Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti maavarad (2)

3 HALB
Punktid
Maris Rattas Maavara , maa-aines, põhjavesi, leiukoht ... MAAVARAD : EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Põhjavesi ­ maavara mille kasutamist ja kaitset Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis sätestavad eraldi seadused (Veeseadus). seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele
Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund , st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi , meremuda , põlevkivi, savi ja turba Maavarailming lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris.
Eesti maavarad: Maavarade klassifikatsioon Vanus, Ma liiv, kruus, turvas , METALLILISED MITTEMETALLILISED savi, järvelubi, muda ... PÕLEVAD liiv, savi, Klassifikatsioon Eestis ( Enno Reinsalu 1998): lubjakivi/ dolomiit Põlevad maavarad: põlevkivi ( kukersiit ); diktüoneema argilliit ; turvas lubjakivi/dolomiit Ehitusmaterjalid: lubjakivi; dolomiit; kristalne ehituskivi ( graniit ); liiv; kruus; savi lubjakivi/dolomiit Maagid : põlevkivi/diktüoneema Rauamaak fosforiit Furong Keemiatoore Fosforiit; lubjakivi savi Muud: järvemuda; meremuda; järvelubi; turvas Ediacara Proterosoikum Kristalne aluskord graniit/magnetiit...
OHESAARE S2oh TURVAS Pridoli LIIV KAUGATUMA S2kg KVATERNAAR KRUUS KURESSAARE S2kr Q SAVI Ludlow LUBJAKIVI, JÄRVELUBI PAADLA S2pd 419 DOLOMIIT S I L U R
0.5 Ma DIATOMIIT ROOTSIKÜLA S1rt SNEZA D3sn Wenlock JAAGARAHU S1jg DOLOMIIT DAUGAVA D3dg Ülem JAANI S1jn DUBNIKI D3db LUBJAKIVI, PLAVINAS D3pl DOLOMIIT ADAVERE S1ad 370 Llan- DOLOMIIT D E V O N
AMATA D2am dovery LUBJAKIVI, RAIKKÜLA S1rk TEHNOLOOGILINE LIIV DOLOMIIT GAUJA D2gj SAVI 440 JUURU S1jr Kesk BURTNIEKI D2br SAVI PORKUNI O3pk ORDOVIITSIUM
ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg NARVA D2nr Ülem VORMSI O3vr 391 PÄRNU D2pr NABALA O3nb Rezekne/Kemeri Alam D1 RAKVERE O3rk 417 Tilze
1 OANDU O3on LUBJAKIVI 454 KEILA O3kl LUBJAKIVI Maavarade paiknemise iseloomustamiseks kasutatavad mõisted: Ülem O3jh HALJALA O3id Levila ala, kus esineb üks või mitu maavara (Balti põlevkivi ja fosforiidilevila) ORDOVIITSIUM
KUKRUSE O3kk PÕLEVKIVI e. UHAKU O2uh KUKERSIIT LASNAMÄE O2ln LUBJAKIVI Gaasiilmingud Kesk Kunda Jõhvi magnetiline ASERI O2as LUBJAKIVI Kallavere savimaardla anomaalia Kopli savimaardla Kolgaküla Aseri 477 KUNDA O2kn savimaardla savimaardla Kunda-Aru savimaardla Puhatu Toolse VOLHOVI Väo turbamaardla Maardu Tsitre BILLINGENI Harku EES TI P Pannjärve
a HUNNEBERGI Tallinn-Saku Õ L EV
l ua Alam liivamaardla KIV liivamaardla Rakvere
i DIKTÜONEEMA IMA
le Türisalu O1tr ARD
i id ARGILLIIT Vasalemma LA
i TAPA PÕLEVKIVILEIUKOHT
ill GDOVI
rg Kallavere O1kl FOSFORIIT lubjakivimaardla 495
aa PÕLEVKIVI-
em Furong IUM KAMBR
MAARDLA
e 2-3
on Kesk BALTI PÕLEVKIVI- JA FOSFORIIDILEVILA
tü ik DOMINOPOL' 1lk
d ti Alam
es 542 LONTOVA 1ln SINISAVI
e -E än EDIACARA/VEND 650 KOTLINI V2kt
Lä Proterosoikum 1800-1900 PR GRANIIT
© Maris Rattas 2001/2002
Balti (põlevkivi) bassein · Ordoviitsiumi selfimeres kujunenud orgaanikarikas savikivim · Mineraalosa : karbonaatne (15-70%) ja terrigeenne (15-40%) · 10-65% OA (orgaaniline aines kerogeen, mis on tekkinud sinivetikalaadsete Gloeocapsomorpha prisca jäänustest · Detriidina rohkelt okasnahksete, trilobiitide, brahhiopoodide fragmente
Leiukoht/ Lade Kihistu Kihistik Kukersiidikihtide indeksid Maardla Kukruse Viivikonna Peerti III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X TAPA Kukersiidikihtkond
O3kk Maidla L, M, N, O, P, I, II
A, A',B, C, D, E, F1, F2, F3, F4, Kiviõli EESTI F5, G, H, K1 ,K2 Uhaku Kõrgekalda Erra c, d, g, h, k, l, m1, m2, n
O2uh x1, x2, a1, a2, a3, a4, b1, b2, b3, Pärtlioru © Ingo Valdma b4, b5
© Maris Rattas 2001/2002
Ebalagi Pirukas Lubjakivi Kunda- Kunda-Aru Dolomiit Väo 30 cm Harku Vasalemma Kuradinahk 3-5 cm Rummu Aavere Metsla Karinu Ungru - Ungru-Sepaküla Orgita- Orgita-Haimre 39 cm Mündi Võhmuta
Kalana Kurevere Roosa paas 13 cm Koogna Rõstla Hellamaa 13 cm Kaarma Anelema Kaksikpaas 24 cm Kogula
Kulak 30 cm D E V O N
"Rusikas" 10 cm
Tiirhanna Sordikiht 55 cm Marinova Kalkahju
Sinine paas 13 cm © Maris Rattas 2001/2002
2 Aluskorra graniitsed intrusiivid Viiburi plutoon NEEME MASSIIV rabakivi intrusiivid
MAARDLA
Riia plutoon # ookeanilise maakoore akretsioon: 1.9-1.8 Ga # rabakivi intrusiivid: 1.65-1.54 Ga
Kvaternaari setted : liiv- liiv-kruus PRANGLI
TALLINN-SAKU HIIUMADALA
Eesti soostumus 22,3 %. Maardlatena arvel 1626 sood. Kvaternaari setted: savi Turbavarusid on kokku 2.37 mrd t (Orru, 1995) Kolgaküla Kunda Aseri Kallavere Kopli
Vana- Vana-Vigala Türi
Tohvri Sakla Süvahavva Arumetsa Joosu Sänna Küllatuva Määsi Perametsa
© Maris Rattas 2002
3 Meremuda: Haapsalu, Käina, Mullutu - Mullutu- Suurlaht Järvemuda: Ermistu, Värska
Arumetsa
Järvelubi: Vajangu/ Vajangu/Varangu
4
Eesti maavarad #1 Eesti maavarad #2 Eesti maavarad #3 Eesti maavarad #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor remember112 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maavarad
17
pptx

