MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES (0)

Q: Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses?

Vastus leiad õppematerjalist: MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses?

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES
Kordamine kontrolltööks , Õ LK 71-97

Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel)
Agraarühiskond - ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina , metsi hävitati.
Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus . Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta , maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid , autod ja lennukid .
Infoühiskond - ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia , transport, kõrg tehnoloogiline tootmine.

Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives.
Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses.

Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele.
Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine ( maavarad ); energia (odav); tarbijalähedus; kapital ; turg ; teiste ettevõtete lähedus ; arenenud infrastruktuur .

Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid.
Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga. Hiljem pärast II maailmasõda tekkis ettevõtetel vajadus laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu . Ettevõtteid viidi riikidesse, kus on odavam tööjõud, leebemad keskkonnakaitse nõuded, madalamad maksud või muud sisendi hinda alandavad tegurid, et tootmiskulsid vähendada.

Analüüsi rahvusvaheliste firmade mõju.
Rahvusvahelised firmad mõjutavad suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. Ettevõtte poliitikast sõltub, mis riikidesse rajatakse tehaseid, kellelt allhankeid tellitakse ja millistes maades müüki korraldatakse. Ettevõtted annavad kohalikele inimestele tööd. Raha lisandumine riigi majanduse ja uute tehnoloogiate ülekanne elavdab majandust ja parandab inimeste heaolu.

Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses? Too näiteid tekstiili- ja rõivatööstuse kohta.
Tehnoloogilised uuendused muudavad tootmisprotsessi ja mõjutavad ettevõtete paiknemist, millega kaasnevad muutused nii majanduses kui ka sotsiaalelu ruumilises korralduses ning ühiskonna arengus tervikuna . Näiteks aurumasina täiustamine ja raudtee kasutuselevõtt muutis tootmisettevõtete paigutuse paindlikumaks. Tehaseid saadi rajada kaugemale sadamatest, maavarade leiukohtade lähedusse. Autode tootmisega kaasnes ettevõtete rajamine põhimõtteliselt igale poole. Ettevõtted, töökohad ja inimesed liiguvad paindlikult üle kogu maailma. Tekstiili- ja rõivatööstus kolis ka Ida- ja Kagu- Aasiasse ning Ladina-Ameerika riikidesse, sest seal on tööjõumahukus ning kasutatakse madala kvalifikatsiooniga tööjõudu (tööjõu maksumus on väiksem). Transport on ka tänapäeval poole lihtsam, transportida võimaldab igalt poolt.

Nimeta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid.
Kvalifitseeritud tööjõu vajamine; valmis infrastruktuur; meeldiv elu ja töökeskkond ; koostöö.

Iseloomusta autotööstuse tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid.
Tootmine: tootearendus; detailide valmistamine; kokkupanek; truudus ja hooldus ; teenindus.
Allhanked ja palju erinevaid ettevõtted teeb koostööd. Edukad on vaid suured autotootjad, sest tootearendus on kallis. Paigutamisnihked on, et algselt oli enamik tootjaid Euroopas, nüüd Jaapanis ja Hiinas
MÕISTED:
Majanduse struktuur- majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest üht tüüpi majandusharudest.
Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus , metsandus , jahindus .
Sekundaarne - primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud : energeetika , metallurgia , masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus.
Tertsiaarne - mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus , side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus , tervishoid , kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks.
Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi . Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega.
Võrgustikupõhine majandus- kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloogiate kiirele arengule.
Ettevõtlusklaster ehk kobar - sarnastel tegevusaladel tegutsevate või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud.
Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharud, mis kasutavad kvaliteetkaupade tootmiseks uusimat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid ning haritud ja motiveeritud töötajaid (näit. arvutitööstus, elektroonikatööstus, biotehnoloogia jne.)
Teaduspark - suhteliselt väikesel territooriumil asuvad kõrgtehnoloogiasektori ettevõtted, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted, ülikoolid , teadusasutused ja laboratooriumid (näit. Silicon Valley USA-s).
Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on vahel suuremgi kui väikestel riikidel.
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh ka inimtekkelistest eelistest.
Tootmise spetsialiseerumine- keskendumine teatud toodete, detailide valmistamisele või teenuse osutamisele saavutamaks mastaabisäästu üldise koopereerumise raames.
Fordism - tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel.
Toyotism - kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid.
Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi.
Industriaalühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus.
Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris.
Korilus - hankimine otse loodusest.
Arengumaa - madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik.
Arenenud riik- kõrge elujärje, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riik, peamiselt maakera põhjapiirkondades.
Elatusmajandus- rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu.
Traditsiooniline tootmisviis - olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse enesepoolt, elatusmajanduslik ja maailmamajanduses ei osale.
Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, eeldab kõrget haridus taset ning uusi tehnoloogiaid .
Postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Postindustriaalset tootmisviisi iseloomustavad aatomienergia, kõrgtehnoloogia jms kasutuselevõtmine ning füüsilise töö üha laialdasem asendumine vaimse tööga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 47 allalaadimist

