o nende vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega (sama 1804 ka Eestimaa kubermangus) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine Piirati mõisnike kodukariõigust kahepäevane arest või 15 kepihoopi, taluperemehed vabastati sellest hoopis Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks Talupoeg pidi maad mõisniku käest rentima "vabad" rendilepingud; seega säilis talupoja kohustus mõisas tööl käia Perekonnanimede panek
1816 Eestimaa kubermang Talupoegade pärisorjusest vabastamine, maa sai mõisnikule, talupoeg pidi maad mõisnikult rentima, kehtisid rendilepingud ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed. 6. Johann Voldemar Jannsen- ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees"; Jakob Hurt- ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja; Carl Robert Jakobson- ,,Sakala" 7
Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku rekvireerimisest. 1.5 Leida Põhja paber- ja puupapivabrikute aktsiaseltsi kirjed.Millal tegutses?Mis liiki lepingud sõlmiti (nimeta pealkirjad)? 1880-1945, Lepingud: Lepingud kinnisvaradega, Metsamaterjalide ostulepingud, Koostöölepingud, Raudtee ekspluateerimise lepingud, Rendilepingud ja rendile antud laoplatside nimestikud, Lepingud metsatöölistega. 2. Aadlivapid ajalooarhiivis 2.1 Palju on kirjeid vabahärra tiitli saajate kohta? 67 kirjet 2.2 Mitu krahvi tiitlit on andnud Rootsi kuninganna Kristiina? Kellele ja mis aastal? 2 krahvi tiitlit on andud 1654 ja 1651 aastal inimesed kes said tiitlit Robert von Douglas ja Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli? 1727 ja 1714 aastal 2.4 Nimetada 3 enamkasutatud aadlivapi põhikujundit?
Teokoormiste fikseerimina muutis tp. Elu kohati kergemaks9.Mis olid pärisorjuse kaotamise põhjused?see takistas majanduse arengut-töö mõisapõllul ei olnud enam nii tulus;Kriis mõisamajanduses-kulud olid suuremad kui tulud;Aleksander I tahtis tp elu kergendades oma mainet parandada. 10.Too välja 5 momenti seaduste sisust.Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks Pandi perekonnanimed;Tp sai maad rentida mõisniku käest;Rendilepingud- koormiste piiran tühistatiEi tohtinud minna linna, kuid võis vahetada mõisniku.11.Pärisorjuse kaotamise neg ja pos tagajärjed.Pos: tp said isiklikult vabaks; tp said endile perekonnanimed.Neg: liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks; maa kuuluatati täielikult mõisniku omandiks, tp sai seda vaid rentida, mille suuruse määras mõisnik.12.Mis on vald?Vald on talurahva omavalitsus13Millal moodustati vallad?19. saj alg 14.Mis olid valla ülesanded
Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine.
aastal kirjutas Merkel raamatu, mis kirjeldas talupoegade rasket elu ning halvustas baltisaksa maaomanikke ja kutsus Vene valitsust sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3.Andke hinnang 1802.-1804.aasta talurahvaseadustele.(2p) Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... a)talude pärandataval kasutamisõigusel?
pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistatu maa mõisniku ainuomandiks. Talus edasi elamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, see tähendas, et tuli siiski täita teokohustusi. Liivimaa 1819 Liivimaa -------.-------- talurahvaseadus 26. märts Rendilepingud 1804. aasta talurahva seaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamine ning anti mõisnikule võimalus omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Nekrutiandmise 1796 Eestis Nekrutiksminekust olid priid kohustus e
sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahäda ja viljaikaldus, hakkas tekkima maapuudus, rentnikest taluperemeestel puudus motivatsioon ja kindlustunne talu arendamisel. 4. Milliseid muutusi tõid 1849/56. a. talurahvaseadused taluperemeeste ja mõisnike ellu? Taluperemehed – üleminek raharendile, algas talude krunti ajamine, talude päriseksostmine, Mõisnikud – osa maast tuli müüja talupoegadele, mõisamoonakate palkamine 5
talurahvaseadus Pärisorjuse kaotamine Euroopas oli sõdade aeg, Napoleoni sõjad. 1816- Eestimaa kubermang 1819- Liivimaa kubermang + Juriidiliselt sai talupoeg pärisorjusest vabaks- De jure - Talupoeg vabastati ilma maata, maa jäi mõisnikule, kuid talupoja jaoks oli see peamine elatusallikas. „Sa oled vaba mees!” Tegelikult ei muutunud midagi, talupieg pidi minema mõisniku juurde ja küsima endale maad. Tekkisid vabad rendilepingud- De facto Majanduslikult sattus talupoeg palju raskemasse olukorda. Nõuti teorenti, saabus teoorjuse aeg. Pärast priiuse andmist, hakati talupoegadele andma nimesid.
· Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava 11. Finantsprognoosid · Müügiprognoos · Kulude prognoos (ehk Tulude-kulude prognoos) · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos (kohustuslik vaid äriühingule) 12.LISAD · Dokumendid, mid veenaksid potentsiaalset rahastajat ja tõstaksid äriplaani usaldusväärsust lisaks põhiteksti infole sh Elulookirjeldused, soovituskirjad, varustus-, turustus- ja rendilepingud, pädevustunnistuste koopiad, töökirjeldused, omandit tõendavad dokumendid, kurndi ja hoone asendiplaanid, eksperthinnangud, toote näidiste fotod, tellimuskirjad, turu-uuringud jms. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Äriplaan on äriidee detailne lahtikirjutus soliidse dokumendina, mida vajab ettevõtja: · Eelkõige ise oma äriidee tasuvuse hindamiseks ja tegevuse planeerimiseks. · Rahastajale esitamiseks
Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad
lepingu objekt; lepingu hind; lepingu täitmise tähtaeg. 30. Mis on notari ülesanne kirjaliku lepingu sõlmimisel? Notar eriline sõltumatu ametnik, kelle ülesandeks on tagada lepingute/tehingute ja muude õigusdokumentide seaduslikkus ja õigsus. 31. Millised lepingud peavad olema notariaalsed? Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille
Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusõigus (volitus) - seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks: - asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja - asendamatu (kunstiteos) 9. Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel? Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa), Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10. Mis on pärimine ja kuidas saab pärida?
Pariisis pool. Talurahvarahutused - elanikkonna vähenemisega kaasnes rendi tõus. Prantsusmaal vallandus linnaelanike kui ka maapiirkondade talupoega ülestõus zakerii, isandad nim talupoegi zakkideks. Inglismaal oli juhtiks Wat Tyler kes tapeti, kui ülestõus jõudis londoni. Mõlemad ülestõusud suruti maha kuid mässumeelsus ja rahulolematus püsisid kaua, ning see sundis maaisandaid talupoegi pärisorjusest vabastama ja sõlmima nendega vastuvõetavad rendilepingud. Õpikust juurde lugeda: rüütlid, jeanne d'arc, Medicite perekond ja Saksa keisririigi valitsemiskorraldus 9)varauusaeg(1492-1789); Kogu Euroopas toimus kuningavõimu tugevnemine. Inglismaa; võimule tõusis Tudorite dünastia ning selle kõige tuntuim esindaja oli Henry VIII, kellel oli kuus naist. Inglismaa lõi lahku katolikust kirikust, et Henry saaks abielluda tekkis anglikaani kirik. Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel
· teokoormiste fikseerimine L/m: · vallasvara pärandatav õigus · talude pärandatav õigus · teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent
vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale; talupoegi ei tohtinud müüa ja võõrandada; talurahva kohtusüsteeeeem!!! njetu kodukari - 1816/1819 seadused 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus Pärisorjusest priiiii!!! Perekonnanimed Mõisnik pidi loomuma õigustest talupoja üle Talupoeg rentis maad rendilepingud koormiste asemel võis kubermangu piires mõisast mõisasse trippida teoorjuslik mõisamajandus OV sõltus mõisnikut - 1849/ 1856 seadused talupojad said maa päriseks osta teoorjus raharendiks mõisapõldudel palgatöölised - Talupoja kohustused mõisale: teotöö, naturaalandam, maksud riigile: pearahamaks, negrutiandmise kohustus, sõja ajal teenistus
· arved (müügiarved, ostuarved); · saatelehed, aktid; · transpordi dokumendid, saatedokumendid; · sularaha kviitungid, tsekid; · kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid; (Lisad 1 ja 2) · pangakontode väljavõtted; · avansi ja lähetusaruanded; (Lisa 4) · palga dokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); · ostu-müügilepingud; 5 · rendilepingud, liisingulepingud; · tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud, lepingud; · muud lepingud; · põhivara arvele võtmise, ümberhindluse ja mahakandmise aktid; · väärtpaberite registri väljavõte, liikumiste aruanne; · inventuurilehed; · raamatupidamisõiendid. (Lisa 3) 5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses § 12.
Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates. Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa. Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad. Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866. Aastal muutusid ka kohtade suurused, lõpetati vanad rendilepingud ning sõlmiti uued. Sel ajal hakati juba talusid päriseks ostma. Et riigimõisa rent oli odav, ei teinud seda aga kõik peremehed, vaid jäid rentnikuks edasi. Pärast koha ostmist ja hindamist hakati protsente maksma ning 39 aasta jooksul pidi võlg tasutud olema. Keiser Nikolai II kustutas 1907.aastal kõikide kroonumõisatest ostetud talude ostuvõla. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Elu päriseksostetud taludes Tohutu kergenduse tõi keisri otsus 1907
Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus. Maa jäi mõisniku ainuomandisse. ´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile.
, sulane 2000. Seega sõltub pere palk tulust, kui tulu ei ole, siis on midagi viga ja tuleb leida nõrk külg! Tähtis on ratsionaalsus ehk see peab ära tasuma. 7)Välised tegurid ja piirangud põllumaj ja maaelus. Maa on üks peamine tootmie kapital ja seda ei saa millegi muuga asendada. 1.Turustamis võimalused on kõige olulisemad välised tegurid.On tähtis kui palju ja kellele müüa. 2.Piima ja maailma majandus( seda ei saa täpselt ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4.Sööta saab juurde- kui teravili osta siis ülejäänud sööda tootmiseks vaja ca 1,5ha maad lehma kohta. Lisaks on võimalus ka maad juurde rentida ja sööta osta. Nt- 2h maa kohta saab pidada 1 lehma 8)Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele
- Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine - Kodukariõigus 2 päeva aresti või 15 kepihoopi (taluperemehed vabastati) - Vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) - Ülejääki mõisakoormistest võis talupoeg turul müüa II 1816 Eestimaal/1819 Liivimaal · Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade üle · Perekonnanimede panek (priinimed) · Maa mõisniku ainuomand rentimine, koormiste asemel olid rendilepingud, kus mõisnik määrab ise rendi, seega 1802/1804 aastatel teokoormiste normeering kaob · Liikumisvabaduse piiramine III 1849 Liivimaal/1856 Eestimaal · Talude päriseksostmise kehtestamine · Talurahvas vabanes tööst mõisapõllul (raharent) · Renditalude kruntiajamine ühendamine, piiride määramine · Palgatööliste ehk mõisamoonakate kujunemine · Tänu renditalude kruntiajamisele ei saanud mõisamaad enam suurendada
liivimaal elas 75 % eramõisates. Eestimaal 98 % eramõisates. 1819 1886 Riigimõis ei näinud majanduslikult erinev välja kui eramõis. Aga need kes riigimõisates mõisnikke mängisid olid ajutised isikud. Rentnikud olid enamasti kas teenete eest saanud isikud või ka kodanike seisusest. Riigi mõis ei andnud rentnikule õigust osaleda maa pärimises. Taluperemehel oli hoolsa valitsemise korral õigus rendilepingut uuendada (polnud võlgu jms) tavaliselt olid rendilepingud lühikesed. Ca 6 aastased. Rendilepingud taluperemeeste ja mõisaomanike vahel sooviti et kestaks samakaua kui mõisa enda rendileping, ehk umbes 12 aastat 1841- tsaarivalitsus andis välja riigimõisate valitsemise reglemendi. · Millega tuli siia selline haldusaparaat, mis oli mitmeastmeline ja hakkas kontrollima kuidas mõisamajandamine on jms. · Määrati keskmine summa mida võib rendi eest küsida.
