mai 2005. aasta arvamus 3-4-1-3-06). - Kui Riigikohus kasutaks seda pädevust õigustloovate aktide EL-i õigusega seotud sätete puhul, siis põhjustaks ta vastuolu ELi õigusega. à PS § 152 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumen seadus tuleb jätta kohaldamata osas milles need võimaldavad põhiseadusega vastuolu tõttu tunnistada kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti EL-i õigusega seotud sätte, mis on kooskõlas selle kehtestamise aluseks oleva EL-i õigusega. Riigikohtul ei ole võimalik lahendada taotlust kontrollida õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, kui õigusvaidlust lahendav kohus ei ole kontrollinud selle sätte kooskõla EL-i õigusega (sest kui on kooskõlas EL-i õigusega, siis ju eespool toodud, et ei saa üldse kontrollida vastavust EVPS-le). Taotluse lahendamine sellisel juhul võib kaasa tuua olukorra, kus Riigikohus hindaks EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte
kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme; teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid. 5) Õiguskantsler täidab õiguskantsleri seadusest ja teistest seadustest tulenevalt veel järgmisi ülesandeid: Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt 3 arvamust vaidlustatud õigustloova akti põhiseaduslikkuse kohta. Riigikogu liikme arupärimisele vastamine Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult õiguskantsleri võimkonda reguleerivate õigustloovate aktide täitmist puudutava arupärimisega.
tsiviil- kui kriminaalasju. II Ringkonnakohtud(2) vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded?
tegemine. EU Komisjoni ülesandeks on olla EU valitsus. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Iga volinik peab lähtuma EU huvidest, mitte oma koduriigi huvidest. EU Kohtu ülesandeks on seista kodanike ja ettevõtete huvide eest. EU Kohtu seadused on üle liikmesriikide kohtuseadustest ja õigusaktidest. Kui EU Kohus käsib Eestil Riigikohtul midagi muuta oma õigusaktis siis Eesti peab seda ka tegema. 13. Koalitsioon- Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Lobism- Tuleb inglisekeelsest sõnast Lobby, milleks nimetati parlamendihoones koridore ja eesruume, kus toimus istungite vaheajal olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused.
7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantslerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Kas Riigikohtul on pädevus kontrollida, kas Eesti õigusakt on kooskõlas EL õigusega? Põhjenda vastust. Jah, on küll pädev. Peale Eesti liitumist EL-ga peavad halduskohtud kontrollima, kas Eesti õigus on EL õigusega vastavuses. Kui kohtul see õigus puuduks, ei oleks võimalik avastada võimalike vastuolusid EL õigusega. Samuti satuks ohtu Eesti kohtute võimalus kontrollida, kas Eesti täidab kõiki kohustusi, mis on talle märatud EL liitumisega. 9
Võimude lahusus. Võimude lahususe eesmärgiks on vältida kogu võimu koondumist ühe oragani kätte. Samasei ole võimud absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on : 1. President võib kasutada veto õigust. e jätta seaduse väljakuulutamatta. 2. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse korras. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. 3. Seadusandlik võim kontrollib oma korda kohtuvõimu mõjutades teda riigieelarve kaudu, ta võib koostada ka seaduseelnõud mis võivad mõjutada kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib riigikontroll(haldus tegevuse osas). Majandussüsteemi põhitüübid. 1. Käsumajandus: on süsteem kus kõrgemal seisvad majanduseplaneerijad töötavad välja
Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb teha vahet. Välistada tuleks nende eraõiguslike juriidiliste isikute põhiõigusvõime, mille kõik osakud on riigi või riigist alamal seisva avalik-õigusliku juriidilise isiku käes. Näiteks on selline eraõiguslik juriidiline isik Riigi Kinnisvara AS, mille ülesanne on riigi jt avalik-õiguslike juriidiliste isikute kinnisvara hallata. Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi. Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille vähemalt üks osak kuulub mõnele füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule eeldusel, et selle juriidilise isiku
Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi (tsiviilõiguse süsteem). Kõige tähtsamad õiguse allikad on õigusaktid, nagu põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, rahvusvahelised lepingud, seadused ja määrused. Samuti võetakse eeskujuks kõrgeima kohtu Riigikohtu tõlgendused ja asjatundjate kommentaarid (nt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne). Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus, õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus jätta põhiseadusega vastuolus olev õigusakt kohaldamata. Seejärel menetleb asja edasi Riigikohus kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ning võib kuulutada kõnealuse õigusakti
