Miks puhkes Teine maailmasõda? (0)

Miks puhkes Teine maailmasõda?
Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini . Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema.
1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased . Septembris muutus olukord väga teravaks. Tšehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Ka Tšehhoslovakkiat sunniti selle kokkuleppega nõustuma, tema jaoks olid lepingu tingimused väga rasked. 1939. aasta kevadel vallutati sakslaste poolt kogu Tšehhoslovakkia. Sakslased väitsid et see riik on lagunemas. Ei Prantsusmaa ega ka Suurbritannia astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja. Seega osutus Müncheni kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks.
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938. aastal, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes ; teda toetas Mussolini , Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena.
1939. aastal hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub . Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu.
Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.

• Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel.
  
• Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.
  

Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.
Ma arvan et peamine põhjus, miks Teine maailmasõda puhkes oli Molotovi-Ribbentropi pakt, sest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa on olnud peaaegu koguaeg vaenlased.