10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust KV - õigus väljendada mõtteid, õigus saada infot, õigus võtta vastu infot valikuliselt, õigus avalikult sõna võtta. SV vaba arvamuste turg õigus oma mõtteid avaldada, tsensuur keelatud, sõltumatu info eelistamine, viiakse ellu ajakirjanduse abil ajakirjandusvabadus on osa sõnavabadusest- 11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne. Tsensuur on riigivõimu poolt infolevi suhtes rakendatav järelvalvesüsteem. Preventiivne on ennetav tsensuur, repressiivne on järeltsensuur. 12. Milleks on tsensuuri vaja? 13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15
EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest
5 Alanud demokraatliku tee katkestas juba 1958. a. 17. nov. kindral Ibrahim Abboud' riigipööre, mille eesmärk oli ,,hoida ära riigi allakäik, vajumine kaosesse ja ebastabiilsusse", milleni olid viinud parteide vahelised rivaalitsemised ja poliitikute intriigid. Parlament saadeti laiali ja moodustati kaheteistkümnest ohvitserist koosnev kabinet, kel oli Abboud' eesistumisel kogu seadusandlik ja täidesaatev võim. See konservatiivne, samas pigem leebe, kui repressiivne sõjaväeline diktatuur kehtis kuni 1964. aastani.6 Abboud' reziimi ajal siiski olid järjest tugevama tagakiusamise alla langenud Sudaani lõunaosa mittemoslemid, see viis rahvarahutusteni, mis omakorda sundisid reziimi taastama tsiviilvõimu. Kuna riik oli aga usuliselt, rahvuslikult ja sotsiaalselt tugevasti lõhestatud, siis jäi ka seekord demokraatia eluiga lühikeseks. 1969. a. korraldas vasakradikaalne kolonel Jaafar Mohammed al-Nemery uue riigipöörde
kasutada nii tekib kord. (Palmaru K. III) Teise võimukäsituse põhivoolu rajaja on Nicóllo Machiavelli, kelle raamat "Valitseja" (Principe) (1513, ilmus 1532) sisaldab võimu detsentraliseeritud ja strateegilist käsitust. Võim vahend, soovitud tulemus (soovid ei täitu alati). Ta otsis eeliseid (nt sõjalisi), mis eristaksid "valitsejat" ja teisi. Michel Foucaulti järgi on tegelikkus meile antud ainult diskursuste kaudu. Võim on diskursuse efekt. Foucaulti käsituses ei ole võim repressiivne ega negatiivne. Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru)
töötulemust ei tea keegi. Selline inimene on osainimene mitte täisväärtuslik, sest täidab tööst mingi lõigu ja seetõttu on inimene võõrandunud. Kui inimene teeb tööd palga pärast, on töö võõrandunud. Marxist lähtuv Marcuse ütleb: kaldub arvama, et instinktid on muudetavad. Teine Marcuse raamat „Ühedimensiooniline inimene“ – põhisisu: kapitalistlik ühiskond muudab inimese objektiks ka tema enda jaoks. Teadvus on massikultuuri poolt manipuleeritud. „Repressiivne tolerants“ – tolerantsiga muudetakse opositsioon jõuetuks, hinnangud ühiskonnale ei saa olla demokraatlikud – enamuse mõte tuleb maha suruda. Opositsiooniline vähemus on õigemal teel kui rumal enamus, enamusele ei tohi sõna anda. Suur enamus on töödeldud massikultuuri poolt. 1969 ilmus artikkel, mis kutsus üles kunstist loobuma – uskus reaalse revolutsiooni võimalusse, et kapitalismi kukutamine on võimalik, aga mitte töölisklassi poolt, kes on
vajadustele. FASISM Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fasistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis. Fasistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik dekadentsi ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fasistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. VALIMISED DEMOKRAATLIKUD VALIMISED inimeste vaba valik iseseisev otsuste langetamine ei pea avalikustama oma otsust kõigil kandidaatidel on õigus oma vaateid propageerida kandidaate võib olla palju
ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni. 2000. a püüdis Gaddafi saavutada paremaid suhteid Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Ta mõistis varakult hukka 2001. a 11. septembri terrorirünnakud ja jagas ameeriklastega luureinfot al-Qaeda kohta. Peale seda, kui 2003.a kaotas Saddam Hussein võimu, oli Gaddafi hirmul, et ka tema võib kaotada oma liidripositsiooni. Avalik imidž: Gaddafi võimustiil ei olnud mitte ainult repressiivne, vaid ekstsentriline. Gaddafi maine ulatub populaarsest revolutsioonist kuni rahvusvahelise kõrvaleheitmiseni. Kuigi Gaddafil oli negatiivne maine Läänes, nähti Aafrikas teda kui kangelast. Nelson Mandela, kelle Apartheidi Vastast Liikumist Gaddafi toetas, nimetas oma lapselapse Gaddafi järgi ning aitas tal saavutada Lääne tunnustuse 90ndatel. Gaddafi ise pidas end intellektuaaliks ja filosoofiks. Tema varasemad abilised on öelnud, et Gaddafil oli kinnisidee oma välimuse suhtes
