I Maailmasõda 1914-1918 (0)

I Maailmasõda 1914-1918
Sõjaks valmistumine ja plaanid
ohvririkas (üle 9 milj. inimese)
haavatuid (20 milj.)
osales 38 riiki, 75% inimkonnast
mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid
Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia , Jaapan (liitus hiljem)
Ajend – Ungari herts -hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos.
Eesti ja eestlased I Maailmasõjas
Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks.
Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus , mis ebaõnnestus.
Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine . Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjaliste tellimuste täitmine. See pani aluse eestlaste varandustele.
Jaan Tõnissoni eestvedamisel loodi Põhja-Balti komitee, selle ümber koondati palju rahvusliku liikumise tegelasi.
30% talunikest ning ligi pooled mõisatöölistest mobiliseeriti, mis tõi kaasa põllumajandustoodangu languse. Talunikelt rekvereeriti hobused ja kariloomad.
Rekvereerimine – seaduslikult lubatud asjade ära võtmine.
Seega sõjaaastatel põllumajanduse areng seiskus. Põllumajandustoodang langes ning suuremad linnad puhkesid ka nälga.
Tervikuna ka tööstustoodang vähenes. Tooraine puudus, valmistamine muutus keeruliseks, tööjõu kvaliteet halvenes. Tarbeesemeid oli puudu ning defitsiit põhjustas hinnatõusu ning see põhjustas vaheinflatsiooni.
1914-1918 kasvasid tuletikkude hinnad miljon protsenti
Umbes 150000 eestlast osales I Maailmasõjas, nendest 3000 olid ohvitserid, 30000 ohvrit.
1914-1915 Eestis sõjategevusi polnud, ainult Saksa sõjalaevad olid Eesti vetes ning tulistasid Kuressaaret ja Pärnut.
1915 pommitati zepelinidelt.
1915 kavandati Eesti valitsusasutuste ja elanike evakueerimist.
Sõjasündmused 1916-1917
1916 aasta lõpuks oli Venemaa jõudnud kokkuvarisemise ääreni. Sagenesid rahutused erinevates piirkondades ja ka armees . ~1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt armeest. Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha. Venemaa tahtis sõjast välja astuda, kuid ei saanud. Keskvõim ei suutnud olukorda enam kontrollida ja 5. nov 1916. hakkas Venemaa lagunema . 1917. a veebruaris toimus riigipööre . Võimule tuli uus valitsus, troonile astus Kevenski.
Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid . Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti antonoomia Venemaa koosseisus .
Märtsi lõpus 1917 ühendati eestlaste etniline asutus üheks Eesti kubermanguks. Valitsemisorganina otsustati Maapäev . Peale seda muutus:
1) vene ametnikkond kõikidel tasanditel asendati eestlastega.
2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel
3) eestikeelne haridus
4) hakati looma relvastatud salku eestlastest
5) hakati ettevalmistama rahvusväoosade loomisi
Olulist vastupanu ümberkorraldustele osutasid Vene ametnikud ja bolševikud.
Juulis 1917 tuli esimest korda kokku maapäev – parlamendi laadne kokkutulek. Polnud täiesti demokraatlik. Moodustati täidesaatva organid maavalitsuses, mille etteotsa sai K. Päts. Maapäeval seati esmakordselt eesmärgiks taotleda Eestile osariigi staatust Jüri Vilms.
1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku . Mandrile nad too aasta ei jõudnud.
1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku.
1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon .
Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp .
Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt .
Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad , mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid.
Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner.
1918 algul sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahu. Selle rahulepinguga loovutas Balti kubermangud Saksamaale. Märtsis 1918 algas Saksamaa suur pealetung , jõuti ka mandrile ning läbi Läti Lõuna-Eestisse.
A. Tisler – tehtud kangelane.
Kuna Saksa väed lähenesid kahelt poolt, siis Eesti rahvusväelased Päts, Laidoner ja Konik arvasid, et nüüd on õige aeg kuulutada välja Eesti Vabariik.
I Maailmasõja lõpp, tulemused
1918 a toimusid suured lahingud läänerindel, sõtta olid täie jõuga ühinenud USA.
Okt. 1918 algasid rahutused Saksamaal, armees. Algas nov. revolutsioon . 9.nov loobus Saksa keiser troonist. 11. nov. 1918 sõlmiti vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel( vist ).
Hakati rahulepingu tingimusi arutama. Jõustus 28. juuni 1919 Versailles ` rahuleping .
Tulemused:
Saksamaa pidi loovutama Reini jõe vasaku kalda. Prantsusmaa alad tagasi.
Relvastus, raskerelvastus pidi Saksamaa ära andma.
Austria- Ungari lagunes 4 riigiks.
Venemaa impeerium lagunes. Eraldusid: Eesti. Läti, Leedu, Poola, Soome.
Saksamaa kaotas osa territooriumist, umbes 73000 km2. Saksamaa kaotas ka kõik oma asumaad .
Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ajaloos.
Itaaliast sai suurriik .
Oluliselt suurendas oma tähtsust maailma poliitikas USA.
I Maailmasõda ei lahendanud põhi vastuolusid maailmas ja seega rahulepingutes oli peidus uue maailmasõja alge.