läbi reduktsioon. Riik omandas 5/6 maast Liivimaal, üle poole Eestimaal ja 2/3 Saaremaal. Riigimõisad anti rendile ja rentnikud ise määrasid talupoegadele maksu suurust. Kuid Karl XI proovis parandada talupoegade olukorda.  Eestimaal paranes haridus. 1630. aastal avati Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartu ülikooli. Sel ajal tekkis Eests manufaktuur. Rootsi aja lõpp kujunes katastroofiks. 1695- 1697 puhkes nälg ja 1700. aastal toimus Eestimaal Põhjasõda. 1704. aastal hõivasid vene väed Tartu ja Narva ning 1710. aastal Tallinna. 8. Soome 16.-18. sajandil

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng: Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka). Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord:

EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700

Suuremad muutusid toimusid talurahva olukorras seoses Karl XI valitsusajaga, mil talurahva õiguslik seisund tõusis taaskord päevakorda. Kuna Rootsist kujunes absolutistlik monarhia, mis taotles keskvõimu tugevnemist riigi kõigis osades, siis hakati mõisamaid redutseerima ehk erakätest riigi valdusesse omistama. Kokkuvõttes läks reduktsiooni tulemusel riigi kätte Liivimaal 5/6 mõisamaadest, Eestimaal üle poole ja Saaremaal ligi veerand. Riigimõisad renditi enamasti endistele omanikele, rentnikud maksid riigile suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas. Rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse, kuni kuningani välja. Samuti keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti riigitalupoja staatus ei olnud küll veel võrreldav vaba talupoja omaga Rootsis, ent siiski oli see tunduvalt parem kui

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) · Jüriöö ülestõus o talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke o mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus) o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine · Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda · Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine) o pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas)  Jüriöö ülestõus o talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke o mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus) o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine  Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda  Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine) o pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine

Liivi sõda

mõisnikes suurt vastumeelsust, kuid neil polnud sõnaõigust. Seega allusid mõisnikud ja talupojad rootsi kuningale. Mõisasid riigistati palju (eriti liivimaal, see oli teisejärguline). Talupoegadele tundus, et see on tehtud nende heaolu nimel, kuid see ei olnud nii. Tänu reduktsioonile kergenes talupoegade olukord, sest riik määras maksud (rootsi kuninga võim) ja mõisnikud ei saanud enam ise kehtestada vastavalt enda tahtele. Eramõisad- aadlik määras, nagu enne ja riigimõisad. Seati sisse vakuraamatud riigimõisades. Sinna kanti talupoegade fikseeritud koormised, tähtis oli see,et vorme ei saanud aadlik tõsta, vaid kuningas sai neid muuta. Lisaks sellele oli oluline ka see, et fikseeriti vastavalt talude suurusele ja kandevõimele. Enne oli maksud kõigil samasuurused, kuid nüüd sõltus suurusest ja maksuvõimest. See oli talupoegadele meeltmööda. Reduktsiooniga ei kadunud siiski pärisorjus, kuigi talupojad mõnes kohas seda mõtlesid

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said ​vakuraamatu ​(sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- ​peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- ​riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- ​eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad “Eesti on Rootsi viljaait”- ​Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt, et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt.

Maakorraldus

revisjoniadramaaks. Revisjoni tulemusena suurenes tunduvalt revisjoniadramaade arv, koos sellaga ka mõisatelt võetavad riigimakus ning kokkuvõttes riigi sissetulekud. 7. Esimesed laialdased maakorraldustööd (Saaremaal). (lk 61) Põhjused. Esimesed laiaulatuslikud maakorraldustööd Eestis on seotud maasuhete reguleerimisega Saaremaa riigimõisates 18.saj II poolel. Reguleerimise vajadus oli tingitud sellest, et sissetulekud riigikassasse pidevalt vähenesid. Põhjuseks oli see, et riigimõisad olid renditud aadlikele, kes maksid renti rootsiaegsete adramaade järgi. Oluliseks uuduseks oli mõisamaade äärmine killustatus. Riigi maade erakätesse läänistamise käigus olid tekkinud nn mosaiikmõisad, kus ühele mõisale kuulus sadu maatükke. Ühe ja sama küla talud kuulusid sageli erinevate mõisate juurde ning see tekitas tihti piiritülisid. Ülesanded. 1765.a moodustati eriline maaregulatsiooni ja revisjoni komisjon. Komisjoni

Rootsi aeg

Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele, Liivimaa vallutamise järel aga Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused (staarostimõisad) Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa,