eest aitasid hooajatöödel 10 % 40 % 30 % 20 % 3. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: - talude rendilepingud olid piiranguteta - talupoegadel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). - 1840.a. teraviljaikaldus ja näljahäda (NB! See oli viimane suurem näljahäda Eestis). - tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB
Projekti finantseerimine 13 · finantseerimisallikad ja nende kasutamine · oma- ja laenukapitali suhe · aktsiakapital ja selle jaotumine osanike vahel · välis- ja kohalikud laenud · muu 8. Finantsprojektsioonid · projekti maksumus · investeerimisvajadus · kassavood · prognoositavad bilansid ja kasumiaruanne 9. Riskitegurid 9.1. Riskide määratlemine 9.2. Riskide maandamise võimalused Lisad · olemasolevad rendilepingud (maa, hooned, ruumid, seadmed jms.) · olemasolevad varustus- ja turustus(eel)lepingud · krundi ja hoonete asendiskeem Ülaltoodud juhendi allikateks on Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuselt ja Eesti Ühispangalt saadud informatsioon äriplaani koostamiseks. 14
2.2.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: Arved (ostuarved, müügiarved) Saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid Sularaha kviitungid, tšekid Kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid Avansi- ja töölähetusaruanded Palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed) Panga konto väljavõtted Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad) Ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud Raamatupidamisõiendid Inventuurilehed Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5
Juunis 2001 lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 TallinnaHelsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. Stockholmi liin[muuda | muuda lähteteksti] 1990. aastal alustatud TallinnaStockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis TallinnaStockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva Regina Baltica ja Baltic Kristina rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. Uued laevad[muuda | muuda lähteteksti] Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks Tallink Grupp. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja
kajastatakse bilansis eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.
Reimer 1.4. Talurahva koormised: Ülesanne: Täida õpiku 31 abil alljärgnev tabel talupoegade koormiste kohta. Mõisakoormised Riiklikud kohustused Kogukondlikud kohustused 1.5. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: a) Talude rendilepingud olid piiranguteta. b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). c) 1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881
naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Põhimõtteliselt antakse kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada. Näiteks üüri- või rendilepingud on kasutusvalduse lepingud. Korteri omanik annab oma korteri kellelegi kindlatel kokkulepitud alustel kasutada. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 28.Mis on isiklik kasutusõigus? Isikliku kasutusõiguse omanikul on õigus kokkulepitud viisil kinnisasja kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225). 29.Mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes
Pärisorjuse kaotamisega vald muutus seisuslikuks territoriaal üksuseks. Vald oli mõisniku kontrolli all. 1806. a vallakogukonna seadus, millega kaotati vald mõisniku kontrolli alt. Mõisa ja talu rendisuhted: Pärisorjus kaotati, talupoeg on kodanik ning ta on vaba. Kuid maa kuulub mõisale, talupoeg vabastati ilma maata. Kui varem maa jagunes kaheks: talumaa ja mõisamaa, kuid pärast pärisorjuse kaotamist jäi alles ainult mõisamaa. Mõisa ja talupoja suhteid hakkasid reguleerima rendilepingud, kus talupoeg ja mõisnik pidid kokkuleppima, mis tingimustel võivad maad kasutada. 1804. a võeti vastu seadused, mille peamiseks eesmärgiks oli talupoja kaitsmiseks, kuid nüüd nad kaotasid oma kehtivuse. Talupoegadel polnud mingit seadusliku kaitset. Kaotati ära fikseeritud koormised vakuraamatutes. Mõisnik dikteeris tingimused. Peamiseks maksmis viisiks on teotöö. Kui renditingimustes ei nõustunud
1.4. Talurahva koormised: Ülesanne: Täida õpiku 31 abil alljärgnev tabel talupoegade koormiste kohta. Mõisakoormised Riiklikud kohustused Kogukondlikud kohustused 1.5. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: a) Talude rendilepingud olid piiranguteta. b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). c) 1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat
eest aitasid hooajatöödel 10 % 40 % 30 % 20 % 3. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: - talude rendilepingud olid piiranguteta - talupoegadel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). - 1840.a. teraviljaikaldus ja näljahäda (NB! See oli viimane suurem näljahäda Eestis). - tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB
Kuigi talurahvas vabastati pärisorjusest, tunnistati kogu maa mõisnikkude piiramatuks eraomandiks, mida omanik võis kasutada täiesti vabalt enda äranägemise järgi. Sellega kaotas talupoeg oma senise päritava maakasutusõiguse.34 Alates 1816. aastast kaotas talurahvas kõik oma õigused maale ning seetõttu otsustati kõik varanduse ja rendi küsimused mõisnike ja talupoegade vahel vabalepingutega (§ 8). Vabalepingud olid kui rendilepingud, millega talupojad võivad mõisniku omandis olevat maad ajutiselt kasutada.35 Mõisnikud võisid seda ka talupoegade kahjuks tarvitada, kuna viimased ei ole piisavalt iseseisvad, et enda õiguste eest seista. Samuti ei ole neil ka teadmisi enda vabaduse sätetest ja nende mõjuvõimust.36 Talupoegadel oli siiski õigus oma aja tööjõu üle, mis on sama kui mõisnik omab vaba määramisõigust oma maa üle.37 33 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 72. 34 H
a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real. 12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.