(Maailma riigid. (2006). Tallinn: KirjastusVarrak). Eestlased seisid tugevasti nõukogude võimu vastu ja pärast kommunismi kokkuvarisemist Ida- Euroopas kuulutasid 1990 end iseseisvaks. 1992 võeti vastu uus põhiseadus, mis arendas edasi 1920a konstutsuooni demokraatlikku vaimu. ``Nõrk`` president esindab Eestit rahvusvahelisel areenil, määrab ametisse diplomaadid ja nimetab peaministri. President võib algatada seadusi ja panna neile veto, paluda Riigikohtul kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele, saata parlamet pärast umbusaldushääletust laiali ning anda välja seaduse jõuga dekreete juhul, kui parlament ei ole võimeline tegutsema. Samas tasakaalustab seda asjaolu, et presidendi valib parlament. Peaminister on põhiline täidesaatva võimu esindaja, kes juhib valitsuse tööd ja viib koos kabinetiga ellu valitsuspoliitikat. Ühekojaline parlament võtab vastu seadusi ning kiidab heaks eelarve ja kontrollib seda. Eesti
ringkonnakohus-teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimene astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku. Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunime ametissenimetamisel ning ametist tagandamist. hagiavaldus- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks. võistlevuse printsiip- erinevatel isikutel on kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus
eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus. Seda siis kui eesti kohus kahtleb EL õigusakti õiguspärasuses ja kehtivuses või kui eesti kohtul on raskusi õiguse tõlgendamisega. EL õigusakti õiguspärasuses kahtlemise korral on kõigil eesti kohtutel kohustus küsida euroopa kohtult eelotsust. Õiguse tõlgendamise osas võib ükskõik milline eesti kohus küsida eelotsust, kuid kohustus on Riigikohtul. (juhul kui puudub varasem praktika ja õiguse tõlgendamine ei ole ilmselge. Sellisel juhul eesti kohus peatab menetluse ja küsib euroopa kohtult eelotsust, eelotsuse saades jätkab eesti kohus menetlust sealt kus see pooleli jäi ja teeb eelotsuse põhjal lõppotsuse. Eelotsused mõjutavad õigust tervikuna. Eelotsuse tegemisel on euroopa kohus loonud hulga õiguse üldpõhimõtteid. Konflikti korral on EL õigus liikmesriigi suhtes ülimuslik
Sellekohaselt ei võinud tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski. Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja alandamatus nii ainelises kui au mõttes. Kohtumõistmise monopoolsuse põhimõtte kohaselt ei võinud olla teisi kohtulikke instantse peale nende, mis alluvad Riigikohtule. Iga õiguslik vaidlus pidi leidma kohtuliku lahenduse. Ei Riigikohtul ega Valitsusel polnud lubatud ära võtta kodanikelt kohtu poole pöördumise võimalust. Eesti riigivõimu käsitsemise oli Põhiseadus rajanud moodsaile riigi- ja haldusõiguslikele põhimõtteile. Õigusriigi põhimõte oli olulisim ja see avaldus selles, et avalikku võimu lubati käsitseda üksnes kooskõlas põhiseaduslike sätetega. Põhiseadusele omistas Põhiseadus aga normatiivaktide sarjas esikoha ja kõrgeima kehtejõu. Põhiseadust ei saanud muuta ei
Riigikohus seisukohale, et õiguskantsleri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selles nimetatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. 9 Otsuse juures tuleb panna tähele, et otsus ei kaugeltki mitte üksmeelselt, mis on nähtav sellest, et riigikohtunikud Jüri Põld, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu ning Julia Laffranque esitasid otsusega seoses ka oma eriarvamuse. Riigikohtu menetluse käigus tõusetus lisaks sisulisele taotluse lahendamisele küsimus ka selle osas, et kas Riigikohtul on üldsegi õigust hinnata Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest tulenevate piirangute põhiseaduspärasust. Küsimust analüüsides andis üldkogu hinnangu, et Riigikohus jääb üldkogu 19. aprilli 2005. aasta seisukoha juurde, milles on öeldud, et kui õiguskantsler taotleb Eesti õigustloova akti kehtetuks tunnistamist tuues põhjusena välja selle vastuolu Euroopa Liidu õigusega, siis ei ole see Riigikohtu pädevuses 9 RKÜK 1. juuli 2010 otsus nr. 3-4-1-33-09
4) Kohtu kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelevalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub põhiseaduse järgi ka Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine, kui Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikkuse järelevalvele; 5) Riigikohtul on õigus tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma: 6) Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse ning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on Vabariigi Presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud.
põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine, kui Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikule järelvalvele. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse kaudu ning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib ka riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on ka vabariigi presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud.
Valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president. President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, esitab peaministri kandidaadi, nimetab ametisse ministreid ning teeb ettepanekuid ametite kandidaatidele. On ka eesti riigikaitse kõrgeim juht. Samuti on õigus algatada põhiseaduse muutmise eelnõu. Riigi kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, mis on moodustatud kolmeastelise süsteemi järgi: esimese astme kohtud- maa, linna ja haldus, teise astme- ringkonna, kõrgeim kohtuvõim riigikohtul. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste organite tegevuse õiguspärasuse kindlustamiseks on loodud õiguskantsleri institutsioon, kes on sõltumatu ametiisik. Majandusliku tegevuse ja nende vara kasutamise kontrolliks on loodud riigikontroll, mis on sõltumatu. Riigiorganite süsteem on loodud võimude vastastikusele kontrolli ja tasakaalu põhimõttele. Riigivormid Monarhia Monarhia on riigivorm, milles valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. Monarhi ei
tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsusepeale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas.
vastuolus. o Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelevalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine, kui Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikule järelevalvele. o Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. o Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse kaudu ning riigieelarve kaudu. Samuti nimetab Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe ning riigikohtu liikmed, osaledes sellega kohtuvõimu kujundamisel. o Täitevvõim kontrollib kohtute tegevust riigieelarve eelnõu koostamise ning selle täitmise
Hent Kalmo 1. Kompenseeriv konstitutsionalism Euroopa moodi Otsides vastust küsimusele, kes peaks kaitsma Eesti põhiseadusesse haaratud õigusi ja põhimõtteid, püstitub esmalt küsimus, kas on üldse tähtust, kas seda teeb Eesti kohus või Euroopa Kohus (EK). Riigikohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui Riigikohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3 Argumentatsioon on järgmine: põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti heaks praegu kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud ning vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega ei leitud, Euroopa Kohus kontrollib teisese õiguse kooskõla esmase õigusega, seega peab eeldama, et kehtiv teisene õigus vastab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele
pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda. Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta 31. kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel
konstitutsioonilised vaidlused, kuid põhiseadus (§ 149 lg 3 teine lause) ise näeb ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve toimub Riigikohtus, mitte halduskohtus. Riigikohtu pädevust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna on täpsustatud PSJKS § 2. a) Esmajoones tuleb põhiseaduslike vaidlustena nimetada normikontrolli, s.o üldaktide ehk õigustloovate41 aktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Kuna üldakti põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamise pädevus on vaid Riigikohtul, ei saa halduskohtusse esitada kaebust vahetult üldakti peale. See, et üksikisikul puudub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vahetu algatamise õigus, ei tähenda, et tegemist ei oleks teistsuguse menetluskorraga HKMS § 3 lg 1 mõttes. Halduskohtus saab vaidlustada põhiseadusevastasele üldaktile tuginevat üksikakti või toimingut. Samuti on halduskohus pädev arutama põhiseadusevastaseks tunnistatud üldaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid (RVastS § 14).
tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas.
tavainimeste ja avaliku võimu kandjate vahel. Nimelt, on lausa aksiomaatilise fakt, et tavainimese poolt temale kuuluvate subjektiivsete õiguste kasutamine on vabatahtlik asi. Keegi ei või meid sundida selleks. Niisamuti ei saa rääkida ka mingist vastutusest, kui me kasutame neid õigusi. Teisiti on lugu aga õiguse realiseerimisega kasutamise vormis avaliku võimu kandjatega, sest siin toimub see realiseerimine õiguse ja kohustuse ühtsuses. Nimetagem seda pädevuseks. Riigikohtul on nii õigus kui ka kohustus lahendada kaasust, ta ei saa jätta asja läbivaatamata. Täitmine: Samuti aktiivse ioguse realiseerimsie vorm, mis kujutab endast kohustavate normide realiseerimise protesess; või ka lõppresultaat. Õiguse subjektide poolt nendele pandud kohustuste täitmine. ntx konstitutsiooniliste kohustustute täitmine. Järgimine: On eriline selle poolest, et on passiivne, kujutab endast keelavate normide nõuete realiseerimist.
Ent seejärel ülendas RKPJK selle põhiseaduslikuks väärtuseks ja RKÜK järgnes talle. Sellega on raske nõustuda. Juhul kui Riigikohus soovib sellega kehtestada kirjutamata põhikohustuse, mis asub väljaspool üldist maksu-, lõivu- jm rahalist kohustust (§ 113), tuleb arvestada § 3 lg 1 esimese lausega, mille järgi tohib riigivõimu teostada üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduslike väärtuste tuletamisel põhiseadusest on Riigikohtul teatav mänguruum, kuid mittepõhiõiguslikud väärtused peaksid olema suunatud PS-ga kaitstud üldise huvi tagamisele. Juhul kui Riigikohus tugineb õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte tuletamisel vaikimisi §-le 113, tuleb osutada selle sätte pigem formaalsele iseloomule. Nii nagu puhtad pädevussätted (nt § 104 lg 2) ei sobi hästi põhiseaduslikku järku õigusväärtuste põhiseaduslikuks aluseks, ei sobi selleks hästi formaalsed seadusereservatsioonid.
2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel) Kassatsioon- riigikohtule esitatud kaebus Riigikohtul on nö loakogu, mis vaatab kas asi on üldse nii kõrgel arutamist väärt. Kui on, siis riigikohus vaatab asja veelkord läbi. Riigikohus ei hakka enam fakte võrldema. Vaatab ainult seda, kas eelnevalt ei ole midagi valesti vormistatud, et ei ole tehtud protseduurilisi vigu. Kui on tehtud vigu saadetakse ringkonnakohtusse tagasi. Apellatsiooni ja kassatsiooni vaheline erinevus- kassatsiooni puhul ei vaadata enam tõendusmaterjale, vaid jälgitakse kas madalamaastme kohtud pidasid kinni
lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole. 24 90. Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon? Avaliku võimu kontroll – igaühel võimalus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kohtu ülesanne kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla ps-i ja seadustega. Põhiseaduslikkuse järelvalve – harilikud kohtud hindavad, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas ps-ga või mitte. Riigikohtul on õigus tunnistada vastuolus olevad sätted kehtetuks. Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused – vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kohtu ülesanne on õigusrikkumine tuvastada ja fikseerida. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused – ainult kohtul on õigus kedagi süüdi mõista. Kohtud tagavad menetluse erapooletuse ja õigluse. Rida eripädevusi, mis tulenevad ps-st – nt kohtu luba isiku kinnipidamiseks üle 48h. 91. Kohtu sõltumatus a
organitele pädevuse tagamine. See tähendab, et võimuorganite ülesanded tulenevad otse PS-st, mitte ei ole jäetud enda või Riigikogu otsustada. Võimude tasakaalustatus nõuab erinevaid riigi põhifunktsioone täitvate organite vastastikuse kontrollimise ja mõjutamise mehhanismide olemasolu. (Nt teostab Riigikogu parlamentaarset kontrolli valitsuse üle, teatud juhtudel saavad Vabariigi Valitsus ja Vabariigi President ellu kutsuda erakorralisi valimisi, Riigikohtul on õigus põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi kehtetuks tunnistada jne). Teema 4. Põhiõigused Põhiõigused on sätestatud enamuses põhiseaduse (PS) II peatükis, olles isik kõige olulisemad subjektiivsed õigused. Peamiseks põhiõiguste allikaks Eestis on PS II peatükk ning nt valimispõhimõtted PS § 57 lg 1 ja § 60 ning samuti riigikaitsega seonduvad sätted. Põhiõiguste tähtsus Põhiõiguse normidel on kõrgeim tasand õigusnormi hierarhias
reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Sarnase õigusnormi otsimine samast või teisest seadusest. 15. Õiguse allikad Eesti ôiguskorras Õiguse allikateks on Eesti seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul (s.t kõrgeimal kohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus) õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus kuulutada kõnealune õigusakt põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Seadus - Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusôigusel pôhineva ôiguskorraga
o Eelkõige toimub kontroll halduskohtu menetluses, sest iga isik võib täitevvõimu mõne toimingu või seadusaktiga rikkuda mingeid tema õiguseid. o Ka täitevvõimu üldaktid (valitsuse ja ministrite määrused) alluvad põhiseaduslikule järelvalvele. Kui halduskohus kontrollib üksikakte või toiminguid, siis põhiseaduslikus järelvalves kontrollitakse üldakte. o Riigikohtul on pädevus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. · Seadusandlik võim kontrollib kohtuvõimu: o Mõjutades seda seadusandliku tegevuse kaudu, ehk võttes vastu seaduseid nii kohtute ülesehituse kui ma menetlemiskorra kohta. o Riigieelarve vastuvõtmise kaudu, otsustadesk, millises ulatuses kohtuid finantseeritakse. o Riigikogu nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning riigikohtu
§ 403 lg 5 järgi ei saa ühinemist vaidlustada, mis aga ei võrdu ühinemis otsusega, kuigi kohtuparktikas on neid samastatud. Erinevus otsuste vaidlustamisel on selles, et see ei pruugi olla vaidlus ühinemise üle, vaid nt mingi muu otsuse osas, või otsuse osa osas. 3-2-3-10-98 (käib ümberkujundamise kohta- siin on rk öelnud et ka otsuste vaidlustamine pole võimalik kui kane tehtud on aga vutt leiab et riigikohtul pole atud juhul lõpui õigus!) ja selles otsuses vaidlustati ühinemisotsus, st seal ümberkujundamise otsus. Esimene asjaolu mida kontrollida?- kas seda otsust saab üldse vaidlustada sest kui ei saa pole vaja hakata sisuliselt uurima? Aegumistähtajad nt on! 398 aegumistähteaeg 1 kuu lg1!- ühinemisotsuse kehtetuks tunnistamine! 301'lg1 p4!- kokku kutsumise korra suhtes peame tuvastama tühisust! Erinorm AS-ist rääkides? Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd
§ 403 lg 5 järgi ei saa ühinemist vaidlustada, mis aga ei võrdu ühinemis otsusega, kuigi kohtuparktikas on neid samastatud. Erinevus otsuste vaidlustamisel on selles, et see ei pruugi olla vaidlus ühinemise üle, vaid nt mingi muu otsuse osas, või otsuse osa osas. 3-2-3-10-98 (käib ümberkujundamise kohta- siin on rk öelnud et ka otsuste vaidlustamine pole võimalik kui kane tehtud on aga vutt leiab et riigikohtul pole atud juhul lõpui õigus!) ja selles otsuses vaidlustati ühinemisotsus, st seal ümberkujundamise otsus. Esimene asjaolu mida kontrollida?- kas seda otsust saab üldse vaidlustada sest kui ei saa pole vaja hakata sisuliselt uurima? Aegumistähtajad nt on! 398 aegumistähteaeg 1 kuu lg1!- ühinemisotsuse kehtetuks tunnistamine! 301'lg1 p4!- kokku kutsumise korra suhtes peame tuvastama tühisust! Erinorm AS-ist rääkides? Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd
Põhiseaduse järelvalve ja selle piirid (kohus jätab seaduse kohaldamata, kui vastuolus põhiseadusega) Kas kohtul on üldse selline pädevus jätta kehtiv seadus kohaldamata? Kohus vs täitevvõim Justiitsministeerium haldab haldus- ja ringkonnakohtuid, riigikohus haldab end ise. Probleem: kes haldab kohtuid? Tasakaal võimude sees: Võimu konsentratsiooni keeld: Ükski üksus ei tohi enda kätte koondada nii palju võimu, et süsteem muutuks. Nt kas riigikohtul on liiga palju võimu? 5. Õiguskindlus „mängu ajal reegleid ei muudeta“ § 10 Üldiselt mõistetakse selle all korrapära ja stabiilsust. Algab sellest, et seadused avaldatakse 1. Seaduste kättesaadavus: Salajase õiguse keeld - seaduste avaldamine (kättesaadavus) § 3 lg 2, § 108. Riigiteataja peab olema reaalselt riigi poolt välja antav ja ametlikult