c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b) arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel; c) kapitalism tekkis kiiresti ja edukalt ainult seal, kus protestantlik reformatsioon oli edendanud eetilist tööd, säästmist ja korduvinvesteerimist. 46. Nõudluse kasv
b) protestantlik tööeetika; c)katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 52.Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus a)tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine; b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine; c)tarbijate käitumise muutumine. 45.Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a)kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b)arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel; c)kapitalism tekkis kiiresti ja edukalt ainult seal, kus protestantlik reformatsioon oli edendanud eetilist tööd, säästmist ja korduvinvesteerimist. 109. Motiivide struktuuri moodustavad
kooselu (mitte niivõrd ideoloogiat jms). Karistusõigus kaitseb õigushüvesid (inimese tervis nt, elu, omand, vabadus, riik). Õigushüve järgi on süstematiseeritud KarSi eriosa. Õigushüvest tuleb piiritleda konkreetset ründeobjekti (objekti, mida reaalselt kahjustatakse). Õigushüve on abstraktsioon, mida ei ole kunagi võimalik reaalselt/otseselt kahjustada. Karistusõigus kaitseb hüvesid karistusõigusliku sekkumisega ehk sanktsiooni kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude ära hoidmist). Preventiivne funktsioon võib väljuda karistusõiguse raamidest. Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust. Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi
inimesi jääb seetõttu töötuks. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas majanduspoliitika. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine ,jaotamine ja tarbmimine.Riigil peab neis küsmimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima. Peamised maksusüsteemid. Kolme liiki: 1) proportsionaalne -kõik ,kes teenivad maksavad makse,võrdeline süsteem. 2)progressiivne-suurema sissetulekuga maksavad rohkem,astmeline tulumaks. 3)repressiivne-sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. *Eesti on proportsionaalne.Reformierakond toetavad 1.proportsionaalselt. Otsesed ja kaudsed maksud, *Otsesed-nt. Tulumaks (21%),maamaks,üksikisiki tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. *Kaudsed maksud : käibemaks 18%,aktsiisimaks (tubakas,elekter,alkohol(L),bensiin,tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. TULUD:Ming osa riigi ettevõtete tuludest
30. Millised on terrorismi tunnused Richardsoni järgi? Poliitiliselt inspireeritud Vägivaldsus või ähvardus vägivallale Sõnum Sündmuse läbiviimine ja ohver sümboolselt tähtsad Viivad läbi alagrupid Ohver on erinev sihtgrupist Meelevaldne suunatus tsiviilisikutele 31. Mis ajendab inimesi terroristlikule teele? Materiaalne deprivatsioon, haridus, lihtsustamine, repressiivne reziim, suhteline deprivatsioon, vaimuhaigus? ajupesu? Väikeste, sõltumatute gruppide toetamine ja julgustamine, vähe otsest kontrolli. Self-defined ja self-motivated, mitte manipuleeritud karismaatilise liidri poolt. Religioon? 32. Kuidas on terrorism ja organiseeritud kuritegevus omavahel seotud? Terrorism ja organiseeritud kuritegevus: rahastamine; esmane eesmärk siiski altruistlik, mitte materiaalne; soovib tähelepanu