allkirjaga. Notariaalse dokumendi korral võib selle õigsust eeldada. See kergendab üksteisele tundmatute äripartnerite ja ka ametnike tööd, kes ei pea enam iga asjaolu üle kontrollima, vaid võivad toetuda notari allkirjale. Paljudele tehingutele on seadusega ette nähtud kindel vorm. Nii näiteks peab kinnisasjade (maatükid koos majadega) ostu-müügi leping ja asjaõigusleping olema notariaalne, laenu-, üüri- ja rendilepingud aga peavad olema kirjalikud. Siin tähendab lepinguvabadus seda, et pooled võivad kokku leppida tehingu rangemas vormis, näiteks sõlmida notariaalse jalgratta müügi lepingu. Kui lepingu kohustuslikku vormi ei järgita, on leping õigustühine. Kui aga inimene tahab kohtus väita, et ta ei pea lepingut täitma, sest tegemist on eksimuse, pettuse, sunni või raskete asjaolude kokkulangemisega, peab ta neid väiteid
- isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik,
7) leping on tühine, kui selle sõlmimine on saavutatud relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusena 8) leping on tühine, kui see on sõlmimise hetkel vastuolus rahvusvahelise õiguse imperatiivnormiga Lepingu kehtivus: · tähtajatud lepingud, nt piirilepingud · tähtajalised lepingud, sõlmitakse teatud perioodiks või konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt territooriumide rendilepingud Kui leping ei sisalda sätteid lõppemise kohta ega näe ette denonsseerimist või väljumist, siis on denonsseerimine või väljumine võimalik ainult juhul kui sellisest kavatusest on ette teatatud 12 kuud ning: · on kindlaks tehtud, et lepigu osapooled kavatsesid lubada denonsseerimist või väljumist · denonsseerimine ja väljumise õigus tuleneb lepingu olemusest Kui üks osapool rikub lepingut, annab see teisele õiguse lepingu lõppemisele või kehtivuse peatamisele.
Riigieelarvega loa andmisel määratakse kindlaks tehingu eesmärk, riigile võetava kohustuse suurus ja ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate maksete suurus ja maksete suuruse muutmise tingimused, kohustuse tähtaeg ning muud olulised tehinguga seotud tingimused. Lõiked 4 ja 5: Riigiasutuste põhitegevuste mõistlikuks ja säästlikumaks juhtimiseks on oluline võimaldada neil sõlmida mitmeaastaseid lepinguid esemete või teenuste ostmiseks (nt rendilepingud, kodanikuühendustest koostööpartneritega sõlmitavad lepingud tegevus- ja projektitoetusteks, tarkvarahoolduslepingud jm). Samas ei tohiks kohustuste võtmine järgnevate aastate eelarvete arvel moodustada enamust riigiasutuste vastavate aastate kululagedest, sest selliselt väheneks paindlikkus suunata kulueelarvet muude tegevuste katteks või vähendada vastavat kulu. Riigiasutus võibvõtta rahalisi kohustusi eelseisvateks
seadusega vallakohus senisel kujul kaotati ja selle asemel loodi kogukonnakohtuks või kihelkonnakohtuks. Eestimaal oli eesistujaks mõisnik, liikmeteks kaks talupoega, Liivimaal ja Saaremaal ainult talupojad. 1866. a kaotati mõisnike kontroll vallakogukonna üle. Vald muutus iseseisvaks haldusüksuseks. Mõisa ja talu rendisuhted Talupojal tuli mõisnikult maad rentida. Esmakordselt seaduse järgi kogu põllumaa oli mõisnike valduses. Mõisa ja talurahva suheteid hakkasid reguleerima rendilepingud. Varasemad talurahvakaitseseadused kaotasid kehtivuse. Mõisnikud omavoli järgi said dikteerida rendilepingu tingimusi. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt kolmeks aastaks. Talupojal polnud mingit huvi põllumaade viljakust tõsta, sest viljakuse tõstes tõstis kolme aasta pärast mõisnik renti. Rahutused, sest talurahvas arvas, et lõppes ka mõisategu või koormis, samuti oli levinud arvamus, et see maa, mis oli