Liivi sõda

võimalus vastuseisuks.Mõisnikud allusid otse Rootsi kuningale. Mõisu riigistati palju, Liivimaal rohkem, kuna sellesse suhtuti teisejärguliselt ,kuna oli vallutatud ala. Talupegadele tundus , et see kõik on tehtud nende heaolu jaoks, see ei olnud küll nii, kuigi nende olukord kergenes reduktsiooni ajal. Põhjus: oli kergem, kuna maadel kehtis Rootsi kuninga võim.Igasse mõisa seati sisse vakuraamatud, st riigimõisadesse. Olid ju kahte sorti mõisad: riigimõisad ja eramõisad. Eramõisas määras aadlik maksud. Vakuraamatutesse kanti kõikide talupoegade fikseeritud koormised. Need normid , mis sinna olid kantud, neid aadlik enam muuta ei saanud. Lisaks on oluline see, et need fikseeriti vastavalt talude suurusele. Koormuse suurus sõltus talu suurusest. Talupoegadele oli see väga meeltmööda, et nende koormisi suurendada ei saanud. On arvatud et reduktsiooniga pärisorjus kaotati, kuid päris nii see ei olnud.Vakuraamatud ka üheks

Majandusajalugu - spikker

tekkimine,hinnad kõrged ning see hakkas mõjutama Selline süsteem tuli likvideerida, sest rahul ei olnud ei asjaolu, et riiklik majapidamine on kõige ebaratsionaalsem vorm. suurmaaomanikud (traditsiooniliste kitsendustega) ega rentnikud Riigi kätte jäänud mõisatest said riigimõisad, mis majandasid end ühisk.poliit.arengule,suureneb tööjõu ja tootmiskulud,ländlordidel tuli otsida uut rahaallikat.Suurmaa (kes soovisid olla vabad kohustustest maahärrade ehk feodaalide tunduvalt kehvemini kui talud. Vastavalt vajadusele oli neid vastu). Väikeomanikud soovisid maad enda valdusesse, et seda võimalik lühiajalise rendilepinguga anda kellegi kasutusse. omanikud-loobuti tradits.rentimisest

Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused

 + Tsensuuri leevendamine  + Pärisorjuse kaotamine jms  + politseireform, semstvo-omavalitsus Vene seaduste kogu • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas) • X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad • XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed,

Rootsiaeg

 Mõisate reduktsioon 1660. aastal sai Rootsi troonile nelja­aastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI 1680. aastal Balti provintsides (Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa) oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist -- reduktsiooni, kuna mõisaomanikest aadlikud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi.

Eesti uusaeg

olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik. Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse. 10. Nimed. Priinimed. Eesti uusaeg. Vennastekogudused. Nendevahel tekkis suhtlusvõrgustik. Lävisid omavahel. Ametlikud nad luteri kirikust ei eraldunud. 1857 oli neid u 83 000 1832 1850 ndatelõpul hakkas langus. 19saj lõpuks olisee liikumine läinud täielikult luteri kiriku kontrolli alla. Riigimõisad. Kuidas reguleeriti agraarsuhteid riigile kuulunud mõisates. liivimaal elas 75 % eramõisates. Eestimaal 98 % eramõisates. 1819 1886 Riigimõis ei näinud majanduslikult erinev välja kui eramõis. Aga need kes riigimõisates mõisnikke mängisid olid ajutised isikud. Rentnikud olid enamasti kas teenete eest saanud isikud või ka kodanike seisusest. Riigi mõis ei andnud rentnikule õigust osaleda maa pärimises.

Kordamisküsimused majandusajalugu

kasutamisõigus. Enamasti pärandati talu isa surma järel siiski edasi pojale. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Umbes 75 % adramaadest oli pärast sõda sööti jäänud. Asustatus taastus aga kiiresti, sest olulist osa loomuliku iibe kõrval etendas olulist osa ka sisseränne naaberaladelt. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad · kirikumõisad · linnamõisad. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti kasutusele viljaniitmisel vikat. Põllutööriistad olid lihtsad. 11. Põhjasõda ja selle majanduslikud tagajärjed Eestile lk 73 Põhjasõda viis majanduse uuesti allapoole. 1700. aastal puhkenud sõda tegi lõpu Rootsi võimule

Varauusaeg Eestis

Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. MÕISATE REDUKTSIOON 1660. aastal sai Rootsi troonile nelja­aastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI 1680. aastal Balti provintsides (Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa) oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist -- reduktsiooni, kuna mõisaomanikest aadlikud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi.

17. sajand Rootsi aeg

siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval ­ Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

 Äralõikeid üle 40 000 maaomanikult  Maad antakse väikeomanikele ja uusmaasaajatele 1944. aasta maareform  1944-45, korrigeerimine 1945-47  Talude maksimaalne suurus 20-30 ha  Reformiga kaotab maad umbes 43 000 maaüksust  Talude jaotus: 1/3 uusmaa- ja juurdelõigete saajad; 1/3 maareformiga vähendatud talud; 1/3 reformist puutumata talud Põllumajandusinstitutsioonid 1940/41-1944-1949  Sovhoosid (riigimõisad)  Masina-traktorijaam (MTJ)  Hobulaenutuspunkt (HLP) 1944-1949  Asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete abimajandid pärast 1944  Varumisvolinik  Põllumajandusühistud  Kolhoosid 1941, alates 1947. Aastast Talude kurnamine ja väljasuretamine  21. oktoober 1947 ÜK(b)K KK Poliitbüroo otsus “Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s”  Müüginormid (diferentseeritud, suured talud, sakslastega koostööd