Tema erinevus Adornost – temast sai omamoodi ikoon, jäi USAsse, (seos noorsooliikumistega?), teda on tugevalt mõjutanud Freud. Kõik ühiskonnad toimivad, sest on olemuslik lõhe selle vahel, milline inimene on ja milline on võiks olla. Peab olema midagi, mis loob rahulolematut olekut. Marcuse: loodud uus ühiskond, kus see lõhe on kadunud. Sotsiaalse muutuse võimalikkus kaob samuti. Marcuse vs marksistid. 211014 „Negro driving a Cadillac“ Great Refusal repressiivne (de-)sublimatsioon W. BENJAMIN (1892-1940) Benjaminil ei ole eriti palju klassikalisi teoseid, kirjutas palju esseesid. Romantismis oli kunstnik vahendaja. Loomise akt. Gutenberg lõi trükitehnika – 15. saj inimese jaoks oli uskumatu näha kaht samasugust raamatut/teost. Nüüd aga massiproduktsioon, lõputu reprodutseerimine. Fotol ei ole enam originaali. Aura: hingus, oreool. 181114 Bahtin Vološinov istina pravda monoloog vs dialoog BAHTIN
tutvustati, teadsid inimesed, et Staliniga on midagi tegema hakatud. Otsus isikukultuse kohta, mis osaliselt kritiseerib Stalinit, kuid on tunduvalt leebem kui Hrustsovi kõne. Otsuse peamiseks eesmärgiks see, et panna paika need raamid, mis ulatuses tohib Stalinit kritiseerida. Kõik kes ei arvestanud seda otsust või läksid otsuse raamistikust välja, neid hakati üsna otsustavalt ja rängalt karistama. Nii ongi tulemuseks see, et 1956. aasta teisel poolel, 1957. aastal repressiivne alge ühiskonnas oluliselt tugevnes. Olulist rolli etendas üks teine otsus, mis võeti vastu 14. detsembril, 1956. aastal. Salajane ringkiri, mis laiali saadeti, mis nõudis väga selgelt meetmete tõhustamist igasuguse teisitimõtlemise vastu. Otsapidi oli selle ringkirja taga 1956. aasta Ungari sündmused ning oluliseks tõukeks said ka sündmused Baltikumis, mis Ungari vastupanuga esile tulid. Kremli jaoks eriti ohustatud ühiskonnagrupiks sai
osa inimesi jääb seetõttu töötuks. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas – majanduspoliitika. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, jaotamine ja tarbimine. Riigil peab neis küsimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima. Peamised maksusüsteemid. Kolm liiki ● proportsionaalne - kõik, kes teenivad maksavad makse, võrdeline süsteem. ● progressiivne - suurema sissetulekuga maksavad rohkem, astmeline tulumaks. ● repressiivne - sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. Eesti on pool proportsionaalse ning pool progressiivse maksusüsteemiga. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed - näiteks tulumaks (21%), maamaks, üksikisiku tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. Kaudsed maksud - käibemaks 18%, aktsiisimaks (tubakas, elekter, alkohol ,bensiin, tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted.
väljaselgitamiseks. Sagenenud on juhtumid, kus organiseeritud kuritegevus kasutab jälitustegevuse meetodeid. Nii tegeles ühes Vladivostoki kuritegelikus grupeeringus luure- ja vastuluurega endine eriteenistuse ohvitser (, 2003, 56, 179). Karistuspoliitika Reeglina hoitakse eeluurimist ja politseilist tegevust ning kohtupidamist ja karistuse elluviimist eraldi, et repressiivne võim ei koonuduks ühe isiku st ministri kätte. Venemaal see paraku nii ei ole, vanglad alluvad Siseministeeriumile (MVD). Samuti on MVD alluvuses kriminaaluurimine, avaliku korra tagamine (politsei) ja juriidiline peakontor. See tähendab, et võim on koondunud ühe minstri kätte. Vastupidiselt Lääne ühiskonnale, kus toimub vanglate rahastamine riigi poolt maksumaksjate rahaga, on Venemaal vanglad tootmisüksused, mis peavad üleval ennast ja riiki
põllumajandus, metsandus ja maakorraldus. Riigi elu alusdokument on põhiseadus. Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906. aastast ja neli eesti Vabariigi põhiseadust, neist kaks demokraatlikku (1920, 1992) ja kaks autoritaarset (1933, 1937). Nõukogude okupatsiooni ajal langetati kõik põhimõttelist laadi otsused Moskvas. Nõukogude Liidu (1936, 1978) ja liiduvabariikide konstitutsioonid sisaldasid küll demokraatlikke õigusnorme, kuid repressiivne reziim neid tegelikkuses ei rakendanud. 1960-1970 võeti vastu rida ENSV koodekseid. Eesti taasiseseisvumise ajal võttis ENSV Ülemnõukogu 1988. Aastast vastu mitmesuguseid eelkonstitutsioonilisi õigusakte, mis on Eesti lähiajaloo tähtsad allikad. Riigikogu, vabariigi presidendi ja valitsuse õigusaktide ametlik väljaanne (ka elektrooniliselt) on Riigi Teataja, mida annab välja Riigikantselei. Ajaloouurimine ei saa hakkama ilma õigusaktideta, sest see tegeleb õigusega reguleeritud
