Grupitöö: Piiratud-ressursid (0)

Sissejuhatus
„Ressursside ehk tootmisfaktoritena käsitletakse  üldjuhul maad, tööd (kui inimese vaimset ja füüsilist võimet), füüsilist- ja finantskapitali ning ettevõtlikkust. Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid   jäävad lihtsalt kasutamata.“(EAS, 2018 ) Antud töö eesmärgiks on kolme erineva artikli põhjal analüüsida ressursside piiratuse mõju majanduskeskkonnale.
Artiklite kokkuvõte ja analüüs.
Esimene artikkel räägib ööelust vanalinnas . Sellest, kuidas öised pidutsejad vanalinnas on väga häirivaks muutunud inimestele, kes vanalinnas elavad. Liiga vali muusika ei lase öösel magada ning akna alla lärmavad inimesed ei anna rahu ka öistel tundidel, ajal, mil inimesed peavad saama oma kodus puhata . Antud probleemile on lahendust otsitud pikalt, kui seda leitud veel ei ole. Linnavõim on valitsusele teinud ettepaneku, et muuta kaubendustegevuse seadust selliselt , et linn ise saaks vanalinnas tegutsevatele ettevõtetele piire seada. Artikli kirjutamise ajaks seda tehtud polnud. Politsei ning Mupo ei ole suutnud piiratud resursside tõttu piisavalt hästi korda tagada. ( Berg ,M. 2013)
Mõju majanduskeskkonnale on positiivne, kuna ettevõtjad teenivad tulu öösel lärmavate piduliste pealt. Mida rohkem külastajaid lõbustusasutustel on, seda kasumilkum on see ettevõtjale, seda rohkem teenitakse tulu ning makstakse makse mis üldsiselt elavdab majandust. Teisalt on mõju vanalinnas elavatele inimestele negatiivne, Nemad, kui resurss oma töökohas, ei saa öösel puhata ning seeläbi võib see mõjutada nende tegevust ja tulemuslikkust tööl. Mis omakorda tähendab nende tööandjale vähem majanduslikku kasu, kui töötaja ei suuda endast anda nii palju, kui paljuks ta võimeline on seetõttu, et ta ei ole saanud piisavalt puhata.
Inimesed magavad USAs keskmiselt 6h 31min, UKs 6h 49min ning jaapanis 6h 22min. Kui arvestada, et keskimiselt lõppevad peaod vanalinnas 5.00 hommikul , siis jääb kvaliteetset und inimesel alles keskeltläbi 3h. Mis ei ole kindlasti piisav, et anda tööl endast maksimum. ( Johanson , A. 2017 )
Teine teadustöö keskendus ressursside piirituse mõjudele radikaalsete innovatsioonide suhtes. Selleks võeti võrdlemiseks kaks tähtsat ressurssi, mille roll on üüratult suur kõikides ettevõtetes, teadmised ning finantsid ning kuidas just nende piiritlemine avaldab mõju innovatsioonide arengule. Teadustöö autor püstitas seega ka kaks hüpoteesi: “Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb teadmiste piiratusest” ning “Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb finantsilistest piiratusest”.
Oma teadustöö käigus jõudis autor järeldusele, et tema püstitatud hüpoteesid osutusid tõeseks. Eriti kehtib see teadmiste piiratustest, autor leidis, et just nendest on võimalik üle saama ettevõtlikut käitumist kasutades, mis soodustab juba olemasolevate teadmiste rekombineerimist ning samuti on ta võimeline valla päästma loomingulised katsed, mis aktiveerivad varem mittekasutatud teadmisi. (Keupp, M.M; Gassmann, O. 2013)
Kolmas artikkel annab ülevaate, et piiratuse efektiivsuse vaatepunktist saab eristada kahte puhast süsteemi, millest üks on ressursside piiratuse süsteem ja teine nõudluse piiratuse süsteem. Järgnevalt uuritakse ressursside piiratuse süsteemi. Majanduskeskond, mis töötab ressursside piiratuse põhimõtetel ei pea ilmtingimata tähendama seda, et kõiki vajalikke ressursse kasutatakse täielikult ära. Tootmises toimub pidevalt mingisugune üksteise vastastikune täiendamine. Tehnoloogias peavad erinevad sisendid olema kombineeritud fikseeritud proportsioonides . Kui üks ressurss jõuab teatavasse kitsaskohta, siis seeläbi jäävad ka teised ressursid samal ajal tahaplaanile ja kasutamata. Seega tekib kitsaskohta jõudnud ressursis puudujääk ja kasutamata ressurssides  langus. Seeläbi järeldabki autor, et üks ei välista teist- puudujääk ei välista langust. Selleks, et otsustada, kas kehtib ressursse piiratuse mudel ei piisa vaid sellest, et vaadelda ressursside puudujääke või kasutamata jäänud ressursse. Ressursside piiratuse mudeliga on tegu siis, kui tootmine jõuab pidevalt välja füüsiliste kitsaskohtadeni.(Kornai,J. 2010)
Kasutatud allikad
EAS, ( 2018 ) Ressursside vajadus, rahakäibe planeerimine ja finantsprognoosid. Kättesaadav: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/ressussside-vajadus_rahakaibe-plaan/ 18.03.2018
Berg, M.(2013) Piiratud ressursside paradiis . Kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/512618/piiratud-ressursside-paradiis 18.03.2018
Johanson, A (2017) Suurfirmad pakuvad võimalust töö juures silma looja lasta. Kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/4332413/suurfirmad-pakuvad-voimalust-too-juures-silm-looja-lasta 18.03.2017
Kornai, J. (2010) Econometrica. Kättesaadav: http://kornai-janos.hu/Kornai1979%20Resource-constrained%20vs.%20demand-constrained%20systems%20-%20Econometrica.pdf
Keupp, M.M; Gassmann, O. (2013) Ressursipiirangud radikaalsete uuenduste käivitajana: pikaajalised tõendid tootmissektorist 18.03.2017