Seda aga püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades,ja talupoja koormisi tõstes. Mida edasi,seda enam sai selgeks et niimoodi kriisist väljuda ei õnnestu. 7) Pärisorjuse kaotamine eesti ja livimaal? Pärisorjus kaotati eeestimaal 1918. talupojad said isiklikult vabaks,kuid majanuslikult jäid sõltuvaks mõisnikest. Maa tunnistati mõisnike ainuomandiks. Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida. 8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad olid veendunud,et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad,vabastatakse teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid.kuigi ametlikult kinnitati et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslike soodustusi ei tahtnud talupojad oma unistustest loobuda. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku
põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31]. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; · kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16]. 3.1.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: · sularaha kviitungid, tsekid; · avansi- ja töölähetusaruanded; · ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17]; · kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt.); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük); · ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed); · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine);
muu inventar 2,5-5 aastat. Maad ei amortiseerita. 11 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimisel on kasutatud netomeetodit, mille puhul sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku tööea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud laekumised on kirjeldatud rahavoogude aruandes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
21. saj. alul kui maailm läind multipolaarsele juhtimisele, siis hiina seisukoht, et ei tohi näidata, et on teistest üle oma välispoliitilises käitumises. Suhted EL-iga. 1974/76 tehakse esimesed lepngud EL-iga. tegelikult tekib paus EL-iga suhtlemises, sest EL ikkagi juhivad 2-3- suurriigi erahuvid, mis kajastusid suhetes hiinaga. tegelikult kui algasid oopiumi sõjad, sunniti hiinale peale lepingud teatud alade äraandimiseks euroopale nt hong-kong. eelmise saj. lõpul need rendilepingud, mis olid tehtud, hakkasid täis saama. siis millistel tingimustel hongkong hiinale tagasi läheb? Niikauakuihongkongi ja makau üleminekuthiinale ei lähe, siis EL ja Hiina suhted seisavad. pärast seda algasid läbirääkimised suhete laienemiseks, kuid sekkus uus tegur: Ameerika ühendriigid, kelle tingimusteta soov oli, et hiinale ei müüdaks modernset tehnoloogiat. EL ja Hiina suhted ei ole nii kaugele välja arendatud kui võiks olla.
6) Laenureservi vajadus. FJ ülesanne on hoolitseda selle eest, et krediidilimiit lubaks teha suuremaid kulutusi, kui tegelikud vajadused seda lubavad, sest alati võib ette tulla ootamatuid situatsioone. Praktikas valmistavad kaks esimest probleemi FJ-le kõige rohkem tööd ja muret. Kõik ülejäänud on rohkem soovituslik, mida tuleb arvestada ja parimal viisil ära kasutada. 7) Refinatseerimise otsus. Peab pidevalt analüüsima ja üle vaatama olemasolevaid kohustusi. (rendilepingud, liisingulepingud jne). Peamine on hinnata nende lepingute hinda, st makstavaid intresse. Kui mõni osutub liiga kalliks, tuleb püüda neid refinantseerida. Ettevõte võib olla väga tihedalt seotud ühe laenuandjaga. Kui firma ongi sellises olukorras, siis isegi ühe kallima laenu tagasimaksmine kogu laenuportfellist ei muuda krediidiasutuse ja firma suhteid paremaks. Teiseks probleemiks võib olla see, et suurem osa firma arvestatavast varast on juba välja antud erinevate laenutagatistena
· raamatupidaja:
o koostab aruandeid renditulude laekumise kohta aluseks
rentnikega rendilepingute pikendamisele ja lõpetamisele
o koostab statistikat, aruandeid eelnevate/käimasolevate
mängukavade ning filmide edukuse kohta aluseks
meelelahutusjuhi töö hindamisel
· rentnik
o koostab rendiruumi seisukorra aruande
Teenuseid vajavad subjektid:
· rentnikud (ruumide rendilepingud jms)
1.1.1.8 Pädevusala mudelid
1.1.1.8.1 Business Use Case diagrammid
a) Pädevusala üldised vastutused (rolli tase)
15
Töötaja tööle v õtmine
(from Töötajate funktsionaalne allsüste...