* ühemõõtmeline inimene * kultuuri kahemõõtmelisuse hävitamine *ei toimi keeldude ega käskude kaudu hea elu loomise loogika, keeldu puuduvad *inkorporeerimine igasugune mitmem õõtmelisus sisaldatakse kultuuritööstuses, millega muudetakse ühemõõtmeliseks *inimeste erilisust saab ära peita kapitalismi loogika sisse ei saa ennast kujutada väljaspool olevana *vastuhaku saab sobitada süsteemi sisse, puudub tegelik individuaalsus *repressiivne desublimatsioon (psühhoanalüüsist) inimesi juhitakse justkui tema ihasid vabastades, aga tegelikult on teatav repressiivne protesess, sest selle kaudu juhitakse süsteemi veel rohkem sisse *inimesi valitsetakse füüsilise mõnutunde kaudu, heaolu *HM otsis viise, mis suudaks selle loogikale vastu siesta *GREAT REFUSAL (suur keeldumine) ihad, seksuaalsus *tuleks inimeses avastada ihasid, mida ei ole võimalik tõlida kultuuritööstuse
Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks. Lecture symptomale ehk sümptomaatiline lugemine- kuidas analüüsida seda mida tekst just otseselt ei ütle. 4.03.2015 Althusser-RRA-repressiivne riigi aparaat- jõu struktuur ühiskonnas, mille eesmärk on reageerida vastupanule ühiskonnas(politsei, sõjavägi jne). IRA-ideoloogiline riigi aparaat- koosneb millestki muust siia alla kuulub haridussüsteem, kirik. Subjekt- inimesed tajuvad ennast subjektina ja see teeb nad ideoloogiale vastuvõtmatuna. Näiteks: mul on muusika valdkonnas oma maitse ja ma olen kindel et see on minu oma, keegi tahad sead aga kritiseerida, aga ma olen
ülevaatajad ja viivitamatu surmanuhtlus põgenemiskatse eest. Okupatsioonivastase vastupanu populaarseima juhi Charlemagne Peralte'i mõrvas USA merejalaväelane, kes teeskles, et on Peralte'i poolehoidja. Peralte'i surnukeha näidati pooduna avalikul väljakul kõigi pühakute päeval. Seda sündmust mäletavad haitilased "ristilöömisena". Duvalier'de diktatuur 1957 valiti presidendiks François Duvalier. Tekkis repressiivne ja korrumpeerunud reziim, mis surus opositsiooni jõuga maha ning kasutas voodood. 1964 kuulutas Duvalier, keda tunti Papa Doci nime all, end eluaegseks presidendiks. Kui ta 22. aprillil 1971 suri, päris võimu tema poeg Jean-Claude Duvalier (Baby Doc). Diktatuurijärgne periood Duvalier'de 29-aastane diktatuur lõppes 7. veebruaril 1986. Sellest ajast kuni 1991. aastani valitses Haitit rida ajutisi valitsusi. 24
suhetest, aga poliitilist programmi ei puudutanud. Gramsci - eeldus millest ta seda loogikat välja hakkas ehitama, baasi ja pealise suhe. Keskne mõiste oli hegemoonia. Hegemoonia - sisaldab teatud surve avaldamisvahendeid... Hegemoonia teostub selle kaudu...., kasulikkuses alamkihtide jaoks. Toimub midagi manipuleerimise taolist, valitsemine toetub jõule. Toimib justnimelt ideoloogilises domineerimises. Otsustav ei ole repressiivne aparaat vaid protsessi aluseks on kõik see mida me nimetame kokkuleppeks, konsensus, mis tagaks teatud stabiilsuse ühiskonnas. Tsiviilühiskond - see sfäär kus taoline ideoloogiline võitlus toimib, kultuurinähtuste kaudu. Marxi pealisehituse vaste, Gramsci annab talle suurema tähenduse. Domineeriv sotsiaalne grupp pakub oma huvid välja terve ühiskonna eest pmst. Domineerivad kihid on suutelised alamatega kokkuleppima, ja järele andma. Sellises
kuidas kultuuri mitme mõõtmelisus niiöelda inkorporeeritakse. Adorno on öelnd selle sama nähtuse kohta ,,iga üks, kes vastu hakkab, saab ellujääda aind sobituse kaudu.... ,, ehk inimese erilusust saab ära peita. Me ei saa ennast kujutada väljaspool olevana. Meie vastuhakkamine on iseenesest miski mida saab süsteemi sisse adapteerida. o Marcuse: Repressiivne desublimatsioon: o inimest juhtiakse justkui tema ihasid vabastades, kuid samas see ihade vabastamine on represiivne protsesess. o See on siis, et me tunneme elust mõnu. o Marvuse arvates meid valitsestakse mõnude kaudu, füüsilise naudingu kaudu. o Marcuse kohta tuleb asamas öelda, et ta otsis viise leida üles midagi, mis suudaks sellele loogikale vastu seista, sest tal olid omad ideed.