Maavarad

Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele

Geograafia
Eesti geoloogia eksami vastused
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

Mis asi viimane Niisked ja kuumad tingimused soodustavad - u 1050 Ma liigub lõunapoolusele, 30-60 kaustobioliidid, organismide jäänustest ja üldse on? keemilist murenemist. Jahedad ja niisked laiuskraadi vahel nende lagusaadustest moodustunud põlevad tingimused soodustavad füüsikalist murenemist. - 900 Ma lõunapooluse lähedal maavarad. Kaustobioliidid on näiteks turvas, lk 23 - Tõepoolest, Lontova kihistu sinisavi on Kuivades tingimustes on murenemine aeglasem. - 825 Ma ekvaatoril pruunsüsi, põlevkivid ja nafta;energeetika- ja tüüpiliste mereliste joontega settekivim- temas - u 750 miljonit a tagasi Lauraasia osa - liigub keemiatööstuse tooraine

Geoloogia
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? ​Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? ​Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Kordamisküsimuste vastused 2011
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega

Eesti loodusgeograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud ­ klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp ­ kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär ­ globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär ­ seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt

Maateadus
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

kristiplix profiilipilt
kristiplix: Sanin palju abi
20:07 26-02-2010
Aleks14 profiilipilt
Aleks14: hea
09:30 27-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun