Ajalugu põhjasõda (0)

Ajalugu
Philip Karell – Eestlasest haritlane , kellest sai keisrite ihuarst.
Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik.
Aleksander II – Venemaa keiser . Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861.
Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane , maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht.
Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror.
Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom.
Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija.
Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik.
Põhjasõda (1700 – 1721)
Põhjused:

• Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale.
  
• Venemaa ja Poola suhted paranesid.
  
• Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ).
  
• Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu
  

Lõpp:

• 1721. Aastal Uusikaupunki rahu
  
• Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga
  
• Rootsi sai tagasi Venemaa poolt sõja jooksul hõivatud Soome alad.
  
• Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja
  

Osapooled:
Ründajad : Venemaa, Poola, Taani
Kaitsjad : Rootsi + värvatud Eesti talupojad
Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
Seadus
Aasta
Kubermang
Sisu
Roseni deklaratsioon
1739
Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi.
Asehalduskord
1783-1796
Eestimaa
Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur .Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali.
Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused.
Positiivsed määrused
1765
Liivimaa
Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamised. Mõisakohustuse täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel polnud enam õigust neid muuta.Talupojad võisid mõisnike peale kaevata ning mõisnikele kehtestati kindlad karistuspiirid.
Pearahamaks
1783
Iga mehe pealt pidi maksma maksu
Iggaüks
1802
Eestimaa
Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis tähendas, et kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele
Talurahva seadus
1804
Liivimaa
---.---- , teokoormiste normeerimine. Vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega.
Uus Eestimaa talurahvaseadus
1816
23.mai
Eestimaa
Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isikue üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistatu maa mõisniku ainuomandiks. Talus edasi elamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, see tähendas, et tuli siiski täita teokohustusi.
Liivimaa talurahvaseadus
1819
26. märts
Liivimaa
-------.--------
Rendilepingud
1804. aasta talurahva seaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamine ning anti mõisnikule võimalus omi nõudmisi talupoegadele dikteerida.
Nekrutiandmise kohustus e. Verekümnis
1796
Eestis
Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed,kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed.
Uus Liivimaa talurahvaseadus
1849
Liivimaa
Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Talude päriseksostmise kord ja tindimused.
---.---
1856 Eestimaal
1865 Saaremaal
----.----
Vallaseadus
1866
Vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt.
Passiseadus
1863
Andis talurahvalse täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist.
Asehalduskord ( 1783 – 1796 )

• 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus , mis on tuntud asehalduskorra nime all
  
• Uute maakondade lisamisega muutus senine administratiivme jaotus
  
• Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Lääne- ,Harju-, Järva- ja Virumaa) lisandus Paldiski maakond
  
• Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784 . aastal rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa
  
• Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega viis maakonda
  
• 1783. Aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused
  
• Siitpeale oli eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna : Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga nind Paldiski ja Võru
  
• Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur.
  
• Rüütlekonnad ja raed linnades saadeti laiali.
  
• Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte.
  
• Muudeti maksukorraldust : Pearahamaks, hingeloendused.
  

Aadlimatrikkel - Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks
Talurahva asjad

• Pearahamaks
  
• Viljakaubandus
  
• Viina väljavedamine
  
• Nekruitiks minemise kohustus
  
• Mõisa koormised
  
• Kiriku koormised
  
• Kindlustustööd
  
• Küüdikohustus
  
• Vägede majutamine
  

Vennaste kogudused

• Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid
  
• Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust
  
• Asusid võitlusse vanade kommetega ( hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid)
  
• Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest
  
• Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel
  
• Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743 . Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas
  
• Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodustasid nad omaette kogudusi, valides ise endile ka jutustaja .
  
• Koguneti lageda taeva all.
  
• Suuremad kogudused ehitasid endile ka palvemajad