inimene inkorporeeritakse, haaratakse kaasa. muidugi, ka adorno ja horkheimer kirjutasid samasuguste teemade kaudu : ehk siis, sinu individuaalsust saab inkorporeerida. see toimub ihade ja vajaduste rahuldamise kaudu, heaolu loomise kaudu. marcuse arendab seda mõtet edasi ja täpsemaks. selle rahuldamise kaudu inimene hakkab vaatama kõrvale fundamentaalsetest asjadest. marcusel on ka psühhoanalüütiline kallak (see käiski marksismiga sageli koos, ka adornol näiteks) : repressiivne desublimatsioon : see on see mida kapitalism teeb : see justkui viitab repressiooni kadumisele, justkui laseb ihadel vabaneda, kuid see protsess meelelahutustööstuse kaudu on iseenesest repressiivne protsess. ihad vabastatakse selleks, et inimesi alistada ja alla suruda ja muuta inimesi passiivseks. populaarseks tegi marcuse see, et ta rääkis ka vastupanuloogikast : great refusal : kultuuris on sfäärid,
Jesuiidid suhtusid pooldavalt näitlemisse. Seda peeti vajalikuks näitlejameisterlikkuse seisukohast ning see andis võimaluse end välja elada, lõbutseda ja rahuldada nii oma edevust. Kõik näidendid ja kogu tegevus olid tugeva kõlbelise kontrolli all. Õpetaja funktsioon oli õpetada, mitte karistada. Igas koolis oli olemas korrektor, kellel oli võim koolist välja visata iga õpilane, kes ei allunud korrale. Distsipliin jesuiitide koolis oli range ja repressiivne. Koolid olid kõik tasuta ja avalikud. Vaja oli ainult vanemate luba. Jesuiitide hariduslik mõju oli XVII-XVIII saj Euroopas väga tugev. HIINA Loodusesse suhtus hiinlane lugupidamisega ja nägi end osana sellest (parima osana). Hiinlased nimetasid oma maad keskseks Impeeriumiks või Taevaaluseks, maailma nabaks. Hiinlaste uskumustes on kesksel kohal esivanemate kultus-sugulushinged. Hiinas oli kolm õpetust:
Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Althusser: ideoloogiat kannavad reaalsed suhted, reaalsed objektid. IRA: ideoloogiline riigiaparaat (haridus, poliitline süsteem, perekond, meedia) millele vastandud RRA: repressiivne riigiaparaat( politsei, kohtusüsteem). Seega inimest ei pea alati sundima, võib teda n-ö kasvatada, pakkuda talle n-ö valikuid. Taastootmise viisiks on see, et ideoloogia konstrueerib inimesed, vormistavad nad teatud viisil, et nendega oleks võimalik ideoloogiliselt suhelda. Tekst enne reaalsust. Ideoloogia loob selle, kellega kõneldakse ja siis kõneldakse temaga. Meist saavad subjektid, siis ideoloogiaobjektid. Inimene on Althusseri meelest ideoloogiline loom. Ideoloogia toimib
planeerimine. Sotsialism baseerub arusaamal, et majandusliku tegevuse juures tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte kasumist Ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, ressursside ümberjaotamine Kapitalismi sisepinged viivad töölisklassi poliitilise organiseerumiseni ja sellega kaasnevate sotsiaalpoliitiliste ümberkorraldusteni ühiskonnas Sotsialism kaasaegses maailmas: Repressiivne Sotsialism demokraatlikes riikides: Taani, Rootsi, Soome, kus majandus on erakätes, kuid toodete ja teenuste ümberjaotamine toimub riigi kontrolli all heaoluühiskond Eesmärk vähendada ebavõrdsust Kulukas bürokraatlik 64. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula.
Sümptomaatiline lugemine - kuidas analüüsida seda, mida tekst otse ei ütle, mis on tekstist välja jäetud. Viis kuidas igasugust teksti võib vaadelda. Tekst ei ole harmooniline tervik, vaid on täis sisemisi häireid ja tekstis ei ole vaid üksainus tähendus. See ei ole lõpetatud, see on mittetäielik. See mida autor kavatses ei ole kõik, mis tekstist saab. Sarnasus Freudiga: tekstil on oma alateadvus, tekst räägib ka ilma autorita midagi juurde. RRA - repressiivne riigiaparaat - jõu struktuurid ühiskonnas, mille eestmärk on reguleerida võimaliku vastupanu süsteemile, protesti ära hoidmine (politsei, vanglad jne) IRA - ideoloogiline riigiaparaat - toimetab nö pehmete väärtustega: massimeedia, religioosne süsteem, haridussüsteem. Altusser räägib kuidas IRA praktiliselt toimib. Subjekt : just see, et inimesed käsitlevad ennast subjektina, tabab ideoloogia inimest kui subjekti. (F-i seos). Ideoloogia on seotud subjektiga
Tänapäeval olukord natuke teistsugune - tingitud seadusandlusest (isikuandmekaitse). Kogu riiklik arhiivifond on läbi Interniti kättesaadav (kõik nimistud). SAAGAs digitaliseeritud kõik materjal, mis pakub huvi genealoogia uurimisele. 21.02.12 Rõhuasetuste muutumine. Üleminekuperioodi alguses, 80. a teisel poolel hakkasid domineerima need teemad, mis ühiskonna seisukohalt kõige olulisemad ja valulikumad tundusid - päevakorrale tuli just nõukogude võimu repressiivne tegutsemine, just küüditamised ja julgeolekuorganite tegutsemine. 80. lõpus ja 90. alguses oli oluliseks uurimisteemaks sõjaeelse Eesti uurimine, sest Nõukogude aegne info selle perioodi kohta oli väga vildakas. Väga oluline oli see kirjasõna, mis oli tekkinud paguluses, seal oli tekkinud Eesti Vabariigi kohta olulised kogude, just pagulusse läinud ühiskonnategelaste mälestused, koguteosed jne. Nende baasil artiklite kirjutamine on väga iseloomulik just 80. aastate lõpul. 39./40
a) rahvusriikide kohtud; b) rahvusvahelised kohtud. Lisaks õiguskaitseorganeid: prokurör; kohtueelse uurimise organid; täitemenetluse organid; kinnipidamis- ja karistusasutused. Järelvalveinstitutsioonid 1) teenistusjärelvalve; 2) konstitutsioonilisuse järelvalve; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelvalve; 4) tehniline järelvalve ehk seire. Järelvalve teostamise meetodite liigitamine: 1) järjestuseee alusel ajas: a) preventiivne e eelkontroll B) repressiivne e järelkontroll 2) kontrollfunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne e pidev e permanentne, samas hõlmav; B) irregulaarne e pisteline, nii hõlmav kui ka valikuline 3) kontrolli objekti hõlmamise alusel: a) täielikult hõlmav (emmendav ülevaade objektist) B) valikuline e väljavõtteline Lisaks parlamentide juures obmudsman ja erilised parlamentide pstitsioonide komiteed. Mõlemad need institutsioonid kuuluvad haldamise mittekohtuliku järelvalve alla.