Esimene kaasus (21.06.1993) oli küsimuses, kelle käes peab olema suur riigipitsat (Meri leidis, et presidendi käes, kuid kohus ütles, et kuskil pole seda kirjas tegelikult võikski olla presidendi käes). Põhiseaduslikkuse järelevalve on mitmetähenduslik: - Igaühe tuvastamispädevus (igaüks võib tuvastada vastuolusid põhiseadusega) - Tühistamispädevus (pädevus siduvalt Riigikogu poolt vastuvõetud akt tühistada) Selline pädevus on Eestis ainult Riigikohtul. PS järelevalve on seega õigusmõistmine põhiseaduspärasuse küsimuses. Esemeks võib olla: - Seaduse kooskõla põhiseadusega - Kõrgemate riigiorganite pädevuste ulatus ja jaotus - või mõni muu põhiseaduspärasuse küsimus. §149 (2) 2 Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Teoreetilised PS järelevalve menetlusliigid: - Normikontroll - ANK (abstraktne)
parandamiseks Harju Maakohtu 25.09.2002 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 42 veenvalt mõjub Riigikohtu nõustumine ringkonnakohtu seisukohaga, et süü suurust mõjutab raskendavate asjaolude puudumise ja kergendava asjaoluga mittearvestamise korral veel teo toimepanemise koht (kohtusaal) ja relva põhjendamatu kaasaskandmine70. Seega näib Riigikohtul kujunevat seisukoht, et süü suurust tuvastatakse mitte §-des 57 ja 58 toodud asjaolude raames, vaid vajaduse korral nendele lisaks. On aga iseasi, kas karistuse suurust (vangistuse pikkust või karistuspäevade arvu) hakata skaala algnäiduna arvestama sanktsiooni keskmisest või selle alumisest kolmandikust. Kui kirjanduses on soovitatud lähtuda viimasest71, siis kohtupraktika näib vähemalt esialgu jäävat keskmise juurde72.
asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Nagu esimese ja teise astme kohtud ei ole ka Riigikohus seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, mistõttu arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 5 puudub Riigikohtul pädevus hinnata seda, kas alama astmete kohtud on asjaolusid õigesti tuvastanud, tuvastada ise hagi aluseks olevaid asjaolusid ning vastu võtta ja hinnata tõendeid, kui need ei ole esitatud ringkonnakohtu poolse protsessiõiguse normi rikkumise tõendamiseks .Kaebevõimalus diskretsiooniotsuse vaidlustamiseks on üldjuhul piiratud. Kõrgema astme kohus saab kontrollida üksnes seda, kas diskretsiooniotsus on proportsionaalne. Riigikohtu kohtukoosseisu osas vaata konspekti esimesest osast.
põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine, kui Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikule järelvalvele. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse kaudu ning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib ka riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on ka vabariigi presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud.
põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine, kui Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikule järelvalvele. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse kauduning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib ka riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on ka vabariigi presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud.
vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine, kui Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikule järelvalvele. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse kauduning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib ka riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on ka vabariigi presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud.