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES #1

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES #2

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eksole123 Õppematerjali autor

1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel)
Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati.
Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid.
Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine.

2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives.
Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses.
3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele.
Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine (maavarad); energia (odav); tarbijalähedus; kapital; turg; teiste ettevõtete lähedus; arenenud infrastruktuur.

mastaabisäästu haridus rõivatööstus MUUTUSED ÜHISKONNAS MAAILMAMAJANDUSES

Sarnased õppematerjalid

doc

Muutused maailmamajanduses

3. TEEMA: Muutused maailmamajanduses (Rmt. lk 62-75) 27.11 Test + Aafrika riigid kaardil Allteemad: 1. Muutused majanduse struktuuris ja hõives. 2. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. 3. Rahvusvahelised firmad. 4. Autotööstus Põhimõisted:  majanduse struktuur – majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest ühttüüpi majandusharudest. o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e

Majandus

docx

GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED

elukohti ei ole ülekaal kiire kasv Areng Euroopas - Lääne-Euroopas kuni 15.saj 18.saj lõpp kuni 1970a. 1972a Areng Eestis U 500 e.m.a. Kuni 18.saj lõpuni 19.saj algus kuni 1975a 1990 - 1991 (Kalevi riidetööstus) MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabelit ülevalpool!) 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. · Hõive põllumajanduses on pidevalt vähenenud, infoühiskonnas on siin rakendatud alla 10% tööjõust. · Industriaalühiskonnas kasvas hõive tööstuses kiiresti, põllumajanduses vähenes.

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

docx

Geograafia kordamine - 10 klass

aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid üksteisest isoleeritud; veonduse arenedes hakati ka rohkem kaubavahetusega tegelema

Geograafia

doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm

odt

Geograafia kirjalik arvestus

Suremus- on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja( surmade arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Loomulik iive- on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- ühiskonnas elavad koos eri vanuses inimesed, kuid mitte kiki pole ühepalju. Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed(0-14), tööealised(15-74), eakas (75+). Migratsioon-ehk ränne, inimeste alalise elukoha vahetus. Immigratsioon- ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Emigratsioon- ehk väljaränne on ränne teise riiki. Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid- tõuketegurid on negatiivsed näitajad, mis on

Rahvastik ja majandus

docx

Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses

GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus

Geograafia

odt

Kordamisküsimused – muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses

Kordamisküsimused muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses 1.Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted 2.Millised ajaloolised, looduslikud ja majanduslikud tegurid on linnade arengut mõjutanud? Ajaloolised Looduslikud Majanduslikud Soodne asend tasased alad kaubanduse ja (jõeorud, jõeorud, järved, põllumajanduse

Inimgeograafia

docx

Maailmamajanduse kujunemine

Seleta mõiste tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud us, kalastamine metallurgia töötlemine

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

Rohkem sarnaseid