tähtsust, kui akt on vastu võetud ebapädeva organi poolt, Eristatakse konkreetset ja abstraktset kontrolli: a) konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. b) Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti PS-pärasust, ilma et konkreetset vaidlust oleks tekkinud. Eestis saab seda kontrolli algatada president, õiguskantselr ja KOV volikogu. Eristatakse veel eelkontrolli ja järelkontrolli. Selle sünonüümidena ka preventiivne ja repressiivne kontroll. a) eelkontroll toimub pärast akti vastuvõtmist, kuid enne selle jõustumist. Kontrolli tulemus võib takistada seaduse jõustumist. b) kui järelkontrolli tulemusena leitakse , et akt on PS-vastane, siis ei saa seda enam kohaldada. Harilikult KK-d nagu ka USA Ülemkohus ei tunnista mittekonstitutsioonilist akti kehtetuks, vaid piirduvad vastava akti PS-vastaseks tunnistamisega, pärast mida ei saa akti enam rakendada. Seaduse tunnistab kehtetuks parlament
Valgustussajandi lõpus ja 19 sajandi künnisel ning seda iseloomustab kolm aspekti : panoptism - kõike püütakse jälgida distsiplinaarsus - kõike püütakse distsiplineerida. normeerimine - seotud inimsfääri normidega ja ettekirjutistega. Võimusuhted läbivad kogu ühiskonda,nt. riik-indiviid, vanemad-laps. 19 sajandil toimus võimu sensualiseerimine -- pehmenemine, mis oli tingitud seksuaalteadmiste levikust. Tulemused: 1. heidetakse kõrvale "repressiivne hüpotees" (et tänapäeva industriaalne ühiskond pani aluse represseerimistele sooküsimustes. Vastupidi -- ketserlike seksuaalsuse liikide plahvatuslik areng). 2. medikaliseerimine -- kui varem kuulusid seksuaalsus ja sellega kaasnevad tabud Piibli ja kiriku valdkonda, siis tänapäeval on selle rolli üle võtnud meditsiin ja psühhiaatria. Foucault arvates toimub just siin võimu ja seksuaalsuse lõikumine ja tekivad 4
ennast halvasti, kui me ei ole suutnud neid omandada. Milleta saaksime ka hästi hakkama. Probleem on selles, et isegi kui me selle teesi omaks võtame, sellegi poolest ei ole neutraalset punkti, mille põhjalt inimesed võiksid oma vajadusi objektiivselt hinnata. Me ei saa öelda, kas me tegelikult tahame neid asju, mida me tahame, või ei. Küll on kunstlik vajadustee arendamine loonud Marcuse järgi tingimused repressiivse vabaduse idee juurutamiseks. Repressiivne vabadus on selline vabadus kus inimese vabadus võib kätte jõuda alles siis kui materiaalsed tingimused on kätte saadud, ja alles siis hakkame arenema isikustena, kuid need eeldused ei sa valmis, need tingimused ei jõua kunagi kätte. Tagajärjeks on see, et inimene jääbki senise arengutee kütke ja siin tuleb juurde selline joon, meie omavahelistes suhtlustes ja selles kuidas oma olukorda kirjeldama nagu operatsionalism.