Ajalugu I kursus

sõjavägede juht) *Rootslaste jaoks oli täielik ebaõnnestunud Brahdenburgi lahing. *Sõjast võttis osa palju eesti talupoegi. *Järgnevad 20 , sõjavägi tugevnes, kõik muutus jõukamaks. *Kuningas viis läbi 1680 reduktsioone(mõisate riigistamine)Nii eestmaal kui liivimaal. *Selle tulemusena suurenes riigikassa sissetulek olulisemalt *Läänistamine ­ anti maad rendile, mille eest tuli minna sõtta, teenida kuningat *Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad. *Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks. *Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil. *Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta. *Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse. *Talupoegadel säilis õigus kohtusse kaevata mõisniku omavoli vastu *Eramõisate üle kehtis riigikontroll. *Riigimõisatest pärisorjus kaotati. *1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsuste õigusi.(maanõunike koleegium

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Taani võimud viisid saarel läbi reduktsiooni. Rootsi aeg: Vaata Rootsi aja lehelt. Ka Põhjasõja lõppedes oli Eesti täiesti laastatud ja rahvastik väljasuremise äärel. Mahapõletatud mõisad ja talud tuli uuesti üles ehitada. Maal oli puudus tööjõust ning künni ja veoloomadest. Põllumaad olid suurelt osalt kasvanud võssa. Vene aeg: Peeter I viis läbi restitutsiooni ­ riigimõisad anti tagasi endistele omanikele. See oli tarvilik, et tõmmata siinne baltisakslaste eliit enda poolele, et kasutada seda siis uue, senisest euroopalikuma Vene impeeriumi ülesehitamisel. Eestlastele tähendas see aga pärisorjuse taaskehtestamist terveks sajandiks. Lisaks läks Põhjasõda Eestile maksma vähemalt 200 000 inimelu ­ üle poole rahvastikust. Kas maarahvas = talupojad = eestlased ?

Eesti ajalugu

Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid. Algul olid pooled staarostitest poolakad, pooled leedulased. Hiljem sai kolmandiku neist ametikohtadest ka Liivimaa Poola-sõbralikum aadel. Osa omanikuta Lõuna-Eesti maid jagati eluaegseteks läänideks Poola ja Leedu aadlile, maavalduse kaotanud saksa aadel kaotas ühtlasi ka ainukontrolli maa omavalitsuses. Liivimaa aadli esinduskogud (presidentkondade maapäevad) ja linnade esindused käisid koos vaid kuninga kutsel

Eesti uusaeg

Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi.

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Rajati palju uusi mõisaid (eriti Rootsi ajal). Mõisamaid suurendati talude arvel. Maade mõisastamist stimuleeris kasvav nõudlus Eesti- ja Liivimaa teravilja järele Lääne-Euroopas. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad (kuulus riigile, mõisas elsid ametnikud, kes korraldasid mõisa tegutsemist; tavaliselt olid maad jagatud taludeks) · kirikumõisad · linnamõisad.(mõisa omanikuks linn/linnavalitsus, olid suuremate linnade läheduses) Vastavalt sellele, millisesse tüüpi mõis kuulus, olenes tema koormus või vabadus maksustamise alal. Vähem olid maksustatud tavaliselt kiriku- ja linnamõisad, ühtlasi siis ka nende talupoeg- kond. Põllumajandus oli ekstensiivne

Demokraaia ja demokratiseerimine

25' tagandab sõjarahvakomissari kohalt Trotski, kelle permamentse revolutsiooni teooria oli vastuolus Stalini teooriaga. 27' Trotski parteist välja ja asumisele. Dets 1929' Stalini 50. sünnipäev; autokraatliku diktatuuri algus: Viisaastakuplaanid muudavad NSVL-i alates 28' modernseks tööstusriigiks. Talurahva kollektiviseerimine kujuneb hiiglaslikuks agraarrevolutsiooniks, mille ohvriks 6/10 kõigist taludest ja u 11mlj inimest (kulakute likvideerimine 32'). Kolhooside ja sovhooside (riigimõisad) asutamine. Uued söe-ja maagikaevandused tagasid rasketööstuste rajamise. Elektrifitseerimine. Isevarustus söe ja nafta osas. Inimtööjõu ekspluateerimine. Suurpuhastus ehk tšistka 36-38 on Stalini lõplik arveteõiendamine oma vastastega 20ndatest. Vanade revolutsionääride kõrvaldamine parteist ja sõjaväest. Siberisse 5-6mln inimest ja 40-42 arv kahekordistub. NKVD hakkab teeostama vahistamisi ja ülekuulamisi ja hukkamisi.