<
otsutajateks olid siiski kohalik pastor ja mõisnik. Mõisa ja talu rendisuhted- Kogu maa kuulus pärast vabastamist mõisnikele. Talupoja seisukohast olid need seadused veits tagasiminek tegelikult, ka vakuraamatu koormised kaotaisd oma kehtivuse. Edasist talupoja ja mõisniku suhet hakkasid tähistama rendilepinud. Peamine koormise vorm edaspdii oli teorjus. Kui renditingimustes kokkuleppele ei jöutud vöis möisnik talupoja talust välja tõsta. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt lühikeks ajaks (umbes 3 aastat). Talupoegadel ei olnud seetõttu huvi maa viljakuse tõstmiseks, sest tal polnud kindlust, et maa jääks temale, ja samuti ki tõstis talupoeg maa viljakust, siis mõisnik tõstis rendi hinda. Need seadused tekitasid rahutusi ja protetse, nagu iga talurahva seadusega ikka. Talurahva seas oli levinud eksiarvamus, et orjuse kaotamine löpetab ka teorjuse. Samuti oli ka eksiarvamus, et maa peaks talupojale jääma. 15. Rahvastik 19. sajandil
vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) 1804 Eestimaa talurahvaseadus: teokoormiste fikseerimine, vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) Eestimaa seadused konservatiivsemad, rahulolematud nii mõisnikud kui talupojad rahutused 1804 Eestimaal ja 1805 Liivimaal 1816 Eestimaa talurahvaseadus ja 1819 Liivimaa talurahvaseadus: talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks, aadelkond loobus kõigist õigustest talupoegade isiku üle, talupojad pidid hakkama maad mõisniku käest rentima > rendilepingud (mõisniku tingimustel), liikumispiirangud jäid (linna või teise kubermangu minna ei võinud), perekonnanimede panek 1849 Liivimaa, 1856 Eestimaa, 1865 Saaremaa talurahvaseadused: üleminek raharendile(soodustati talude päriseksostmist), talude kruntiajamine 1863 passikorralduse seadus 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus vallakogukondade vabastamine mõisnike eestkoste alt 1868 teorendi keelamine Koormised pärast pärisorjuse kaotamist:
(Luksuskaubad.) Aleksander I: Venemaa keiser. "Iggaüks..." 1802: Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 1804 talurahvaseadused: aga Liivimaal ja lisandus teokoormiste normeerimine. Vallakohus: Loodi nii Eesti- kui Liivimaal. Kohtumeesteks olid talupojad ise. Esimene samm talurahva omavalitsuse loomiseks. 1816 talurahvaseadus: Pärisorjusest priiks kuulutamine (linna elama või teise kubermangu loata minna ei võinud.) Maa mõisniku omand. Rendilepingud (e. teokohustus) Perekonnanimede panek (Priinimed) 1819 talurahvaseadus: Sama, mis ülemine, aga Liivimaal. 30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud: Loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820
asjaolusid. Lisaks vara kahjustumisele, demonteerimisele, hävimisele ja kasuliku eluea lühenemisele võib kinnisvarainvesteeringute allahindlusvajadus tekkida ka näiteks tingituna järgmistest asjaoludest: 11 - vara turuväärtus on langenud; - varalt saadav üüritulu on oluliselt vähenenud (nt senised rendilepingud on lõppenud ning uusi rentnikke ei ole suudetud leida). Seega tuleb inventuurikomisjonil üle vaadata ka varaga seotud üürilepingud selgitamaks, kas saadav aastane tulu on vähenenud. Samuti tuleb kontrollida, kas mingil põhjusel on vara turuväärtus oluliselt langenud (hinnad kinnisvaraturul on oluliselt langenud, hoonele on seatud muinsuskaitselised piirangud jmt). Taolised allahindlusvajadusele viitavad asjaolud fikseeritakse
4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1
annaabi.ee 