Eelkõige toimub kontroll halduskohtu menetluses, sest iga isik võib täitevvõimu mõne toimingu või seadusaktiga rikkuda mingeid isiku õiguseid. Ka täitevvõimu üldaktid (valitsuse ja ministrite määrused) alluvad põhiseaduslikule järelvalvele. Kui halduskohus kontrollib üksikakte või toiminguid, siis põhiseaduslikus järelvalves kontrollitakse üldakte. 21 Riigikohtul on pädevus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Seadusandlik võim kontrollib kohtuvõimu: Mõjutades seda seadusandliku tegevuse kaudu ehk võttes vastu seaduseid nii kohtute ülesehituse kui ma menetlemiskorra kohta. Riigieelarve vastuvõtmise kaudu otsustatakse, millises ulatuses kohtuid finantseeritakse. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning riigikohtu liikmed ehk
Pärandi vastuvõtmise või sellest nimetatud asjaolu tuvastanud. Kuna hagi on esitatud hageja pärimisõiguse tunnustamiseks, tuleb loobumise üldiseks tähtajaks on 10 aastat (PärS § 118 lg 3). Pärimisseaduse kohaselt võib notar üldist kohtul nimetatud hagi aluseks oleva asjaolu kohta võtta seisukoht. Tulenevalt TsMS § 688 lg-test 4 pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest ja 5 puudub Riigikohtul pädevus hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tuvastada, mistõttu tuleb asi saata loobumiseks võib notar PärS § 118 lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud. 16
allikaid sõna otseses mõttes, küll võivad nad olla pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Õigusteadusliku arvamuse hulka kuuluvad õigusteaduslikud tööd, ettekanded, õigusteadlaste arvamused, mis esitatakse näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi istungil jne. Nii võib Riigikohus oma äranägemisel kutsuda arvamuse andmiseks kohtusse spetsialiste. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 kohaselt on Riigikohtul õigus nõuda ka õigustloova akti vastu võtnud organilt arvamuse esitamist. Sisuliselt on siin tegemist vastusega järelepärimisele. III. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe §1. Subjektiivne avalik õigus 1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormiga antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist.
allikaid sõna otseses mõttes, küll võivad nad olla pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Õigusteadusliku arvamuse hulka kuuluvad õigusteaduslikud tööd, ettekanded, õigusteadlaste arvamused, mis esitatakse näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi istungil jne. Nii võib Riigikohus oma äranägemisel kutsuda arvamuse andmiseks kohtusse spetsialiste. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 kohaselt on Riigikohtul õigus nõuda ka õigustloova akti vastu võtnud organilt arvamuse esitamist. Sisuliselt on siin tegemist vastusega järelepärimisele. III. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe §1. Subjektiivne avalik õigus 1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormiga antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist.
Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi (tsiviilõiguse süsteem). Kõige tähtsamad õiguse allikad on õigusaktid, nagu põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, rahvusvahelised lepingud, seadused ja määrused. Samuti võetakse eeskujuks kõrgeima kohtu Riigikohtu tõlgendused ja asjatundjate kommentaarid (nt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne). Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus, õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus kuulutada kõnealune õigusakt põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Õigusaktide liigid kirjeldus
Seega peab kohtusse pöördumise õigus tagama põhiseaduslike õiguste võimalikult tõhusa kaitse. 3-4-1-56-13 PS Paragrahv 15 Kohus peab järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Seega, kohaldades tsiviilasjas TsMS § 689 lõiget 6, oli riigikohtul ex officio kohustus kontrollida selle sätte põhiseaduspärasust samamoodi kui juhul, kui hageja oleks kassatsioonkaebuses esitanud TsMS § 689 lõike 6 põhiseadusvastasuse kohta väite. (p 10) Paragrahv 24lg 5 PS § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Sellest sättest ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja
annaabi.ee 