Sulaaeg lõppes 1964. a kui N. Hrustsov võeti maha, kuid Eestis sulaaeg venib pikemalt kuni 1968. a. Sulaaeg tähendab osalist lahti ütlemist Stalini aegsest reziimist, mis toob kaasa erinevad ühiskonna eluvaldkondade teisenemise ning kõige ilmekamalt hakkab olude muutus silma kultuuri valdkonnas. Kultuurielu elavnemine: Uue haritlaspõlvkonna esilekerkimine.- Uued noored haritlased saavad tegutseda vabalt. Isikuvabaduse suurenemine.- J. Stalini repressiivne poliitika taandub, gulagi laagrite süsteem kaob, puuduvad massilised arreteerimised. Avatus.- Taastatakse mitmed sidemed (ENSV suhtlemine väliseestlastega, nad võisid külastada ENSV) Eneseteostus. Diskussioonid.- 50ndate keskel tekivad diskussioonid, on võimalik avalikult ajakirjanduses erinevaid seisukohti avada, mida varasemal perioodil ei tohtinud teha. "Milline peab olema Tallinna kesklinn arhitektuuriliselt?" Kas jätkata stalinistliku arhitektuuri
ühiskonna struktuuri. Indiviidist olulisemaks on ühiskond. Kollektiivse ettekujutuse kohta ütleb ta, et need ei ripu tühjas ruumis, vaid need sõltuvad millestki. See miski on ühiskonnastatud inimene. Kui siduda see, millest eelnevalt juttu oli (töötajad, solidaarsus), ilmneb järgmine tahk mehhaanilisel ja orgaanilisel solidaarsusel on õigusest tulenevalt kaks liiki: 1. Repressiivne õigus põhjustab õigusrikkujatele kannatusi, jättes ta teatud hüvedest ilma (vabadus, elu), eelkõige on tegemist kriminaalõigusest tuleneva repressiooniga. Siin on hea tõmmata paralleele mehhaanilise tööjaotusega 2. Restitutiivne õigus püüab kõrvaldada häired, mis sotsiaalses keskkonnas on esile kerkinud ja see on õige paigutada orgaanilise tööjaotuse ja solidaarsuse alla, kuna sarnaneb sellega. Avaldumisvormideks on tsiviil-, protsessi-, haldus- ja
-) Kuidas see rõhumine toimub? Esmalt hoolitsevad massimeediumid inimvaimu komplekse indoktrinatiooni eest. -) Ajalehed, kino ja televisioon aheldavad ja seovad moodsa inimese teadvuse. Kui inimene selle vastu üles tõuseb, siis hoolitseb juba tehnika selle eest, et valitseks üha suurem heaolu tunne. See heaolutunne hävitab igasuguse ülestõusu juba eos. -) Kui keegi veel püüab ühiskonda kritiseerida, siis on olemas kolmas vahend nn. REPRESSIIVNE TOLERANTSUS RÕHUV KANNATLIKKUS. *) See on ühiskondlik ventiil, rõhumise elastne vorm, s.o. rõhumine, mis protesti näiva jaatuse ja demokraatiaga lämmatab. -) H.Marcuse peamiseks teoseks on ONE DIMENSIONAL MAN (1964). -) Inimene on ühedimensiooniline, poliitiline ja ühiskondlik süsteem on sedavõrd totaalne ja kõikehaarav. -) Moodne inimene on vaid rattake selle süsteemi masinavärgis. Ta on tasalülitatud. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma
revisjonikomisjonid). Tehnilist järelevalvet keskkonna või objekti üle (seiret) teostavad spetsiifilised organid, Eestis näit vastavad inspektsioonid. Õigusteoorias liigitatakse järelevalve teostamise meetodit (viisi) ehk kontrolli (teostamise vorm - nt revisjon; reid): 1) järjestuse alusel ajas: a) preventiivne ehk eelkontroll (eesmärk - ennetada puuduste, väärnähtuste teket), b) repressiivne ehk järelkontroll (kui on nt saadud eelteavet võimalike väärnähtuste faktide kohta - siis post factum tähenduses; võib olla ka nt: eelnenud preventiivse ning irregulaarse kontrollreidi käigus tuvastati väärnähtus ja tehti ettekirjutus kõrvaldamiseks - nüüd järelkontroll: kas täidetud); 2) kontrollifunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne ehk pidev ehk permanentne (reeglina seejuures hõlmav);
BRA; MEX; IND...) Hilisemate tööstusmaade toimimise strateegiad: 1. Avatud uste poliitika väliskapitali ja korporatsioonide suhtes. 2. Agraarreform toetamaks väikeeeraettevõtjaist farmereid 3. Astmeline areng linnatööstustes kergetööstusest (tekstiil, jalanõud) kuni laevaehituse, elektroonikatööstuseni. 36 37 Poliitiline reziim - repressiivne, toodab kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu. Majanduslik areng on sõltuv välistest mõjudest, laenudest, turust ning siiani elab enamik elanikkonnast sügavas vaesuses. POLIITILINE ARENG Arenenud (enamarenenud) riigid MDC institutsioonid on vormidelt keerukad, spetsialiseerunud ning ilmalikud, ka kõrge linnastatuse, kirjaoskusega. Arengumaad (vähemarenenud riigid) LDC .
moevooludega. Liberaalsed naised, vabastatud naised 60ndatel ütlesid, et tuleb teha oma asja, kuid kudias siis on nii, et kõik teevad oma asja? Samad riided jne. Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga konformism. St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest? 60ndate müüt vabast riietusest on seotud teise müüdiga, et formaalss on alati repressiivne. Kuid rituaaide repressiivsus on midagi muud kui repressivsed rituaalid. Æ Seab kahtluse alla kogu Frankfurti ja valeteadvuse. Me oleme küll sotsiaalselt konstrueeritud, kuid otsime ikkagi kultuuris pragusid, mmis pakuks vabaduse momente. Kasutusväärtste juurde tagasi minna ei saa. Funktsionalism on asjade tegelik ilu. Kasutus on midagi muud kui ära kasutamine. Tänapäeva tarbimine on ära tarbimine Æ puritaanlus. Vastupidi: moodsus ja nading on autentsus.
kohtud konkreetsete vaidluste pinnalt. 3.seesmine/väline kontroll. Seesmist kontrolli teostab akti vastu võtnud organ ise, seesmine kontroll võib esineda nii eel- (harilikult) kui järelkontrollina. Väliskontrolli teostab mingi teine organ ja harilikult esineb see järelkontrollina (eelkontrolli teostab näiteks õiguskantsler valitsuse istungitel). 4.konsultatiivne ja kohustav (repressiivne) kontroll. 5.kohustuslik ja fakultatiivne kontroll. Kohustuslik kontroll peab toimuma kõikide teatud situatsioonides olevate aktide/toimingute suhtes, fakultatiivse kontrolli teostamine sõltub kontrolli teostaja äranägemisest. 6.abstraktne/konkreetne kontroll. Abstraktset kontrolli teostatakse, kui vaidlus pole tekkinud mingist konkreetsest kohtuasjast. Näiteks on tegu abstraktse kontrolliga, kui seaduse põhiseadusele vastavust kontrollitakse presidendi või
selle suurendamisel etendaski just ilukirjandus. On aeg, kus erinevad kirjandusajakirjad muutuvad väga tähtsaks, hakkavad kujundama ka ühiskondlikke hoiakuid jne. On ka aeg, kus väga mustvalgest lakeeritud ühiskonnakäsitlusest loobutakse. Olukord paranes keskustes, kui ka liiduvabariikides. Vaimuelu pidi ikkagi olema kindla kontrolli all ja suunatud. Tulevad esile uued vaimuelu kontrollimehhanismid. Stalini ajal võidi üsna jõuliselt repressioone rakendada jne, H ajal repressiivne pool taandub. Asemele tuleb alats 1957 a-st see, et Kremli eestvedamisel hakatakse korraldama suuri üleliidulisi parteijuhtkonna kohtumisi loovharitlastega. Hakkavad toimuma parteijuhtide kohtumised kirjanike, kunstnikega. Kohtumise vorm võib olla erinev, kutsutakse kokku mingi suurem pleenum jne. Kunstivaldkonnas sageli oluliseks sündmuseks sai mõne suure näituse avamine, kus parteijuhtkond kohale läks. H omas selgeid seisukohti ka kirjanduses, kunstis jne
15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem · Sotsialism baseerub arusaamal, et majandusliku tegevuse juures tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte kasumist · Ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, ressursside ümberjaotamine · Kapitalismi sisepinged viivad töölisklassi poliitilise organiseerumiseni ja sellega kaasnevate sotsiaal-poliitiliste ümberkorraldusteni ühiskonnas Sotsialistlik majandussüsteem · Sotsialism kaasaegses maailmas: Repressiivne Sotsialism demokraatlikes riikides: Taani, Rootsi, Soome, kus majandus on erakätes, kuid toodete ja teenuste ümberjaotamine toimub riigi kontrolli all heaoluühiskond · Eesmärk vähendada ebavõrdsust · Kulukas · bürokraatlik 15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus · Ametlik majandus ametlikult heakskiidetud majandussüsteem, kus töötajate üle peetakse arvestust ning nende töötasudelt arvestatakse makse
DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused.ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS TÕE ja TEADMISE avaldumiseksVÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISIVÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu.VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST
Protestantism kui arengu käivitaja (Weber). Kapitalism tekkis kiiresti ja edukalt ainult seal, kus protestantlik reformatsioon oli edendanud eetilist tööd, säästmist ja korduv- investeerimist. Moderniseerumise riigiteooria. Moderniseerumine sai toimuda ainult seal, kus riik oli taltsutatud. Kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole. 51 Maailmasüsteemi teooria (sõltuva riigi teooria, majanduslik globaliseerumine). Arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike. Saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi ja vaese perifeeria vahel. Majanduspraktika näitab, et vaesus on koondunud troopikavöötmesse ja jõukus armastab
annaabi.ee 
